lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-114507/23

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-114507/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2017.a, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114507

Tsiviilasi

OÜ XXXX hagi Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 411,71 eurot

Tsiviilasja hind

esindajad

Hageja OÜ XXXX (registrikood xxxx, aadress Xxxx) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx, e-post xxxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ XXXX hagiavaldus Xxxxvastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ XXXX kanda. Väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ XXXX (hageja) esitas 21.09.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 411,71 eurot, millest põhinõue on 350 eurot ja viivised on 61,71 eurot. Hagis väljatoodud asjaolude kohaselt on hagi aluseks arve nr 40103, kostja ei ole arvet tasunud. Kostja pidi arve tasuma kahes osas. Hageja on ka märkinud, et nõude tasumise kohustus lasub kostjal (rentnikul) rendilepingu #0197 p 3.3.6. alusel, milleks on rentniku omavastutus. Omavastutuse tasumise kohustus tasuda hagejale 350 eurot tekkis pärast rendilepingu sõlmimist ja renditud vara tagastamist, kui ilmnes kahjustus (tl 36, 46). Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole sõlminud hagejaga rendilepingut ega eelnimetatud lepingut allkirjastanud. Rendilepingus on märgitud rendileandja esindajaks Xxxx, kuid hageja ei ole tõendanud, et isikul oli esindusõigus. Esindusõiguseta isiku tehtud tehing on tühine. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja vara sai kahjutatud. Menetluse käik 25.11.2016 esitas hageja kohtule vastuse (tl 64,65). Hageja märgib, et hagi aluseks on arve nr 40103. Nimetatud arvel on kostja allkiri, millega kostja kinnitab arve kätte saamist 15.06.2014. Samuti on kostja omakäeliselt kirjutanud, et ta aktsepteerib arvet ja kohustub arve tasuma kahes osas – 175 eurot 05.07.2014 ja 175 eurot 05.08.2014. Nimetatud kostja poolt omakäeliselt kirjutatud teksti võib käsitleda võlatunnistusena. 30.12.2016 esitas kostja kohtule vastuse (tl 75-77). Kostja on palunud näha lepingut, kus autol pidanuks puuduma kerevigastused ja samuti lepingut järgmise rentijaga, kus oleks pidanud olema fikseeritud, et autole on kostja rendiperioodi jooksul tekkinud vigastused (kriimud auto ühel esitiival). Auto renditi välja sama päeval koheselt pärast kostja poolt auto tagastamist hagejale. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 11.01.2017 määrusega. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

TsMS § 405 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus selgitab, et poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja kohus ei pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Samuti on kohus 14.02.2017 telefoni teel ära kuulanud hageja.

2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.15.06.2014 on esitatud kostjale arve nr 40103, kus kauba nimetuseks on märgitud: kliendi omavastutus ja tasumisele kuulub kokku 350 eurot (sh käibemaks). Arve tähtajaks on märgitud 22.06.2014. Kostja on märkinud arvele omakäeliselt järgmise: Aktsepteerin arvet ja tasun omavastutuse kahes osas hiljemalt kuupäevadel nimetatud allpool: 175 EUR – 05.07.2014, 175 EUR – 05.08.2014. Võimalusel tagastan kogusumma varem. Xxxx/allkiri/ 15.06.2014. Kohus on seisukohal, et kostja on tunnistanud võlga ja tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Ka hageja on märkinud, et tegemist on võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Arvest nr 40103 nähtub, et hageja nõudeks on kliendi omavastutus ja omavastutus tuleneb rendilepingust nr #0197, kus on omavastutuse summaks märgitud 350 eurot. Pooled on omavastuse summas kokku leppinud rendilepingu sõlmimisel (ehk enne lepingu lõppemist). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul lasub hagejal kohustus välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud (sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt). Nõude aluseks

olevateks asjaoludeks saavad olla asjaolud, millest nähtuvad: millist lepingulist kohustust kostja rikkus (VÕS § 115 lg 1), milles kahju seisneb, kui suur on kahju täpne suurus. 22.09.2016 kohtumääruses selgitas kohus hagejale asjaolude väljatoomise kohustust. Hageja on menetluses tuginenud sellele, et hageja nõude aluseks on arve nr 40103, mitte rendileping. Kuna tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, siis tuli nõude aluseks olevad asjaolud välja tuua. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid (kahju tekkimise asjaolusid) välja toonud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagi rahuldamata jätmiseks.

6.Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et võlatunnistus puudub, sest tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine. Kohus selgitab, et võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, puudub ka deklaratiivne võlatunnistus. Arves nr 40103 märgitud kohustus: kliendi omavastutus 350 eurot tuleneb rendilepingust nr #0197, kus pooled on omavastutuses (350 eurot) kokku leppinud. VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 334 lg 4 sätestab, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Eelnimetatud lõige välistab leppetrahvi kokkulepped, st sellised kokkulepped, mille raames fikseeritakse eelnevalt mingid asja tagastamisel sissenõutavaks muutuvad kohustused juhul, kui tagastatav asi teatud tingimustele või seisundile ei vasta (kohus on hagejale eeltoodut selgitanud – tl 32 pöördel ja tl 42). Hageja ja kostja on omavastuse summas kokku leppinud rendilepingu sõlmimisel (ehk enne lepingu lõppemist). Seega on omavastutuse kokkulepe tühine. Seetõttu puudub võlatunnistus, sest tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et arvest nr 40103 ei nähtu, et pooled oleks sõlminud eraldi kokkuleppe rahalise kohustuse täitmiseks pärast renditud asja tagastamist. Kostja poolt arve aktsepteerimine ei näita poolte ühise kokkuleppe sõlmimist rahalise kohustuse täitmiseks pärast renditud asja tagastamist. Arves nr 40103 märgitud kohustus: kliendi omavastutus 350 eurot tuleneb rendilepingust nr #0197, kus pooled on omavastutuses (350 eurot) kokku leppinud.
7.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja