päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus, millega volitati juhatust sõlmima sobivate keldrirentijatega lepingud keldriruumide väljarentimiseks ning suunata rendist saadav tulu remondifondi. Muude nõuete osas jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 75% ulatuses hagejate T B ja V S kanda ning 25% ulatuses kostja KÜ kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 3. aprillil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.6. septembril 2007.a esitasid T B, V S ja S L Harju Maakohtule hagi KÜ (KÜ) vastu 6. juuni 2007.a üldkoosoleku päevakorrapunktide 1, 2, 3 ja 8 raames vastuvõetud otsuste tühistamiseks
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 6. juunil 2007.a Tallinnas aadressil XXX ( TM saalis) KÜ üldkoosolek. Hagejad leiavad, et KÜ koosolekul otsustati küsimusi, mida seaduse järgi saab otsustada vaid korteriomanike üldkoosoleku otsusega või kokkuleppega. Päevakorras esitati koosolekule arutamiseks muu hulgas järgmised punktid: elamu keldri rendileandmine (1. päevakorrapunkt), XXX korteri sundvõõrandamine (2. päevakorrapunkt), riigi maa taotlemine kasutamiseks elanike autoparklana (3. päevakorrapunkt). Arutelu tulemusel otsustati esimese päevakorrapunkti raames (66 poolthäälega) volitada juhatust sõlmima sobivate keldrirentijatega lepingud keldriruumide väljarentimiseks (rendist saadav tulu läheb remondifondi). Teise päevakorrapunkti raames otsustati (54 poolthäälega) esitada tingimuste mittetäitmisel Harju Maakohtule korteri võõrandamisnõue korteriomandiseaduse (KOS) § 14 p 2 lg 2 järgi, kuna korteriomanik on korduvalt vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kolmanda päevakorrapunkti raames otsustati (54 poolthäälega) taotleda riigilt/linnalt kinnistuga piirnevat maad sihtotstarbeliseks kasutamiseks autoparklana, moodustades parklaseltsingu jne. Hagejad märgivad, et üheks oluliseks korteriomaniku õiguseks on eelkõige õigus kasutada kaasomandi mõttelist osa selle sihtotstarbe järgi ja õigus nõuda teistelt korteriomandi mõttelise ja reaalosa kasutamist vastavalt kokkulepetele ja otsustele. Korteriomaniku seadusjärgseks õiguseks on kasutada elamu ja selle juurde kuuluva maa mõttelisi osi vastavalt nende sihtotstarbele. Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega (KOS § 12 lg 1). KOS § 11 lg 1 p-s 1 käsitletud
tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (KOS § 12 lg 2). Toimingute tegemine, mis ületab kaasomandi tavapärast majandamist ja selle säilitamiseks vajalikku, tuleb seega otsustada korteriomanike häälteenamusega või kokkuleppega, mitte aga korteriühistu liikmete üldkoosolekul, üksnes koosolekul osalejate häälteenamusega. Ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada KOS § 15 lg 3 kohaselt. Seega olnuks ülaltoodud küsimuste otsustamiseks vajalik korteriomanike kokkulepe ehk kõigi korteriomanike nõusolek. Keldrikorrusel asuvat ruumi võib kasutada üldkoosolekute korraldamiseks ja korteriomanike koosviibimise kohaks, mitteeluruumina vms. Kuid seda peavad otsustama korteriomanikud häälteenamusega või kokkuleppel, sõltuvalt sellest, kas sihtotstarvet oluliselt muudetakse või mitte. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei saa elamu keldriruume välja rentida, sest korteriühistu on moodustatud üksnes elamu majandamiseks. Vara käsutamise üle saavad otsustada vaid selle omanikud, käesoleval juhule seega korteriomanikud, kes saavad otsustada või kokku leppida näiteks selle üle, kas sõlmida üürileping või tasuta kasutamise leping või mingi muu leping või mitte. Maa kasutusotstarbe kohta kehtib sama põhimõte – korteriomanikud võivad oma üldkoosoleku otsusega või kokkuleppega määratleda maa teatud osade kasutamisotstarvet oma äranägemisel. Kui elamu või maa sihtotstarvet ei ole niiviisi määratletud, kasutatakse neid kooskõlas detailplaneeringus ja maakatastris määratletud eesmärkidega (vastavalt elu- või majandustegevuseks). Korteriühistul kui kaasomandi eseme valitsejal on KOS § 14 lg-st 5 tulenev õigus esitada kohtule hagi korteriomandi sundvõõrandamiseks, kuid