Asjaõigus › Omandiasjad

kirjutuslaud + tool, 2 raamaturiiulit, CD plaatide riiul, köögilaud, 2 tooli, esikunagi ja jalatsiriiul, väike esikukapp, skänner-printer-koopiamasin, televiisor Sony, VHS mängija, muusikakeskus Sharp, mikrolaineahi, külmkapp, nõudepesumasin, pliit, õhupuhasti, elektriradiaator Melissa, 2 laualampi, 4 lalgustit, gaasipliit Indesit, õhupuhasti Bompani. CD plaatide kogu, 1 kast Kodulugu, 2 kasti elulugusid, 1 kast LR ja Akadeemia, 1 kast filosoofia teemalist kirjandust, klaasidekomplektid ja lõunaserviis, 3 kasti ilukirjandust, 3 riiulit võõrkeelset kirjandust, Suuri Sõnameistreid sari, Eesti kirjakeele sõnaraamat (17 tk).

selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hagejate nõue ja põhjendused Hagejad esitasid 11.09.2006.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi kostjate vastu pärandavara jagamise nõudes. R -M M (ik xxx) suri xxx.a. Temast järelejäänud pärandvara vastuvõtmiseks esitasid avaldused abikaasa E L, lapsed M L, M M , M M ja M L. R -M M pärijateks on vastavalt pärimisõiguse tunnistusele: 1⁄4 mõttelises osas tema abikaasa E L; 3/16 mõttelises osas tema tütar M L; 3/16 mõttelises osas tema poeg M M ; 3/16 mõttelises osas tema poeg M M ; 3/16 mõttelises osas tema tütar M L. E L on välja antud omandiõiguse tunnistus 1⁄2 mõttelisele osale ühisomandis olle varale, mis koosneb korteriomandist xxx , sõiduautost xxx ja vallasvarast vastavalt lisatud inventuuri aktidele (mööbel, kodutehnika, köögitehnika, toidunõud ja vaibad ning raamatukogust nimekiri). E L on välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus 1⁄4 osale ja ML on välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus 3/16 mõttelisele osale pärandaja järelejäänud pärandvarast, mis koosneb mõttelisest osast korteriomandist xxx , sõiduautost xxx ja vallasvarast ning kinnistust nimetusega Xxx, xxx vallas ja sõiduautost Xxx. E. L kuulub omandiõigus ühisvara osa ja pärandvara osas 20/32 mõttelisele osale korterioamndist xxx, 20/32 osale sõiduautost xxx, 20/32 osale vallasvarast , 1⁄4 mõttelisele osale xxx kinnistust ja 1⁄4 osale sõiduautost Xxx. M L kuulub omandiõigus 3/16 mõttelisele osale pärandvarast (1/2 mõtteline osa korteriomandist xxx , 1⁄2 sõiduautost xxx ja 1⁄2 vallasvarast, xxx kinnistust ja sõiduautost Xxx. Kokku kuulub hagejatele 23/32 mõttelist osa korteriomandist, sõiduautost xxx, vallasvarast ja 7/16 mõttelist osa Xxx kinnistust ja sõiduautost Xxx. Ülejäänud pärandvara kuulub pärijatele M L , M M ja M M : 3/32 mõttelisele osale korteriomandile, sõiduautole xxx, vallasvarale ja 3/16 osale Xxx kinnistule, sõiduautole Xxx. Hagejad hindavad vara väärtust järgnevalt: korteriomand 1 miljon kr, sõiduauto xxx 65’000.- kr, vallasvara 100’000.- kr, Xxx kinnistu 600’000.- kr, sõiduauto xxx – 0.- kr. Pärandvara harilikuks väärtuseks on sellest 1⁄2. Kostjate M ja M M seaduslik esindaja Heidi Holm on keeldunud pärandvara jagamisest ja vastava kokkuleppe sõlmimisest. Hagejad leiavad, et pärandvara tuleb jagada järgnevalt ehk hagejatele jätta: 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist xxx(väärtuses 500’000.kr) ja 1⁄2 vallasvara väärtuses 50’000.- kr. Pärandvara jagamise tulemusena jääks hagejate kaasomandisse nende poolt varem kasutatud elamispind ja vallasvara, mis koosneb korteri sisustusest ja koduse tarbimise esemetest. Hagejate poolt enamsaadud pärandvara väärtuseks on 550’000.- - 517’343,75 kr = 32’656,25 kr. Pärandvara jagamise tulemusena tekiks hagejatel omandiõigus tervikuna korteriomandile xxx ja vallasvarale. Hagejad ei oma Tallinnas elamispinda, nad elasid nimetatud korteris enne pärandaja surma. Korteriomand oli abikaasade ja nende lapse elukohaks ning eluruum on vajalik neile jätkuvalt kasutamiseks elamispinnana. Kaaspärijate poolt tehtud takistuste tõttu ei ole käesoleva eval ajal elamispinna kasutamine võimalik.

M M, M M ja M L kaasomandisse jääks pärandvara jagamise tulemusena pärandvarast: 1/2 osa sõiduautost xxx reg. nr. xxx väärtusega 32 500 krooni; tervikuna kinnistu nimetusega Xxx, xxx vallas maksumus 600 000 krooni; sõiduauto Xxx reg. nr. xxx ( väärtusetu ). Kokku saadud pärandvara arvelt vara 632 500 krooni väärtuses, vähemsaadud pärandvara maksumus moodustab 32 656.25 krooni. Hagejad paluvad tunnistada E L ja M L omandiks 9/32 mõttelist osa korteriomandist ja kanda E

L ja M L 9/32 mõttelise osa kortriomandi aadressil Tallinn xx omanikena Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna registriossa nr. xxx, tunnistada E L ja M L omandiõigust 9/32 mõttelisele osale vallasvarale, mis koosneb järgmistest esemetest: magamistoa komplekt-abieluvoodi, 2 riidekappi, 2 kummutit, madal laud, 2 tooli. Elutoa mööbel: kirjutuslaud, 2 raamaturiiulit, CD plaatide riiul, Köögis: köögilaud, 2 tooli. Esikunagi ja jalatsiriiul, väike esikukapp Kodutehnika: arvuti koos lisaseadmetega, skänner-printerkoopiamasin, televiisor Sony, DVD mängija-salvestaja, VHS mängija, muusikakeskus Sharp, mikrolaineahi, külmkapp, nõudepesumasin, pliit, õhupuhasti, tolmuimeja Hoover, Elektriradiaator Melissa Valgustid: 2 laualampi, põrandalamp, 4 lalgustit. CD plaatide kogu, raamatukogu, klaasidekomplektid ja lõunaserviis. Tunnistada M M, M M ja M L omandiõigust 7/16 mõttelisele osale kinnistust nimetusega Xxx, xxx vallas, xxx Maakonnas ja kanda M M , M M ja M L 7/16 mõttelise osa omanikena xxx maa Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. xxx. Tunnistada M M, M M ja M L omandiõigust 7/16 mõttelisele osale sõiduautole Xxx reg. nr. xxx ja 23/32 mõttelisele osale sõiduautole xxx reg. nr. xxx. Hagejate E. ja M.L 18.01.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei ole hageja nõus, et korteriomand ja vallasvara tuleb jätta M ja M M omandisse. Kostjad ei ole nimetatut põhjendanud. Hagi esitamisel on lähtutud pärandvara tegelikust väärtusest pärandi avanemise hetkel. Kostjad on põhjendamatult madalalt hinnanud kinnistu nimetusega Xxx väärtuse ja jätnud vara väärtuse arvestamisel arvestamata kinnistu koosseisu kuuluva kasvava metsa hariliku väärtuse. Hagejad ei nõustu korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, enampakkumisel saaks müüa vaid 1/2 mõttelist osa korteriomandist, mis ei ole ühegi pärija huvides. Juhul, kui kostjad nõuavad korteriomandi, vallasvara ja sõiduauto müüki ja see oleks reaalselt võimalik, tuleks müüa kogu pärandvara s.h. kinnistu Xxx xxx vallas. Arusaamatud on väited, et vallasvara on osaliselt kostja lahusvara. Kostjad jätavad vastuses täpsustamata, kellele kostjatest nimetatud vallasvara kuulub. Pärandvara suhtes on läbi viidud pärandvara inventuur ning inventuuri käigus vallasvara osas kolmandate isikute poolt nõudeid ei ole esitatud, seega on tegemist 1/2 osas pärandvaraga. Hagejad ei välista mälestusesemete jätmist kõigile lastele, küll aga vajab täpsustamist, milliseid pärandvarasse kuuluvaid esemeid kostjad endale soovivad. Hagejate E. ja M. L 13.02.2007.a täienduste kohaselt puudub kostja M Ll alus esitada käesoleva s pärimisasjas vastuväiteid E L välja antud omandiõiguse tunnistuse õigsuse kohta. Korteriomand kinnistati E L ja M M kooselu ajal, seega tekkis korteriomand kooselu ajal ning on abikaasade ühisvara. E L koos abikaasaga elas korteris xxx aastatel 2000-2001. Korteris alustati remonti 2001 aasta lõpul, mis kestis kuni M M surmani. M M ja E L üürisid remondi ajaks korteri, kus E. L koos tütrega elab käesoleva ajani. M. M surma järgselt hõivas korteri kaaspärija M L ja vahetas ukselukud ning asus seda elamispinnana kasutama, mistõttu puudub E. L reaalne võimalus enne pärandvara jagamist oma omandit kasutada ja sinna elama asuda. M L vastuhagi 15.03.2007.a kohtusse laekunud vastuhagi kohaselt ei kuulu xxx asuv korteriomand pärandaja ja E L ühisvara hulka, pärandvara koosseis määrati notari poolt ebaõigesti. Pärimise teel vallasasjana saadud korteri kinnistamisel saab nimetatud isik ka korteriomandi ainuomanikuks ning see ei kuulu ühisvara hulka. Pärandvarana ei tule käsitleda mitte üksi korteriomandit, vaid ka sellega seotud võimalikke kulutusi ja koormiseid. Pärandvara tegeliku väärtuse tuvastamise ja vara õiglasema jagamise eesmärgil tuleb

xxx asuv

korteriomand, Xxx kinnistu ning sõiduautod xxx ja Xxx võõrandada enampakkumise teel. Kui Xxx kinnistu turuväärtus määratakse kohtumenetluse käigus kindlaks kaaspärijate aktsepteeritud asjatundjate poolt, tuleb kinnistu jätta M M ja M M kaasomandisse ning vajadusel kohustada neid hüvitama kaaspärijatele enamsaadu arvelt vastavalt kaaspärijate osade suurusele. E L ja M L ei ole xxx korteriomandit kunagi püsivalt kasutanud. Pärandaja kasutas oma eluajal korterit ise või üüris seda välja kolmandatele isikutele. Seega puudub kostjatel xxx asuva korteriomandi vastu ka erihuvi (nad ei kasuta ega ole kasutanud seda elamispinnana). Pärandavara hulka kuuluvatel kontodel ja hoiustel olnud vahendid ning kohustused tuleb jagada pärijate vahel sarnaselt ülejäänud pärandvarale vastavalt kaaspärijate osade suurusele. Samuti tuleb pärijate vahel jagada vastavalt kaaspärijate osade suurusele pärandvarasse kuuluv 1/2 mõtteline osa xxx korteriomandis asuvast vallasvarast. Hageja palub endale määrata xxx vallasvara inventuuri aktis allakriipsutatud esemed. Pärandaja matused korraldas hageja. Kuigi matusekulude katmise eesmärgil võttis hageja pärandaja arveldusarvelt välja 11’973.- krooni, ulatusid pärandaja matusekulud kokku 27’934.kroonini. Seega tasus hageja 15’961 krooni ulatuses matusekulusid enda arvelt. Hageja palub mõista kaaspärijatelt välja hageja kantud matusekulud vastavalt iga kaaspärija osa suurusele. Hageja palub tunnistada xxx asuv korteriomand, registriosa nr xxx, R -M M lahusvaraks ja arvata korteriomand täies ulatuses R -M M pärandvara hulka. Jagada R -M M pärandvara järgmiselt: -määrata M L järgnevad xxx vallasvara inventuuri aktis märgitud esemed: arvutilaud riiulite ja sahtlitega; arvutikomplekt (monitor, klaviatuur, kõlarisüsteem); DVD recorder; Hoover tolmuimeja; mikrouun Moulinex; külmkapp Whirlpool; nõudepesumasin Whirlpool; 2 köögiserviisi; muud köögitarbed; 2 laualampi; 1 põrandalamp; 6 riiulit sõnaraamatuid; 6 riiulit võõrkeelset ilukirjandust; 1 kast kunstiraamatuid; W. Shakespeare'i sari (7 tk); Balzac'i sari (15 tk); EE sari (13 tk); 8 riiulit hinnalist eesti keelset ilukirjandust. Jätta ülejäänud xxx vallasvara inventuuri aktis märgitud pärandvarasse kuuluvad esemed ülejäänud kaaspärijatele vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; - xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas asuva Xxx kinnistu, registriosa nr xxx, müüa enampakkumise teel ja enampakkumisest laekunud raha jagada kaaspärijate vahel vastavalt pärijate osade suurusele või kui kohtumenetluse käigus selgitatakse kaaspärijate aktsepteeritud asjatundjate poolt välja kinnistu turuhind, siis jätta kinnistu M M ja M M kaasomandisse ja mõista neilt vajadusel kaaspärijatele välja hüvitis enamsaadud vara arvelt; - xxx, Tallinn, registriosa nr xxx, asuv korteriomand ning ühisvara hulka kuuluvad sõiduautod Xxx, reg. nr. xxx(pärandvara 1/2 mõttelises osas) ja Xxx, reg. nr. xxx võõrandada enampakkumise teel ning enampakkumistest laekunud raha jagada vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; - pärandvaraga seotud kohustused jätta kaaspärijate kanda vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; - Mõista E Llt, M L , M M ja M välja M L kasuks M L poolt kantud R -M M matusekulud, summas 15 961 krooni, vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; - Mõista E L , M L , M M ja M M välja M L kasuks M L menetluskulud ning jätta E L, M L, M M ja M M menetluskulud nende endi kanda. Oma avalduses 22.05.2008.a on kostja täpsustanud matusekulude kandmise nõuet. Kuna M L kandis enda arvelt pärandaja matusekuludena kokku 15 961 krooni, tuleb R -M M pärijatelt mõista M L kasuks välja matusekulud järgnevalt: E Llt 1/4 mõttelises osas, kokku summas 3990 krooni; M Llt 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2992,50 krooni; M Mlt 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2992,50 krooni;

