Haridus ja kultuur › Kultuur

3-25-2534

(dtl 51). Taotleja määratud tähtajaks täpsustusi ei edastanud, mistõttu võeti taotlus 25.04.2025 menetlusse üldiste kuluridade kirjeldustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-25-2534

viisil. Taotlusvooru hindamismetoodika ja komisjoni töökord on kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 217 (hindamismetoodika); 2) Määruse nr 4 § 11 lg 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotlusvoor suleti 14.04.2025 ning taotlusvooru kohta tehti otsus 03.07.2025. Vastavad asjaolud toob välja ka kaebaja. Arvestades eeltoodud kuupäevi, tehti taotlusvooru kohta otsus 54. tööpäeval peale taotlusvooru sulgemist, mistõttu on taotlusvoor läbi viidud menetlustähtaega järgides. Kaebaja ei ole selgitanud, millest lähtuvalt on ta jõudnud teistsugusele seisukohale. Ühtlasi kaebajale tehti kavandatav otsus, st komisjoni ettepanek, toetuse menetlemise süsteemi kaudu teatavaks juba varem, s.o 13.06.2025; 3) Määruse nr 4 § 12 lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Sama nõue on välja toodud ka hindamismetoodika p-s 1.7. Vastavalt määrusele ja hindamismetoodikale – kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti (deklaratsioonid on leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis ka mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei osalenud, kuid kes aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumiks lahkuksid. Samuti jälgis Kultuuriministeerium taotlusvooru läbiviijana, et kõik komisjoni liikmed esitaksid määruse nr 4 § 12 lg-s 4 toodud deklaratsiooni ning lisas need protokolli juurde. Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses või selles, et taandamise protsessi käigus on rikutud HMS-is toodud nõudeid. Kaebaja on samasisulise etteheite esitanud ka teistes vastustaja suhtes esitatud kaebustes ning kohus on korduvalt kinnitanud, et Kultuuriministeeriumis kehtiv töökord ning hindamis- ja taandamisprotsess vastavad HMS-is toodud nõuetele (nt TlnRngKo 31.05.2023 otsus nr 3-22-541, p-d 12-13; TlnRngKo 31.10.2023 otsus nr 3-221610, p 16; TlnRngKo 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12). Vastustajale jääb selgusetuks, milles seisneb kaebaja väidetud HMS-i rikkumine seoses komisjoniliikmete taandamisega, eelkõige kuivõrd määruse nr 4 § 12 lg 4 teeb otsese viite HMS §-s 10 toodud korrale, mida taandamisel tuleb järgida. Komisjoni liige on HMS § 10 lg 1 asjaolude ilmnemisest ja huvide konflikti olemasolust andnud teada vastavas deklaratsioonis. Deklaratsioonile tuginedes on ta end vastavate taotluste otsustusprotsessist taandanud ning Kultuuriministeerium taotlusvooru läbiviijana ka taganud, et taandamine vastavate taotluste puhul aset leiaks; 4) Kohtuliku kontrolli ulatus on antud vaidluse puhul piiratud ning kohtul puudub pädevus kaebaja sisulistele küsimustele vastata. Käesoleval juhul on kohtul võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, kas vastustaja tegevus on olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Kohtu kontroll on piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on piiratud ja vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga. Muusikafestivalide ja suursündmuste toetuse puhul on tegu riigi poolt vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sellise riigitoetuse määramist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Vastustajal on vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel, sh hindamismetoodika kehtestamisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 225 720 eurot. Sellesse vooru laekus 32 taotlust kogusummas 733 170 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on rohkem

3(7)

