3-2-1-28-97
MÄÄRUS
Tartus 13. märtsil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kassaatori P. Zelmini osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. märtsil 1997. a. Paul Zelmini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 1996. a. määruse hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumise ja selle tagastamise kohta Paul Zelmini hagis Ain Laasti vastu taluhoonete valduse ebaseaduslikuks ning neile omandiõiguse puudumise tunnistamiseks.
23.oktoobril 1996. a. esitas Paul Zelmin Harju Maakohtule hagi Ain Laasti vastu. Hageja palus tunnistada, et Tõnu Roodi poeg Tõnu Roodi, kes oli sõjajärgselt talu valdaja ja tegi 28. juunil 1956. a. oma vara kohta testamendi Aleksei Aviku nimele, ei pärandanud Pärtle 2 talu hooneid ja peale Tõnu Roodi surma 8. juunil 1960. a. läksid need hooned Aleksei Aviku ning hiljem Ain Laasti valdusse ebaseaduslikult ning neile ei ole kuulunud omandiõigust hoonetele. Eeltoodu tuvastamist vajas hageja selleks, et tunnistada Ain Laastile Pärtle 2 maade andmine taluseaduse alusel seadusevastaseks. See võimaldaks hagejale kui maareformi õigustatud subjektile Pärtle 2 talumaade täieliku tagastamise. Kohus keeldus avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg 1 p. 10 alusel. Määruse kohaselt ei vasta hagiavaldus TsKS § 146 p. 4 ja 5 nõuetele, kuna hageja ei ole väljendanud oma nõuet täpselt ja üheselt mõistetavalt. Hagist ei selgu, kas hageja soovib taluseaduse alusel A. Laastile maa eraldamise ebaseaduslikuks tunnistamist, pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist või omandiõiguse tunnistamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ning P. Zelmini erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et erikaebus on ilmselt põhjendamatu ning maakohus on motiveeritult keeldunud avalduse vastuvõtmisest. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et see ei vasta TsKS § 146 nõuetele. Avalduse esitajal on võimalik märgitud puudused kõrvaldada. Erikaebuses palub P. Zelmin tühistada ringkonnakohtu määruse. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud protsessiõiguse norme. TsKS § 148 lg 1 p. 10 ja 146 lg 2 p. 4 kohaselt saab keelduda avalduse vastuvõtmisest, kui avalduses puudub hageja nõue. Tema avalduses on nõue esitatud ning kohtul oli alus nõuda vaid nõude täpsustamist menetluse käigus, mitte aga keelduda avalduse vastuvõtmisest. Samuti oli hagiavalduses selgitatud, miks hageja soovib vara mitteomandamise tunnustamist kostja poolt. Vastustaja leiab, et nõue on arusaamatu. Tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohtute oletused, et hageja võib esitatud hagis nõuda taluseaduse alusel kostjale maa andmise seadusevastaseks tunnistamist, pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist või omandiõiguse tunnistamist on meelevaldsed ega tulene hagiavalduses kirjapandust. Hageja palub tuvastushagis tunnistada seda, et kostja ja A. Avik olid taluhoonete ebaseaduslikud valdajad ja neile pole kuulunud