M Mlt 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2992,50 krooni. Arvestades korteris asuva vallasvara vanust ja üleüldist kulumist, loeb M L kohtule esitatud vallasvara inventuuri aktis märgitud vara koguväärtuseks 55’000 krooni. Võttes aluseks vara kogust ja hinnangulist väärtust, peab M L endale taotletud vara väärtuseks 12’000.- krooni. M ja M M vastuhagi 16.10.2007.a kohtusse laekunud vastuhagi kohaselt ei kuulud xxx asuv korteriomand pärandaja ja E.L ühisvara hulka, mistõttu on pärandvara koosseis määratud ebaõigesti ning seetõttu tuleb arvata korteriomand, kui pärandaja lahusvara pärandvara koosseisu täies ulatuses. Vajalik on pärandvara hindamine, ning seejärel sõiduautode xxx ja Xxx ning xxx korteriomandi enampakkumisel võõrandamine. Xxx kinnistu xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas tuleb jätta hagejate kaasomandisse. Vajadusel tuleb kohustada hüvitama kaaspärijatele enamsaadu arvelt vastavalt kaaspärijate osade suurusele. Pärandaja vallasvara ja pärandvaraga seotud kohustused tuleks jagada kaaspärijate vahel vastavalt pärijate osade suurusele. Tallinnas xxx korteriomand saab olla ainult pärandaja lahusvara, kuna korteriomandi seadmisel saavad selle omanikuks isik, kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Pärandaja oli vaidlusaluse korteri kui vallasasja omanik enne abielu sõlmimist. Seetõttu ei saa mitte mingil juhul lugeda ülaltoodud alustel xxx korteriomandit ühisvara kuuluvaks. E. ja M.L ei ole kunagi kasutanud püsivalt vaidlusalust korteriomandit elamispinnana. Mainitud korteris ei ole nende isiklikke esemeid, samuti on tõendatav, et tegelikult pärandaja on selle korteri ise kasutanud elu ajal või siis üürinud välja kolmandatele isikutele. Hagejad ei ole nõus Xxx kinnistu müümisega enampakkumise teel. Kinnistu omab hagejate jaoks väga suurt moraalset ja sentimentaalset väärtust ning selle võõrandamine oleks hagejate jaoks väga suur moraalne kaotus. Hagejad paluvad: - Tunnistada xxx asuv korteriomand, registriosaga nr xxx, R -M M lahusvaraks ning arvata korteriomand täies ulatuses R - M M pärandvara hulka;; - Jagada R - M M pärandvara järgmiselt: jätta xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas asuva Xxx kinnistu, registriosa nr xxx, hagejate M M ja M M kaasomandisse; - Võõrandada Tallinnas, Xxx, registriosaga nr xxx, asuv korteriomand ning sõiduautod Xxx, reg nr xxxja xxx, reg nr xxx, enampakkumise teel ning enampakkumistest laekunud raha jagada vastavalt pärijate pärandiosade suurustele; pärandvaraga seotud kohustused jätta kaaspärijate kanda vastavalt pärijate pärandiosade suurustele. 04.06.2008.a täpsustuste kohaselt on vallasvara inventuuri aktis märgitud vara koguväärtuseks 55’000 krooni. Ühtlasi leiavad M M ja M M , et endale taotletud vara väärtuseks on ligikaudu 20 000 krooni. II Kostjate vastused Kostjad M ja M M vaidld vastu pärandvara jagamise viisile ja väärtuse hinnangule samadel alustel, mis vastuhagis. Kostjad ei pea põhjendatuks jätta korteriomandi ainuõigust vaid hagejatele. Paljasõnaline ja tõendamata on hagejate väide, et korter oli hagejate elamispinnaks koos pärandajaga. Tegelikkuses ei ole hagejad nimetatud korteris kunagi elanud. Pärandaja üüris nimetatud korterit pikaajaliselt välja, elas seal aeg-ajalt oma välislähetuste vahelisel ajal üksinda, samuti on nimetatud korter olnud kostja M L valduses. Seega ei laiene hagejatele mingeid eeliseid võrreldes kaaspärijatega. Ka elamispinna vajamine ei ole erivajaduseks või –huviks kaaspärijate ees. Ühelegi kaaskostjale ei kuulu omandiõiguse alusel elamispinda, mistõttu hetkel

