Kohtulahend

vaid osamaksu reaalses suuruses arvestamata inflatsiooni, s.o. 702 krooni, sest just niisugune osamaks oli omal ajal tasutud vaidlusaluse korteri eest. Vastuhagi jäeti rahuldamata tõendamatuse tõttu. Viru Ringkonnakohtu 7. juuni 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus leidis, et O. Avdejeva ei ole tõendanud AÕS § 81 kohaselt omandi tekkimist õiguslikul alusel. Pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. 13. mail 1992. a. esitas O. Avdejeva notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks, kuid pärimisõiguse tunnistust ei ole välja antud ja pole teada, missugune vara jäi pärandajast järele. Maria Vitkovale (end. Velikotskaja) anti vaidlusalune korter 6. veebruaril 1992. a. Hageja esitas alles 16. augustil 1992. a. avalduse kooperatiivi liikmeks vastuvõtmiseks ja 20. augustil 1992. a. kooperatiiv keeldus teda liikmeks võtmast. Seda otsust hageja vaidlustanud ei ole. Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 26. juuni 1995. a. registreerimise tunnistuse nr. 4679 kohaselt on Kohtla-Järvel Estonia pst. 6-25 asuvast hoonest registreeritud omandiõiguse alusel 3,44 % Maria Vitkova nimele ja sisse kantud hoonete registreerimisraamatusse nr. K-15, lk. nr. 83, jrk. nr. 1 all. Kostja asendamist hageja nõudnud ei ole. Linnakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks osamaksu EEK Noorus põhikirja p. 34 alusel ja selles osas pooled linnakohtu otsust ei vaidlustanud. Kassatsioonkaebuses palus O. Avdejeva ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, mis puudutas hageja omandiõiguse mittetunnustamist korterile, põhjusel, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohaldada seadust, mis kehtib vaidluse lahendamise ajal, aga kohtud kasutasid seadusi oma äranägemisel. Igasugused tehingud korteriga võinuksid toimuda alles kuue kuu möödumisel pärandi avanemisest. Hageja pöördus esimese avaldusega kohtusse 1992. a. aprillis, kuid kohus jättis selle üldse registreerimata, kuigi kohtunik tegi selle alusel järelpärimisi. Menetlus kestis kolm aastat. Ringkonnakohus viitas ebaõigesti EEK Noorus põhikirjale 1992. a. redaktsioonis ja leidis, et pärijatele, kes ei kasuta kooperatiivis korterit, makstakse välja osak. Tegelikult on põhikirja p-s 34 tekst: " Pärijatele, kes ei soovi kasutada korterit kooperatiivis, makstakse välja osak.". Hageja soovis endale saada kooperatiivkorterit, mida kinnitab asjaolu, et hageja tasus viimase osamaksu 1408 rubla