3-25-2534

kui kolm korda eelarvest suurem, on paratamatu, et ka paljud head taotlused võivad jääda rahuldamata. Taotluste tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist; 5) Kaebuse p-s 4 soovib kaebaja kohtult vastuseid küsimustele, millele vastamiseks on pädevus vaid Kultuuriministeeriumil (hindamiskomisjonil), kes on vastavalt oma kaalutlusõigusele kriteeriumid sisustanud ja kõnealuse hinnangu kaebaja taotlusele andnud. Kaebuses toodud küsimusi ja täpsustusi oleks kaebajal olnud võimalik Kultuuriministeeriumile esitada ka taotlusvooru ärakuulamise raames. Komisjon toob oma hinnangus välja põhjenduste tuuma ning kui selle kohta on taotlejal küsimusi või soovib ta põhjendusi detailsemalt, ongi tal võimalik neid ärakuulamise raames paluda. Kuna kaebaja seda ei teinud, selgitab vastustaja kaebajale komisjoni töö sisulist poolt kaebusele esitatud vastuses; 6) Komisjon ei ole hinnangut andes seadnud kahtluse alla X.X ega tema teose olulisust, nagu ekslikult arvab kaebaja. Komisjon on hinnanud kogu projekti valdkondliku mõju pigem madalaks. Lisaks taotlusest ei selgunud, kas X.X teost kantakse ette kõikidel kontsertidel või vaid üksikutel, ning seetõttu ei saanud ka komisjon konkreetselt antud teose mõju üheselt hinnata. Toetust on muu hulgas taotletud X.X teose orkestratsiooniks, noodigraafikaks ja nootide redigeerimiseks. Selliste tegevuste jaoks on eraldi taotlusvoor „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded”, mille eesmärk on väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavus. Seega ei ole selliste kulude katmine käesoleva taotlusvooru eesmärgiks ning see tingis ka madalama hinnangu taotlusele; 7) Taotlusvooru hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 174 „Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamiskomisjoni moodustamine“ (muudetud 07.11.2023 käskkirjaga nr 236 ja 13.10.2024 käskkirjaga nr 158). Komisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid MTÜ-st Eesti Muusikafestivalid, MTÜ-st Eesti Pärismuusika Keskus, Eesti Heliloojate Liidust, Eesti Jazziliidust, MTÜ-st Eesti Muusikanõukogust ja Eesti Interpreetide Liidust, samuti Kultuuriministeeriumi esindaja. Liikmed nimetatakse komisjoni vastavate organisatsioonide ettepanekute alusel. Seejuures on Eesti Heliloojate Liidu esindajana komisjonis muusikateadlane Y.Y (EMTA muusikateaduse õppejuht, professor). Kultuuriministeeriumil ei ole põhjust ega alust kahelda hindamiskomisjoni liikmete pädevuses ega professionaalsuses; 8) Kaebaja taotluse mitterahuldamine oli tingitud taotluse koondhindest, mis jäi alla vajaliku lävendi, ning kõikide asjaolude alusel kogumis antud hinnangust taotlusele. Lisaks kaebaja välja toodud esimesele kriteeriumile (projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele) hindas komisjon taotleja meeskonna suutlikkust, projekti ettevalmistust ja läbimõeldust ning projekti eelarve realistlikkust. Kaebaja taotluse osas antud hinded ja hinnangud on omavahel vastavuses ja kajastuvad protokollis. Kaebajale on väljastatud tema taotlusele antud komisjoni hinnang, millest nähtuvad põhjendused kõikide hindamismetoodikas toodud kriteeriumite raames. Samuti on edastatud kaebajale terve komisjoni protokoll, milles on nähtavad ka teistele taotlustele antud hinnangud, ning mille juurde on lisatud detailne hindamistabel, mis kajastab kõikidele taotlusvooru esitatud taotlustele hindamiskriteeriumite lõikes antud hindeid 1-5 skaalal (leitav protokolli konteineris). Antud teave võimaldab kaebajal soovi korral hinnanguid analüüsida ja võrrelda, samuti arvutusi kontrollida. Seega on hindamine läbipaistev ja jälgitav. Komisjoni liikmete individuaalsed seisukohad (mis tahes hindamisprotsessi etapis) ei ole käsitletavad

4(7)

3-25-2534

protokolli osana ja nende väljastamiseks puudub alus. Tegu on arutelu käigus tekkinud töödokumentidega, millel ei ole iseseisvat tähendust, ja seega ei ole vajalik ega põhjendatud neid avalikustada (vt TlnHKo otsused nr 3-22-549 p 26 ja nr 3-21-1868, p 9).

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2534

käskkirja õiguspärasuse hindamiseks vajadust eraldi hinnata iga liikme individuaalset seisukohta. Kaebajale on käskkirja aluseks olevad hindamiskomisjoni põhjendused teatavaks tehtud, sh nähtuvad talle väljastatud protokollist ka teistele taotlustele antud hinnangud. Hindamine on seega piisavalt jälgitav ja kontrollitav, sh kaebajale tõhus võimalus haldusakti vaidlustamiseks tagatud.

6(7)

3-25-2534

deklaratsioonid on leitavad protokolli konteineris), komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Samuti viibis vastustaja kinnitusel koosoleku ajal ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, millest saaks järeldada hindamiskomisjoni mõne liikme huvide konflikti. Vastustaja on asjakohaselt toonud välja, et kaebaja samasisulisi etteheiteid on kohtud juba kaebaja algatatud varasemates kohtuasjades samuti hinnanud ega ole komisjoni hindamis- ja taandamisprotsessis rikkumisi tuvastanud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus nr 322-1610, p 16; 09.07.2025 otsus nr 3-23-890, p 12). Kohtul puudub kokkuvõttes alus kahelda komisjoniliikmete erapooletuses. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tingisid tema taotluse sisulised puudused ja eelarve mahu täitumine, mitte väidetav komisjoni liikmete huvide konflikt.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.