vajaksid nad kõik seda. Arvestades kaaspärijate võrdset seisu on põhjendamatu korteriomandi jätmine just hagejate omandisse. Hagejad moodustavad kaaspärijate vähemuse, seega on oluline asjas arvestada ka kostjate soove. Pärandavara harilik väärtus on ebaõige: korteriomand on vähemalt 1,5 milj krooni, sõiduauto väljalaskeaasta on 1997.a, selle hetke turuhind on umbes 30’000.- kr, vallasvara väärtus on tunduvalt väiksem kui 100’000.- kr, Xxx kinnistu väärtus on 100’000.- - 300’000.- kr. Seetõttu ei nõustus kostjad ka pärandavara jagamisega hagejate poolt toodud viisil. Hagejad peaksid maksma kostjatele rahalist hüvitist, kui korter jääks neile. Arvestades asjaolu, et E L on materiaalselt vähekindlustatud isik, ei oleks ta võimeline teistele kaaspärijatele enamsaadut rahaliselt hüvitama. Kuna ka kostjad on materiaalselt vähekindlustatud, ei ole käesoleva pärandvara jagamise korral kellelgi kaaspärijatest tegelikkuses võimalik korteriomandit omandada, kohustusega hüvitada teistele pärijatele enamsaadud arvelt rahalist hüvitist. Kostjad M ja M soovivad Xxx kinnistu endale jätmist, kuna neil on sellega lähedane puutumus. Kinnistu oli R -M M (endise nimega R L) emapoolsele suguvõsale tagastatud omandireformi käigus. 2004.a vahetas R L oma nime, võttes endale teiseks eesnimeks oma poja, s.o. M L (nüüdseks M ) eesnime, perekonnanimeks aga ema neiupõlvenime M . 2005.a vahetasid R -M M ettepanekul tema ja kostjate seaduslik esindaja H Holm ära ka poolte ühiste laste ehk kostjate eeln perenime L M . Kostjate nimevahetust põhjendas R -M M asjaoluga, et poegadest saavad suguvõsa nime edasised kandjad ja suguvõsa maade edasised valdajad. Nimetatud kinnistul oli pärandajal ning tema elukaaslase a poegade jaoks eriline väärtus. Perekond veetis seal ühiselt enamuse pühadest, pärandaja puhkused ja vabad päevad pärandaja elu viimastel aastatel. Plaan oli talu täielikult renoveerida, alustada sauna ehitusega 2005.a suvel. Kostjad olid viimati seal koos isaga nädal enne tema surnuna leidmist. Kostjad taotlevad, et pärandvara jaotataks pärijate vahel järgnevalt: korteriomand ja sõiduautod müüdaks avalikul enampakkumisel. Vallasvara on osaliselt kostja lahusvara. Nimetatud osas soovivad kostjad esemed jagada nii, et kõigile lastele jääks mälestuseks mõningaid isale ka enne hagejaga abiellumist kuulunud asju. Kinnistu jääks kostjate M ja M M kaasomandisse võrdsetes osades. Kostja M L kordab vastuhagis märgitud väiteid. Tegemist ei olnud pärandaja ja hageja E L ühisomandiga. Pärimisõiguse tunnistuses sätestatud määrad on õiged. Pärimisõiguse tunnistuses aga on pärandvara koosseis määratud valesti, tulenevalt eelpooltoodud asjaolust, et korter ei olnud ühisvara. Korter kinnistati küll pärandaja ja E.L abielu kestel, kuid pärandaja sai korteri kui vallasasja omanikuks 1991.a pärimise teel. Seega oli tegemist pärandaja lahusvaraga. Pärimise teel vallasasjana saadud korteri kinnistamisel saab nimetatud isik ka korteri ainuomanikuks ning see ei kuulu ühisvara hulka. Seetõttu tuleb korteriomand arvata pärandavara hulka täies koosseisus. Kostja leiab, et pärandavara koosseisu kuuluva vara on hinnanud hagejad vääralt ja enda jaoks soodsamaks. Lisaks eeltoodule ei ole hagiavalduses pärandvarana kajastatud pärandajale kuulunud arvete ja kontodega seotud õigusi ja kohustusi. Pärandavara väärtus tuleb kindlaks teha vaidluse lahendamise aja seisuga. Hagejad ei elanud püsivalt korteris, seega puudub neil erihuvi korteriomandi vastu. Kostja arvates on parim lahendus nii korteriomandi turuväärtuse tuvastamiseks kui pärandvara jagamiseks korteriomandi võõrandamine enampakkumise teel. Ka sõidukid tuleks realiseerida enampakkumisel. Kinnistu on kostja nõus jätma M ja M M kaasomandisse, kui tehakse kindlaks selle tegelik väärtus. Pärandvara hulka kuuluv vallasvara, kontodel ja hoiustel olnud vahendid ning kohustused tuleb kostja hinnangul jagada pärijate vahel vastavalt pärijate osade suurusele. M L palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostjad E ja M L 12.04.2007.a kohtusse laekunud vastuses jäävad kostjad põhihagis väljendatud seisukoha juurde, et korteriomand oli pärandaja ja E.L ühisvaraks. Pärandaja abielu E.L registreeriti xxx. Korteriomandi omandamise aluseks on Elamuühistu xxx ja R L (M) vahel

Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et kõikide hagejate nõuded on osaliselt põhjendatud ja kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Pärijad Vaidlust ei ole selles, et hagejad on 25.märtsil 2005.a surnud R -M M (isikukood xxx, endise nimega M L I kd tl ) pärijad. Vaidlust ei ole selles, et pärijate vahel jaguneb pärand järgmiselt: E L pärandaja üleelelanud abikaasana – 1⁄4 mõttelist osa, pärija lapsed M L, M M , M M (endise nimega M L I kd, tl 50-51ja M L – igaühele kuulub 3/16 pärandist. Nimetatu kohta on Tallinna notar T Lekki asendaja P Pärna andnud välja pärimisõiguse tunnistuse (tl 19-25). Pärandvara koosseis Menetluse käigus saavutasid pooled kokkuleppe pärandvara hulka kuuluvate sõiduautode Xxx ja xxx jagamises. Vaidlus ei ole selles, et pärandvara koosseis, mille kohta on välja antud eelpoolnimetatud pärimisõiguse tunnistus, on järgmine: xxx kinnistu xxx vallas, xxx külas; kogumispensionikonto Sampo pangas; 1⁄2 suurune mõtteline osa kasutushoiusest SEB Eesti Ühispangas; 1⁄2 suurune mõtteline osa arvelduskontol SEB Eesti Ühispangas; 1⁄2 suurune mõtteline osa väärtpaberikontol SEB Eesti Ühispangas; 1⁄2 suurune mõtteline osa pärandaja surma päl tema Hansapanga kontol olst rahasummast; 1⁄2 suurune mõttelist osa E L ja pärandaja abielu kestel omandatud vallasvarast (nimekiri I kd, tl 9-10); 1⁄2 suurune mõtteline osa laenukohustusest AS SEB Eesti Ühispank ees seoses Magnet krediidiga; 1⁄2 suurune mõtteline osa laenukohustusest AS SEB Eesti Ühispank ees seoses Visa GOLNUD krediitkaardi laenulepinguga; 1⁄2 suurune mõtteline osa võlakohustusest S AS ees; võlakohustus AS E ees. Sama vara kajastub ka notar T Lekki poolt välja antud omandiõiguse tunnistuses täiendavas omandiõiguse tunnistuses (I kd, tl 11-18) Poolte vahel on vaidlus, kas pärandavara hulka kuulub korteriomand Tallinna linnas xxx tervikuna või 1⁄2 mõttelises osas. Elamuehituskooperatiiv N õiendiga (I kd tl 184) loeb kohus tõendatuks, et pärandaja isa H L elas ja oli sisse kirjutatud xxx kuni oma sumani 30.10.1990.a. Avaldusega Tallinna Esimesele Riiklikule Notariaalkontorile ( I kd, tl 185) loeb kohus tõendatuks, et H L ainukese pärijana esitas avalduse pärandi (muuhulgas ka xxx korteri osamaksu) vastuvõtmiseks 31.01.1991.a poeg R L. Harju Maakohtu pärimisregistri väljavõttega (I kd, tl 186) loeb kohus tõendatuks, et H L testamenti pärimisregistri andmeil teinud ei olnud. Sissekirjutuskaardiga ja korterikaiga (tl 187) loeb kohus tõendatuks, et xxx korterisse olid sisse kirjutatud nii pärandaja ise, tema isa kui ka M L. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et pärandaja sai xxx asuva korteri kui vallasasja omanikuks pärimise teel 1991.aastal. Tegemist on seega pärandaja lahusvaraga (PrkS § 15 lg 1, § 132). Asjaolu, et korteriomandite üleandmise leping ja asjaõiguslepingud (I kd, tl 112-125) sõlmiti ja korter kanti kinnistusraamatusse pärandaja ja E L abielu ajal, ei muuda korterit nimetatud isikute ühisvaraks, kuna see oleks vastuolus Eluruumide erastamise seaduse § 211, mille kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omanud isikul (nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-164-05). Seega on kinnistusraamatu kanne vale, notari poolt välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus ja omandiõiguse tunnistus aga ei tekita omandiõigust kinnisasjale. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt ei ole selles kajastatud kommunaalteenuste võlgnevust EÜ xxx ees. Pärandvara väärtus Pärandvara väärtus tuleb määrata jagamise seisuga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-96) ja see jagatakse vastavalt pärijate vahel vastavalt nende osale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate asjade harilikust väärtusest, pärijate kokkuleppel nende erilise huvi alusel, vaidluse korral jagab pärandvara kohus (PärS § 144 lg 2 ja lg 4).