kaitset. TsKS § 145 ja 146 lg 2 p 4 kohaselt võtab kohus asja menetlusse pärast kirjaliku hagiavalduse esitamist kohtule, milles kõige muu hulgas peab kirjas olema hageja nõue ja hagihind. 1992. a. aprillis esitatud kirjalikus hagiavalduses palus hageja EEK-lt Noorus välja mõista osamaksu 89 547 rubla. Kohtuistungil 27. septembril 1994. a. palus hageja tunnustada tema omandiõigust korterile Kohtla-Järvel Estonia pst. 16-25. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et sellist hagi kohtule esitatud ei olnud. Kohtuistungil 18. aprillil 1995. a. palus hageja juhul, kui tema omandiõigust korterile ei ole võimalik tunnustada, siis välja mõista kostjalt korteri eest tasutud osamaks arvestades inflatsiooni. Sel moel oli kohtule esitatud alternatiivne nõue ja kohus pidanuks vaidlust lahendades andma pooltevahelistele suhetele juriidilise kvalifikatsiooni ja vastavatele seadustele viidates vaidluse lahendama. Kohus jättis selle tegemata, kuigi TsKS § 229 kohaselt peab kohus hindama otsuse tegemisel tõendeid ja otsustama, millist seadust tuleb asjas kohaldada. TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgseteks esimese ringi pärijateks lapsed, abikaasa ja vanemad. Sergei Avdejevi ema Oksana Avdejeva on seadusjärgne esimese ringi pärija. TsK § 551 kohaselt peab pärandi omandamiseks pärija selle vastu võtma. Pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast, andis pärandi avanemise koha notarile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. TsK § 532 kohaselt loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Hageja esitas 13. mail 1992. a., s.o. kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. Apellatsioonikohus pidas oluliseks, et hagejal peaks olema pärimisõiguse tunnistus, kuid ei põhjendanud, mis sellest peaks olenema. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline see, kas hagejale on pärimisõiguse tunnistus välja antud, vaid see, et hageja on õigeaegselt notarile oma soovi avaldanud pärand vastu võtta. Pärand avanes Sergei Avdejevi surmapäeval 27. novembril 1991. a. ja sellest ajast peale kuulub pärandvara hagejale (pärijale). Hageja omandiõigus pärandvarale on tekkinud seaduslikul alusel, s.o. pärimisõiguse alusel. Apellatsioonikohtu viide asjaõigusseaduse §-le 81 ei ole asjakohane ega põhjendatud, sest hageja omandiõiguse tekkimise õiguslik alus tuleneb pärimisõiguse sätetest, mitte asjaõigusseadusest. Apellatsioonikohtu seisukoht, et kui hagejale pole pärimisõiguse tunnistust välja antud, siis ei ole teada, missugune vara jäi pärandajast järele, ei ole õige. Kohtule esitati EEK-i Noorus tõend, et Sergei Avdejev oli kooperatiivi liige ja oli tasunud teatud suurusega osamaksu korteri Estonia pst. 1625 kasutusõiguse eest. Seega oli kohtul olemas tõend selle kohta, milline vara Sergei Avdejevile kuulus ja mille hageja päris. EEK Noorus põhikirja p. 34 kohaselt pärijatele, kes ei kasutanud korterit ja keeldusid ka korteri edaspidisest kasutamisest, maksab kooperatiiv välja päritud osamaksu. Põhikirja sellest punktist tuleb järeldada, et pärijal, kes soovib korterit kasutada, on kooperatiivi liikmeks astumise eesõigus. Sellise taotlusega hagi pärija kohtule ei esitanud ja apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja pidanuks käesoleva vaidluse lahendamiseks vaidlustama kooperatiivi liikmeks

vastuvõtmisest keeldumise, ei ole põhjendatud. ES § 14 kohaselt on elamuühistu (-kooperatiiv) mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (kooperatiivile) kuuluvas elamus. Linnakohus asus seisukohale, et korter oli kooperatiivi omand ja seetõttu ei saanud tunnustada O. Avdejeva omandiõigust vaidlusalusele korterile. Apellatsioonikohus jättis sellele juriidilise hinnangu andmata. Asja uuel arutamisel tuleb seda teha pidades silmas ES § 14 sätteid. Apellatsioonikohus on meelevaldselt asunud seisukohale, et pooled ei ole osamaksu osas linnakohtu otsust vaidlustanud. O. Avdejeva on 11. mail 1995. a. esitatud apellatsioonkaebuses kirjutanud: "Olen kogu aeg soovinud korteri tagastamata jätmise korral hüvitust rahas, kuid tegelikus väärtuses, mis ei ole käesolevaks ajaks enam mitte 720 krooni. 15. mail 1992. a. ei olnud kooperatiivil mingit alust mulle 6016 rubla ülekandmiseks." Hageja on alates hagi esitamisest väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust vaidlustanud, kuid kohus on selle igasuguse tähelepanuta jätnud. Lisaks sellele on kohtud rahasummadega hooletult toiminud. Linnakohus leidis, et 702 krooni 40 senti on reaalne osamaks, mis korteri eest kunagi maksti ja see tuleb pärijale välja maksta. Apellatsioonikohus nõustus sellega, kuid otsuses räägitakse 6016 rublast. Tegelikult ei ole õige ei see ega teine summa. Kohus ei ole viidanud seadustele ega tõenditele, mille alusel leiti, et 2-toaline korter Kohtla-Järvel Estonia pst. 16-25 maksab praegu 702 krooni 40 senti. Pärandvara koosseis tehakse kindlaks pärandi avanemise aja seisuga, kuid pärandvara maksumus määratakse vaidluse lahendamise ajal kehtivates hindades. Osaku suuruse määramisel tuleb juhinduda ES §-st 14 lg 2, mille kohaselt elamuühistu liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest. Juhul, kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata juhindudes AÕS § 29 sätetest, mille kohaselt asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagejale makstava osamaksu suuruse määramisel tuleb lähtuda konkreetse korteri turuhinnast. Asja uuel arutamisel tuleb see kindlaks määrata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuni 1996. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Oksana Avdejevale 9. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.