seda alles siis, kui võõrandamist on otsustanud nõuda korteriomanikud häälteenamuse alusel. KOS § 14 lg-st 1 tuleneb, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KÜ põhikirja kohaselt on korteriühistu üldkoosoleku otsustusvõimelisuseks piisav 40% liikmete kohalviibimine, korteriomanike üldkoosoleku puhul on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud korteriomandiosadest. Valitseja (antud juhul korteriühistu) kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku korteriomanike kokkuleppes ettenähtud juhtudel, samuti majanõukogu või vähemalt 1⁄4 korteriomanike kirjaliku nõude alusel. Nõudes peab esitama üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuse (KOS § 18 lg 2). Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud, s.o korteriomanikud ei nõudnud koosoleku kokkukutsumist päevakorra punktides 1,2 ja 3 märgitud küsimustes otsuse tegemiseks. Registreerimislehelt nähtub, et vaidlusalusel koosolekul osales alla poole korteriomanikke. Järelikult ei olnud vaidlusalusel koosolekul otsustusvõimet nende küsimuste otsustamiseks, mis kuuluvad nditult korteriomanike kompetentsi.
3.Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes (KOS § 15 lg 5). Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (KOS § 12 lg 3). Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1). Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates (korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg
3). Hagejate õiguslik huvi hagi esitamisel tuleneb KOS 14 lg-test 1, 3 ja 5. Otsuste vastuvõtmisega on rikutud hagejate kui korteriomanike õigust otsustamisele seadust järgides.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hagejad esiteks tõendanud oma õiguste rikkumist ja õigusliku huvi vaidluse lahendamiseks. TsMS § 3 lg 1 (vastuses ilmselt ekslikult märgitud TsMS § 4 lg 1) kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Käesoleva hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt nt: Riigikohtu 13. märtsi 1997.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97 ja 27. aprilli 2000.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00). Seega peavad hagejad leidma ja tõendama, et nende õigust või vabadust on rikutud. Mainitud asjaolu hagiavaldusest ei ilmne. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06 tehtud lahendis märkinud, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib isik esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata. Seonduvalt hagejate väidetega XXX korteriomandi sundvõõrandamist puudutavas osas leiab kostja, et hagejate seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva seadusega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06 tehtud lahendis muu hulgas selgitanud, et korteriomandi võõrandamise nõude õigus on ka elamut haldaval korteriühistul, kes võib eelnevalt otsustada ka korteri võõrandamise. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus. Samale seisukohale on Riigikohus asunud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-2-05. Tulenevalt ülaltoodust oli kostjal õigus vastu võtta otsus kõnealuse korteriomandi sundvõõrandamise kohta. Kostja ei peatu otsuse sisulisel põhjendatusel, kuna seda ei ole hagis vaidlustatud. Hagejate arvates on üldkoosolekul otsuse vastu võtmisel ületatud pädevuse piire, otsustades volitada kostja juhatust sõlmima sobivate keldrirentijatega lepinguid keldriruumide väljarentimiseks ja suunata rendist saadavad vahendid remondifondi. Samale seisukohale on hagejad asunud ka otsuse osas taotleda riigilt/linnalt kinnistuga piirnevat maad sihtotstarbeliseks kasutamiseks autoparklana. Hagejad põhjendavad oma seisukohta viidetega KÜS §-dele 2 ja 151 ning KOS §-dele 12, 14, 15 , 17 ja 19. Kokkuvõttes asuvad hagejad seisukohale, et nende küsimuste otsustamine on võimalik korteriomanike häälteenamusega aga mitte korteriühistu otsusega. Kostja hagejate käsitlusega ei nõustu. KOS § 8 lg-st 1 tuleneb, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nii keldriruumide väljarentimine remondifondi lisavahendite teenimise eesmärgil, tegelemine krooniliste võlglastega kui ka kõigi majaelanike igapäevast elu häirivale parkimisprobleemile reaalsete lahenduste leidmine kuulub kahtlemata KÜ liikmete ühiste huvide hulka. Üldist huvi antud probleemide lahendamiseks näitab enamuse koosolekul osalenud isikute poolehoid otsuste vastuvõtmiseks juhatuse poolt väljapakutud sõnastustega. Väita, et antud