Asjas ei ole leidnud tõendamist, et inventuuri aktis märgitud vallasvara oleks olnud pärandaja lahusvara. Vallasvara osas on pooled hinnanud vallasvara kui tervikut, näitamata üksikute asjade väärtust. M L, E L ja M L on näidanud ära, milliseid asju vallasvarast nad soovivad, kohati kattuvad nimetatud objektid. Kuna vallasvara üksikute esemete väärtus ei ole teada ja selle väljaselgitamine ei ole ka käesoleva s vaidluses otstarbekas, jagab kohus vallasvara pärijate vahel, arvestades võimaluse korral nende soove (PärS § 151 lg 1). Sampo panga õiendiga (II kd, tl 1) loeb kohus tõendatuks, et pärandaja pensionikontol on 4’577 Kohustusliku Pensionifondi Sampo Pension 50 osakut väärtusega 69’738,79 krooni. Hansapanga tõendiga (II kd, tl 4) loeb kohus tõendatuks, et pärandaja ei oma kohustusi AS Hansapanga ees, tema konto suleti 31.03.2005.a. SEB Panga õiendiga ja väärtpaberikonto saldoteatisega (tl 35-36) loeb kohus tõendatuks, et pärandvara hulka kuulub 29.05.2008.a seisuga järgmine vara: SEB Panga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxx 20’679,75 krooni; SEB panga väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxxxxxx 57’302,79 krooni; Kohustus SEB Panga ees krediitkaardilepingust nr xxxxxxxxxxxxxx summas 62’913,98 krooni; Kohustus SEB Panga ees krediitkaardi lepingust nr XXX summas 29’505,84 krooni; Kohustus SEB Panga ees teenustasude võlgnevusest summas 760.- krooni. Saldoteatisega (II kd, tl 19) loeb kohus tõendatuks, et pärandaja korteril xxx lasub seisuga 31.03.2008.a kommunaalmaksete võlgnevus summas 41’994.- krooni. Muude kohustuste olemasolu kohtumenetluses tõendamist ei leidnud. Asjatundja arvamustega, mida kohus hindab kui dokumentaalseid tõendeid, loeb kohus tõendatuks, et xxx3-toalise korteri (korteriomand nr xxx) turuväärtus on 1’170’000.- krooni Xxx kinnistu turuväärtus 860’000.- krooni. Kohus on seisukohal, et korter tuleb jätta pärija üleelanud abikaasa ja tütre kaasomandisse vastavalt nende pärandiosade suurusele E L 4/5 ja M Lle 1/5 mõttelises osas kohustusega hüvitada teistele pärijatele enamsaadud pärandvara arvelt saadu. Kohus leiab, et kuivõrd korteri väärtus on välja selgitatud, kostjad M ja M M on märkinud oma erihuvi xxx kinnistu vastu, siis tuleb korter jätta kahe kaaspärija E ja M L kaasomandisse, arvestades nende pärandiosade mõttelist suurust. Kohus arvestab ka M ja M M sooviga jätta xxx kinnistu nende kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades kohustusega hüvitada teistele pärijatele enamsaadud pärandvara arvelt saadu (PärS § 151 lg 1, 2, 3 ja 4). Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnistada xxx asuv korteriomand, registriosa nr xxx R -M M lahusvaraks ja arvata korteriomand täies ulatuses R -M M pärandvara hulka. Jätta korter E L ja M L kaasomandisse ja kohustada E L ja M L hüvitama teistele pärijatele enamsaadud pärandavara arvelt vastavalt pärandiosade suurusele: M L 3/16 mõttelises osas, kokku summas 219’375.- krooni; M M 3/16 mõttelises osas, kokku summas 219’375.- krooni; M M 3/16 mõttelises osas, kokku summas 219’375.- krooni. Jätta xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas asuv xxx kinnistu, registriosa nr xxx M M ja M M kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. Kohustada M M ja M Mt hüvitama teistele pärijatele enamsaadud pärandavara arvelt vastavalt pärandiosade suurusele: E L 1/4 mõttelises osas, kokku summas 215’000.- krooni; M L 3/16 mõttelises osas, kokku summas 161’250.- krooni; M L 3/16 mõttelises osas, kokku summas 161’250.- krooni. Määrata E L ja M L järgnevad xxx vallasvara inventuuri aktis märgitud esemed: Magamistoa komplekt-abieluvoodi, 2 riidekappi, 2 kummutit, diivanilaud, 2 tooli. Elutoa mööbel:

