Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y.Ti kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Y.T (sünd. xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 10.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Y.Ti kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10. juuli 2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Y.Ti (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 ning VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud alused. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.08.06.2026 kell 16.22 kontrolliti majutusasutust aadressil Kroodi tn 6, Maardu linn, Harju maakond. Puudutatud isik esitas kontrollimisel Aserbaidžaani siseriikliku ID-kaardi nr FFF, kehtiv kuni 07.02.2029, Y.Ti nimele (sünd. xx.xx.xxxx). Isik väitis, et passi pole tema käes. Veidi hiljem väitis isik, et tema Aserbaidžaani passis olev D-viisa lõppes 5 kuud tagasi. Hiljem muutis isik enda räägitud juttu ja väitis, et tema pass asub Poola ametivõimude käes,
3-26-1734
kuna ta taotleb seal uut viisat. Kolmanda versioonina tuli välja, et pass on isiku käes ning ta esitas selle politseiametnikule. Esitatud pass kuulus puudutatud isikule. Passis oli Poola Dviisa nr POL103509473 kehtivusega 20.02.2024-30.10.2024. Passis Schengenisse saabumise tempel POL Varsaav 25.02.2024. Isikul puudub kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks (samuti mujal Schengeni territooriumil). Isik viibib ebaseaduslikult Schengenis alates 31.10.2024. Seisuga 08.06.2026 viibib isik Schengeni alal ebaseaduslikult 586 päeva.
1.2.Isik peeti kinni 08.06.2026 kell 16.22 VSS § 15 lg 41 alusel aadressil Kroodi tn 6, Maardu linn, Harju maakond ning isik toimetati KPK-sse tagasisaatmise menetluse läbiviimiseks ja koduriiki Aserbaidžaani Vabariiki väljasaatmise korraldamiseks.
1.3.Isik viibib ebaseaduslikult Schengeni alal alates 31.10.2024, so 587 päeva ning isik ei täitnud kaasaaitamiskohustust (esitas korduvalt politseiametnikule valeandmeid). Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6), isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, isik omab tuttavaid Poolas ja võib lahkuda teise liikmesriiki, takistades väljasaatmise menetlustoiminguid. Isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isik on teadlik, et saabus Eestisse ebaseaduslikult ja viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Seega võib eeldada, et vabaduses viibides ei aitaks isik kaasa tema väljasaatmise menetluses ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. Isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et tal on olemas nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid ja oskused liikuda Schengeni territooriumil ilma seadusliku viibimisaluseta. Isiku soov viibida ebaseaduslikult Eesti Vabariigis ja/või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov, mida on isik oma ütlustega ka kinnitanud. Kuigi ainuüksi isiku varasem käitumismuster ei pruugi näidata isikust tulenevat põgenemisohtu, siiski näitab välismaalase käitumine selgelt tema meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda.
1.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10), kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd see eeldaks isiku suhtes usaldust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). PPA-l puudub isiku suhtes usaldus, tuginedes isiku varasemale käitumisele.
1.5.Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
1.6.Isiku kinnipidamine lõppeb 10.06.2026 kell 16.22.
2.PPA jäi 10.06.2026 istungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik andis korduvalt politseile valeandmeid, alles kolmanda versioonina teatas isik, et pass on siiski tema käes. Eilsel küsitlusel isik siiski tunnistas, et ta kartis passi anda, sest isik oli teadlik, et viibib Eestis ebaseaduslikult.
3.Puudutatud isik selgitas 10.06.2026 kohtuistungil, et nõustub taotlusega. Isik saabus Eestisse maikuus käesoleval aastal. Isik kinnitas, et tal puudus kehtiv viisa, kui ta Eestisse tuli. Samas selgitas isik, et ta ei teadnud, et ta tuli ebaseaduslikult, tuli autoga, piirid olid lahti. Autojuhti piiril ei kontrollitud. Selgituseks kohtu küsimusele, miks isik kohe passi politseile 08.06.2026 ei andnud, märkis isik, et andis alguses väikse dokumendi, aga hiljem andis passi. Isik selgitas, et alguses ütles politseile, et pass on firma käes, hiljem andis ikka passi politseile.
2(4)
3-26-1734
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 1 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.07.2026 (kaasa arvatud).
5.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Asja materjalist nähtuvalt on isikule tehtud 09.06.2026 lahkumisettekirjutus nr 1052297456 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 31). Seega viibib isik käesoleval ajal Eestis ebaseaduslikult. Seejuures on isik ka 10.06.2026 kohtuistungil kinnitanud, et ta oli teadlik viisa kehtivusaja möödumisest.
6.Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.
7.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht, mistõttu esineb kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68.
8.Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 6 8 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11).
9.Põgenemisohule viitab isiku varasem käitumine. Asjas on tõendatud, et hiljemalt 30.10.2024 pidi isik Schengeni alalt lahkuma. Selle asemel liikus isik ebaseaduslikult Schengeni territooriumil, läbides Leedu ja Läti ning sisenes 18.05.2026 Eestisse (dtl 21), kuigi pidi teadma, et 30.10.2024 oli viisa viimane kehtivuse päev. Usutav ei ole isiku väide, et ta ei teadnud oma ebaseaduslikust viibimisest Schengeni alal (dtl 29), kuivõrd on järgnevalt selgitanud, et ei saanud lahkuda Schengeni alalt vahetult enne oma seadusliku viibimisaluse lõppemist, sest tal puudus raha (dtl 29). Ühtlasi on isik kinnitanud, et 08.06.2026, mil kontrolliti Maardus hostelis tema andmeid, varjas isik tegelikke andmeid (sh passi) politseiametnike eest eesmärgiga, et saaks edasi viibida ebaseaduslikult Eestis (dtl 29). Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku peamine huvi on teenida endale siin elatist, kuigi isik teadis, et viibib riigis ebaseaduslikult. Seetõttu on PPA asjakohaselt leidnud, et isiku motivatsioon jääda Schengeni alasse on suurem, kui teha koostööd PPA-ga, mistõttu on tõenäoline, et isik võib vabaduses viibides asuda ennast varjama ja väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.
10.Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see ei pruugi olla tulemuslik (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riigis viibimine, valeandmete 3(4)
3-26-1734
esitamine politseile) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.
11.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
12.Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
13.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 08.06.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.07.2026 (kaasa arvatud).
14.PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
15.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.