Muud › CMR

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja põhjendused 09.11.2016 esitas osaühing XXXX Harju Maakohtusse hagi XxxxOÜ vastu põhivõla 4269,68 euro ja viivise 504,29 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 09.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, mille järgi vedas hageja Eestist Venemaale (ettevõtte XxxxOOO juriidilisel aadressil xxxx) 16 kaubaalust kogumassiga 22 500 kg. Kauba laadimine toimus 10.02.2015 aadressil Xxxx. Pooled leppisid kokku veotasus 60 000 rubla, mis tasutakse eurodes maksekuupäeval oleva Venemaa Keskpanga kursiga. Maksetähtaeg 21 päeva peale veodokumentide originaalide laekumist. Veo kohta on vormistatud 10.02.2015 saatedokument nr XXXXja arve nr 032 (väljastatud 26.02.2015, maksetähtaeg 20.03.2015). Pooled sõlmisid 26.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, mille järgi vedas hageja Eestist Venemaale (Xxxx OOO juriidilisel aadressil xxxx) 16 kaubaalust kogumassiga 22 500 kg. Kauba laadimine toimus 27.02.2015 aadressil Xxxx. Pooled leppisid kokku veotasus 60 000 rubla, mis tasutakse eurodes maksekuupäeval oleva Venemaa Keskpanga kursiga. Maksetähtaeg on 30 päeva peale veodokumentide originaalide laekumist. Veo kohta on vormistatud 27.02.2015 saatedokument nr XXXXja arve nr 042 (väljastatud 06.03.2015, maksetähtaeg 07.04.2015). Pooled sõlmisid 26.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, mille järgi pidi hageja vedama Eestist Venemaale 16 kaubaalust kogumassiga 22 500 kg. Kauba laadimine toimus 27.02.2015 aadressil Xxxx. Pooled leppisid kokku veotasus 60 000 rubla, mis tasutakse eurodes maksekuupäeval oleva Venemaa Keskpanga kursiga. Maksetähtaeg on 30 päeva peale veodokumentide originaalide laekumist. Veo kohta on vormistatud 27.02.2015 saatedokument nr XXXXja arve nr 044 (väljastatud 06.03.2015, maksetähtaeg 07.04.2015). Pooled sõlmisid 13.03.2015 autoveolepingu nr xxxx, mille järgi pidi hageja vedama Bashkortostani Vabariigist (Železnodorožnaja 3 Kumertau linn) Eestisse auruti torukimbu kogumassiga 1200 kg. Pooled leppisid kokku veotasus 1400 eurot. Veo kohta on vormistatud 18.03.2015 saatedokument nr xxxx ja arve nr 052 (väljastatud 18.03.2015, maksetähtaeg 20.04.2015). Kõik arved on edastatud kostja ametlikule e-postile xxxx. Kostja ei ole arveid kokkulepitud ajaks tasunud hageja meeldetuletustele vaatamata. Kostja on hagejale Skype vestluses tunnistanud võla olemasolu. Arvete 032, 042, 043 konverteerimise aluseks on lepingute puntki 13 ning hageja konverteeris Vene Föderatsiooni rublad järgmiselt: Arve nr 032 summa 60 000 RUB/64.1446 (Vene Föderatsiooni Keskpanga euro kurss kuupäevaga 20.03.15)= 935,38 eurot. Arve nr 042 summa 60 000 RUB/62.0377 (Vene Föderatsiooni Keskpanga euro kurss kuupäevaga 07.04.15)= 967,15 eurot. Arve nr 043 summa 60 000 RUB/62.0377 (Vene Föderatsiooni Keskpanga euro kurss kuupäevaga 07.04.15)= 967,15 eurot. Eelnevad konverteerimised on tehtud arvete maksetähtaegade saabumise ajaga. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seaduse järgi seadusjärgses määras. Arve nr 032 summas 935,38 euro maksetähtaeg oli 20.03.2015. Tasumisele kuuluv viivis on 935,38x0.02%x610päeva=114,11 eurot.

Arve nr 042 summas 967,15 eurot maksetähtaeg oli 07.04.2015. Tasumisele kuuluv viivis on 967,15x0.02%x591päeva=114,31 eurot. Arve nr 043 summas 967,15 eurot maksetähtaeg oli 07.04.2015. Tasumisele kuuluv viivis on 967,15x0.02%x591päeva=114,31 eurot. Arve nr 052 summas 1400 eurot maksetähtaeg oli 20.04.2015. Tasumisele kuuluv viivis on 1400x0.02%x577päeva=161,56 eurot. Kostja vastus 26.12.2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et võtab hagi õigeks. Nõuded on kostja vastu suunatud. Kostja soovib võlgnevust tasuda osade kaupa. Ka 30.01.2017 e-kirjas on kostja öelnud, et nõustub põhivõla 4269,68 euro ja viivisega 504,29 eurot. Otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks, et: • Kostja tellis hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba vedamiseks Eestist Venemaale (09.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, t.lk 8). Veo kohta on koostatud 10.02.2015 saatedokument nr XXXX(t.lk 9) ja esitatud arve nr 032 summas 60 000 rubla (t.lk 10). • Kostja tellis hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba vedamiseks Eestist Venemaale (26.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, t.lk 11). Veo kohta on koostatud 27.02.2015 saatedokument nr XXXX(t.lk 12) ja esitatud arve nr 042 summas 60 000 rubla (t.lk 13). • Kostja tellis hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba vedamiseks Eestist Venemaale (26.02.2015 autoveolepingu nr xxxx, t.lk 15). Veo kohta on koostatud 27.02.2015 saatedokument nr XXXX(t.lk 16) ja esitatud arve nr 044 summas 60 000 rubla (t.lk 17). • Kostja tellis hagejalt rahvusvahelise autoveo kauba vedamiseks Bashkortostani Vabariigist Eestisse (13.03.2015 autoveolepingu nr xxxx, t.lk 18). Veo kohta on koostatud 18.03.2015 saatedokument nr xxxx(t.lk 19) ja esitatud arve nr 052 summas 1400 eurot (t.lk 20). 26.12.2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et võtab hagi õigeks. Nõuded on kostja vastu suunatud. 30.01.2017 e-kirjas on kostja öelnud, et nõustub põhivõla 4269,68 euro ja viivisega 504,29 eurot. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu summas 4269,68 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja veo eest põhivõlg 4269,68 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Hageja arvestusel on kostja viivisevõlg 504,29 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 400 eurot ja kulud õigusabile 500 eurot (t.lk 53-54). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Taotluse kohaselt on hageja esindaja kulutanud õigusabi osutamisele 5 tundi, mis asja mahukust ja keerukust arvestades ei ole ülemäärane. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Hageja esindaja on oma tööühiku hinnaks märkinud 100 eurot tund käibemaksuta. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot on vaidluse kestust, tõendite mahtu ja esindaja kvalifitseeritust arvestades (tegemist pole kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga (advokaat), mõistlik ja põhjendatud. Kokku peab kostja hüvitama hageja menetluskulud summas 900 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.