kirjutuslaud+tool, 2 raamaturiiulit, CD plaatide riiul, Köögis: köögilaud, 2 tooli. Esikunagi ja jalatsiriiul, väike esikukapp. Kodutehnika: skänner-printer-koopiamasin, televiisor Sony, VHS mängija, muusikakeskus Sharp, mikrolaineahi, külmkapp, nõudepesumasin, pliit, õhupuhasti, Elektriradiaator Melissa Valgustid: 2 laualampi, 4 lalgustit, gaasipliit Indesit, õhupuhasti Bompani. CD plaatide kogu, 1 kast Kodulugu, 2 kasti elulugusid; 1 kast LR ja Akadeemia; 1 kast filosoofia teemalist kirjandust; klaasidekomplektid ja lõunaserviis; 3 kasti ilukirjandust; 3 riiulit võõrkeelset kirjandust; Suuri Sõnameistreid sari; Eesti kirjakeele sõnaraamat (17 tk). Määrata M L järgnevad xxx vallasvara inventuuri aktis märgitud esemed: arvutilaud riiulite ja sahtlitega; DVD recorder, Hoover tolmuimeja; mikrouun Moulinex, külmkapp Whirlpool; nõudepesumasin Whirlpoool; 2 köögiserviisi; muud köögitarbed; 1 põrandalamp; 6 riiulit sõnaraamatuid; 6 riiulit võõrkeelset ilukirjandust; 1 kast kunstiraamatuid; W.Shakespeari sari (7 tk); Balzaci sari (15 tk); EE sari (13 tk); 8 riiulit hinnalist eesti keelset ilukirjandust; 2 kasti poolakeelset kirjandust; Muyers Neues Lexikon sari (18 tk); Europeia sari; 6 riiulit kirjanduse ajalugu (mitmes erins keeles); 2 riiulit vene, poola sõnaraamatuid. Määrata M M ja M M järgnevad xxx vallasvara inventuuri aktis märgitud esemed: 5 raamaturiiulit, köögikapid 6 tk (3 seina, 2 sahtlitega nin 1 valamukapp), maitseainete riiulid 2 tk; arvutikomplekt (monitor, klaviatuur, kõlarisüsteem); Pärsia vaip; 1 eestiaegne lalgusti; 2 kasti Loodus ja Sporti; 1 kast varamu sarja; 4 kasti lasteraamatuid; Europeia sari; 10 riiulit eesti ilukirjandust; Lev Tolstoi sari (13 tk); EN sari; Eesti mõisteline sõnaraamat (5 tk). Pärandvaraga seotud kohustused korteril xxxlasuvad kommunaalteenuste võlgnevused korteriühistu eest, SEB Panga ees krediitkaardilepingust nr xxxxxxxxxxxxxx, SEB Panga ees krediitkaardi lepingust nr XXX , SEB Panga ees teenustasude võlgnevusest summas 760.krooni jätta kaaspärijate kanda vastavalt pärijate pärandiosade suurusele järgmiselt: 1⁄4 mõttelist osa E L , 3/16 mõttelist osa M L ; 3/16 mõttelist osa M M ; 3/16 mõttelist osa M M ; 3/16 mõttelist osa M L . Sampo panga pärandaja pensionikontol olnud 4’577 Kohustusliku Pensionifondi Sampo Pension 50 osakut, SEB Panga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxx olev raha ja SEB panga väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxxxxxx olev raha tuleb jagada vastavalt pärijate pärandiosa suurustele järgnevalt: 1⁄4 mõttelist osa E L , 3/16 mõttelist osa M L ; 3/16 mõttelist osa M M ; 3/16 mõttelist osa M M ; 3/16 mõttelist osa M L . M L on korraldanud pärandaja matused ja poolte vahel ei ole vaidlust, et ka nimetatud kulud tuleb jagada ja sellega pärandi jagamisel arvestada (PärS § 131 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et 15’961 kr ulatuses tasus matusekulud M L (I kd, tl 87-90). Seega on põhjendatud ja kuulud rahuldamisele M L nõue matusekulude osas. M L kasuks tuleb välja mõista matusekulud järgnevalt: E L 1/4 mõttelises osas, kokku summas 3’990 krooni; M L 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2’992,50 krooni; M M t 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2’992,50 krooni; M M 3/16 mõttelises osas, kokku summas 2’992,50 krooni. Kohus on seisukohalt, et pangakontodel olemasolid summasid, samuti kohustusi pankade ja teiste isikute ees ei ole kohtul võimalik rahaliselt kindlaks määrata, kuna nende suurus võib kuni kohtuotsuse täitmiseni muutuda. Seetõttu tuleb nende jaotus pärandajate vahel määrata mõtteliste osadena. Ühtlasi tühistab kohus 15.03.2007.a seatud hagi tagamise abinõu (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse nii hagi kui vastuhagid osaliselt. tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.