küsimus väljub ühistu tavapärase tegevuse raamidest lihtsalt selle tõttu, et selliseid (ühistu liikmete meelest vajalikke) otsuseid võetakse vastu harva, ei ole põhjendatud. Maja keldriruumid on korteriühistu liikmete ühisomandis. Seega tegemist on maja osaga, mis vajab samasugust majandamist nagu korteriomandid, maja ümbritsev territoorium, termosõlm jms. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04 leidnud, et korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja loeb taolist lähenemist põhjendatuks ja on arvamusel, et antud küsimuse lahendamisel oli tegemist elamu majandamiseks vajaliku otsusega mis on otseselt seotud majandamiskulude jaotamise ja kandmisega korteriühistu liikmete poolt. Hagejad ei ole hagis põhjendanud, miks korteriühistu ei saa taotleda maa kasutamisõigust autoparkla jaoks ning seda peaks tegema ainult korteriomanike kokkuleppega. Hageja jätab märkimata, et sama otsesega oli otsustatud moodustada vabatahtlikest korteriomanikest parklaseltsing (võlaõigusseaduse seltsingu kohta käivate sätete alusel), kes sõlmivad omavahel seltsingulepingu ja sellele vastavalt teevad parkla rajamiseks ning majandamiseks vajalike otsuseid ja makseid. Otsuses on märgitud ka see, et kuna maad parkimisprobleemi lahendamiseks antakse vaid otse konkreetsete maatükkidega piirnevatele ühistutele, siis asjaajamine peab toimuma ühistu kaudu. Raskesti usutav on, et maa taotlemine autoparkla rajamiseks (mis ei too kõigile ühistu liikmetele täiendavaid rahalisi kulutusi), oleks saanud riivata hagejate huvisid.
MENETLUSE KÄIK
5.16. detsembri 2008.a määrusega jättis kohus vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 9 käesolevas tsiviilasjas S L ’i poolt esitatud hagi (kostja 6. juuni 2007.a üldkoosoleku otsuse tühistamiseks) läbi vaatamata, kuna hagejate nimel hagi esitanud isik ei suutnud tõendada oma esindusõiguse olemasolu.
6.18. märtsi 2009.a määrusega lõpetas kohus seoses hagist loobumisega menetluse hagejate nõude osas kostja 6. juuni 2007.a üldkoosoleku päevakorrapunkti 8 raames vastuvõetud otsuste tühistamiseks.
7.2. veebruaril 2009.a toimunud eelistungil otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Pooled teatasid, et ei soovi kirjalikus menetluses kohtule täiendavaid dokumente ega avaldusi esitada Kohus teatas eelistungil, et otsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 25. märtsil 2009.a.
8.24. märtsi 2009.a määrusega on kohus kooskõlas TsMS § 452 lg-tega 4 ja 5 otsuse avaliku teatavakstegemise aega muutnud ning saatnud poolte esindajatele samal päeval e-posti teel sellekohase teate.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.6. juunil 2007.a toimunud KÜ üldkoosolekul on muu hulgas vastu võetud järgmised otsused:
10.2.Juhul kui XXX korteriomanik ei täida üldkoosoleku otsusega talle pandud kohustusi, esitab KÜ Harju Maakohtule korteri võõrandamisnõude KOS § 14 lg
2 p 2 järgi, kuna korteriomanik on korduvalt vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (2. päevakorrapunt). Taotleda riigilt/linnalt kinnistuga piirnevat maad sihtotstarbeliseks kasutamiseks autoparklana ilma maad ostmata. Moodustada vabatahtlikest korteriomanikest parkimisseltsing (vastavalt võlaõigusseaduses seltsingute kohta sätestatule), kes sõlmivad omavahel seltsingu lepingu ja sellele vastavalt teevad ka parkla rajamiseks ja majandamiseks vajalikke otsuseid ja makseid. Parklaseltsingu liikmele kuuluva parkimiskohtade loomise rahastamisega tegelevad parkalaseltsingu liikmed ise. Kuna linn annab maad parkimisprobleemi lahendamiseks kasutada vaid otse konkreetsete maatükkidega piirnevatele ühistutele, siis toimub asjaajamine ühistu kaudu ja arveldamine ühistu raamatupidamise kaudu (3. päevakorrapunkt).
11.Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagejate hinnangul ei saa ülalnimetatud küsimusi otsustada korteriühistu üldkoosolek, kuna otsused väljuvad ühistu pädevuse piirest. Kohus peab otstarbekaks käsitleda vaidlustatud otsuseid allpool üksteisest ldiseisvalt.
12.Esimese päevakorrapuntki raames vastuvõetud otsust puudutavas osas kuulub hagi rahuldamisele. Kohus nõustub siinkohal üldjoontes hagejate käsitlusega. Tallinnas asuva elamu keldriruumid kuuluvad asja materjalidest nähtuvalt korteriomandite kaasomandi eseme hulka (tegemist on ühispinnaga). Korteriomandite kaasomandi eseme kasutamise üle ei ole pädev otsustama korteriühistu üldkoosolek. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet või korteriomanike enamuse otsust (sõltuvalt sellest, kas kõnealuste keldriruumide senist kasutusotstarvet muudetakse või mitte). Vastavalt KOS § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seejuures võivad korteriomanikud KOS § 12 lg 2 järgi sama seaduse § 11 lg 1 p-s 1 käsitletud tavakasutuse piires otsustada küsimusi häälteenamusega. Põhimõtteliselt tuleneb sama ka asjaõigusseaduse § 72 lg-test 1-3, kuid korteriomandi seaduse norme tuleb käsitleda erinormidena asjaõigusseaduse kaasomandi sätete suhtes. Kuivõrd esimese päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus puudutab ka hagejate kui elamu korteriomanike kaasomandi osa, eksisteerib neil ka õigustatud huvi otsuse tühistamise suhtes. Kostja on iseenesest õigesti märkinud, et KOS § 8 lg-st 1 tuleneb, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Samas tuleb arvestada KÜS § 2 lg-ga 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest (vt nt: Riigikohtu14. juuni 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04 (p 25)). Ka KÜS § 13 lg-s 4 sätestatust lähtudes saab korteriühistu langetada ühistu liikmetele kohustuslikke otsuseid vaid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. 6. juuni 2007.a üldkoosoleku otsus keldriruumide kasutusse andmise kohta väljub korteriühistu osundatud eesmärgipäraste ülesannete raamidest. Eeltoodule võib lisada, et kuivõrd kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, ei saa õiguslikult välistada, et korteriomanikud (kui kaasomanikud) võivad võtta vastu otsuseid ka korteriühistu üldkoosoleku raames. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
senine praktika (vt nt: Riigikohtu 16. septembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 (p 17) või 23. veebruari 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-05 (p 9)). Korteriomanike otsuse vastuvõtmisele kehtestab aga nõuded KOS § 19 lg 2, mille kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Arvestades lisaks KOS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, oleks otsuse vastuvõtmiseks seega nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja nimetatud enamus hääletab otsuse vastuvõtmise poolt. Samas ei ole hagi alust ja eset arvestades käesolevas asjas vajalik tuvastada, kas nimetatud tingimused olid vaidlusaluse otsuse puhul täidetud või mitte. Asja materjalide põhjal ei ole ka üheselt selge, kas tegemist on küsimusega, mida saab elamu osas otsustada korteriomanike häälteenamusega või on vajalik korteriomanike kokkulepe.
13.Teise päevakorrapunkti raames vastuvõetud otsuse osas ei kuulu hagi rahuldamisele juba üksnes seetõttu, et hagejatel puudub KÜ vaidlustatud otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) osas õiguslik huvi. KÜS § 13 lg 2 annab korteriühistu liikmele küll õiguse pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. Samas tuleneb TsMS § 3 lg-st 1 isiku õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Osundatud normidest lähtuvalt võib hagejatel olla õiguslik huvi kostja 6. juuni 2007.a üldkoosoleku 2. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuse seaduslikkuse vastu, juhul kui see otsus puudutaks hagejate õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Toodud seisukoht on leidnud kinnitust ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senises praktikas (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
13.märtsi 1997.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97; 27. aprilli 2000.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-64-00 või 25. veebruari 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04 (p 10-11)). Kohus leiab, et kostja 6. juuni 2007.a üldkoosoleku 2. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus ei puuduta hagejate õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Vaidlustatud otsus ei tekita, muuda ega lõpeta käesoleva tsiviilasja poolte vastastikuseid õigusi ega kohustusi. Üldkoosolekul on otsustatud korteriomandi sundvõõrandamisnõude esitamine KOS § 14 lg 1 ja § 14 lg 2 p 2 alusel XXXkorteriomandi suhtes. Hagejad ei ole nimetatud korteriomandi omanikud. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinnas aadressil XXXasuva korteriomandi omanik T.K (vt toimik, I k, lk 88-89, lk 143). Korteri nr 74 omaniku õiguste ja huvide kaitseks hagejatel hagi esitamise õigust ei ole (TsMS § 3 lg 2). Korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse võimalik vastuolu mõne õigusnormiga ei ole TsMS § 3 lg-s 1 sätestatut arvestades veel iseenesest piisav õiguslik alus hagi esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus vajalikuks analüüsida hagejate väiteid koosoleku 2. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuse seaduslikkuse kohta.
14.Kolmanda päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuste osas puudub samuti alus hagi rahuldamiseks. Hagejad on nimetatud otsuste vaidlustamisel lähtunud eeldusest, et maa taotlemine sihtotstarbeliseks kasutamiseks puudutab kaasomandi eseme kasutamist (sarnaselt esimeses päevakorrapunktis vastu võetud otsusega). Asja materjalide põhjal otsustades on taoline eeldus ebaõige. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei puuduta otsus elamu juurde kuuluva maatüki kasutamist, vaid on otsustatud taotleda linnalt või riigilt kasutamiseks juurde maad, mis külgneb juurde kuuluva maatükiga. Taolise otsuse vastuvõtmine korteriühistu üldkoosoleku poolt ei ole kohtu hinnangul seadusest tulenevalt välistatud. Otsus on ilmselt kooskõlas korteriühistu eesmärgipärase ülesandega esindada korteriühistu liikmete ühiseid huve.
15.Lähtudes ülaltoodud kaalutlustest, rahuldab kohus hagi hagejate nõude osas tühistada 6. juunil 2007.a toimunud KÜ üldkoosolekul 1. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus, millega volitati juhatust sõlmima sobivate keldrirentijatega lepingud keldriruumide
väljarentimiseks ning suunata rendist saadav tulu remondifondi. Ülejäänud vaidlustatud otsuste osas jätab kohus hagi rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejad on esitanud nõuded kokku nelja 6. juunil 2007.a toimunud KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühistamiseks. Kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi ühte üldkoosoleku otsust puudutavas osas. Ühe vaidlustatud otsuse tühistamise nõudest on hagejad menetluse käigus hagist loobunud. Lähtudes TsMS § 168 lg-st 2, kannab hagist loobumise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades ülaltoodut, tuleb menetluskulud, mis seonduvad nõudega, millest hagejad on loobunud, jätta hagejate kanda. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 nimetatud alused hagejate menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohus ei arvesta menetluskulude jaotamisel asjaoluga, et S L ’i poolt esitatud hagi osas on hagi jäetud hagi läbi vaatamata (vt ka otsuse p 5). Kuivõrd kõigi hagejate poolt olid kostja vastu esitatud samad nõuded, ei sõltu kostja menetluskulude suurus eeldatavalt hagejate arvust. Lähtudes eeltoodust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 75% ulatuses hagejate kanda ning 25% ulatuses kostja kanda. Hagejad T B ja V S vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.