1.Jätta rahuldamata XxxxOy hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Rahuldada osaliselt XxxxOy hagi XxxxOÜ vastu viivise väljamõistmiseks ning välja mõista XxxxOÜ-lt perioodil 30.05.2015. a kuni 18.11.2015. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 41 (nelikümmend üks) eurot ja 45 senti XxxxOy kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta 96,8 % ulatuses XxxxOy kanda ja 3,2% ulatuses XxxxOÜ kanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt menetluskulud summas 13 (kolmteist) eurot ja 82 senti XxxxOy kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 15.09.2016. a esitatud hagiavalduse ning selle 20.10.2016. a täienduse kohaselt sõlmis 14.11.2012. a XxxxOy OÜ-ga Xxxxkoostöölepingu. Koostöölepingus leppisid pooled kokku, et hageja on kostja ametlik esindaja Soomes. Hagejal on õigus müüa ja paigaldada kostja tooteid Soomes. Kostjal on õigus otsemüügiks, kui pakkumise küsimine on tulnud kliendilt otse kostjale. Esindamine eeldab, et hageja osaleb vajadusel müügikohtumistel pakkumisetapil ja aitab kostjal saada tellimusi näiteks pakkumisläbirääkimistel. Vastavalt koostöölepingus sätestatud maksetingimustele oli kostja kohustatud tasuma hageja arvet 21 päeva jooksul peale kliendi poolt kinnitatud tarnet. Pooled leppisid kokku, et leping jõustub selle allakirjutamishetkest ning kehtib sellisena 12 kuud ja seejärel alalisena kui seda ei lõpetata lepinguperioodi jooksul kummagi osapoole poolt. Pooled ei ole lepingut lõpetanud. Koostöölepingu alusel väljastas hageja kostjale alljärgnevad arved: 08.05.2015.a arve nr 201519 summas 3806.75 eurot; arve selgitus „Välisministeeriumi 1.k. paigaldused uste freesimine“ (Lisa 2) 10.11.2015.a arve nr 201559 summas 645 eurot; arve selgitus „Garantiitööd Nokia Karaportti 6“(Lisa 3) 10.11.2015.a arve nr 201560 summas 1280 eurot; arve selgitus „kõikide uste paneeli punktide garantiitööd 2 tundi/mees x2 x 32 eur 40H uste lahtivõtmine ja uuesti paigaldus, reguleerimine ja tihendite liimimine“ (Lisa 4). Kostja ei ole arveid õigeaegselt ja täies ulatuses tasunud. 17.06.2016.a esitas XxxxOy kohtule avalduse XxxxOÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 20.06.2016.a tegi kohus võlgnikule makseettepanek tsiviilasjas 2-16-113002. XxxxOÜ esitas 05.07.2016.a nõudele vastuväite, millest nähtuvalt tunnustas nõuet osaliselt, s.o 2 764.58 euro ulatuses. 06.07.2016.a vastuväidetes on kostja täies ulatuses tunnustanud arvete nr 201560 ja 201559 alusel tekkinud nõuded koos arvestatud viivistega. Arve nr 201519 alusel tekkinud nõudest on kostja tunnustanud üksnes 1900 eurot. Kostjale oli väljastatud arved üldsummas 5731,75 eurot, millest on kostja tasunud kokku üksnes 1906,75 eurot. Seega kostja võlgnevus kokku oli 3825 eurot, millele lisandub lepingujärgne viivis. Arvete 201559 ja 201560 alusel tekkinud võlgnevus kostja tunnustas täies ulatuses ning arve 201519 alusel tekkinud võlast tunnistas 1900 eurot. Kokku on tunnustatud 2764,58 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 201519 nähtub, et arve nr 201519 summa oli 3806,75 eurot. Hageja kinnitab, et arvest nr 201519 on kostjal tasutud üksnes 806,75 eurot ning võlgnevus moodustab 3000 eurot, millele lisandub viivis. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja tunnustanud 1900 eurot. Käesoleva hagiavaldusega palub hageja mõista kostjalt välja lisaks kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud võlale (1900 eurot) ka ülejäänud võlgnevus summas 1 100 eurot, mis on tekkinud arve nr 201519 alusel. Maksekäsu kiirmenetluses tunnustas võlgnik osaliselt XxxxOÜ arve nr 201519 alusel tekkinud põhivõlgnevust summas 1900 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole võlgnik tunnustanud arve 201519 alusel tekkinud võlgnevus täies ulatuses, millest tulenevalt esitab hageja käesolevaga hagi võlgnevuse summas 1 100 eurot välja mõistmiseks. Põhivõlgnevusele summas 1 100 eurot lisandub viivis 8% aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja perioodi 30.05.2015 - 15.09.2016 ees arvestatud viivis summas 104,5 eurot. Hageja palub rahuldada hagi ning mõista kostjalt välja arve nr 201519 alusel tekkinud võlgnevus 1100 eurot; mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 1 100 eurot alusel hagiavalduse esitamise päevaks (15.09.2016) arvestatud ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 104,5 eurot (1 100 eur x 0,02% päevas x 475 viivitatud päevi) ja tulevikus (alates
16.09.2016.a) sissenõutavaks muutuv viivis arvestusega 0,02% päevas põhinõudelt (1 100 eurot) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja vastus 2.Kohtule 07.12.2016. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja poolt esitatud nõuded on kostja poolt tasutud. Hageja poolt viidatud võlgnevusi arve 201519 alusel ei ole. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut ega muid kokkuleppeid kostja esindamiseks Soome Vabariigis. Hageja teostas kostja või kostja koostööpartneri igakordsel tellimusel paigaldustöid Soome Vabariigis omamata seejuures esindusõigust. Ebaõige ja tõendamata on hageja esitatud väide, et kostjal on tasumata arve 201519 alusel 1100 eurot. Kostja ei vaidle, et võlgnes hagejale arve 201519 alusel 3806,75 eurot, milles tasus 30.09.2015 osaliselt ära 806,75 eurot. Hageja on kinnitanud, et 806,75 eurot on kostja poolt hagejale tasutud (15.09.2016 hagi punkt 2.2). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on nõudest tasunud 1900 eurot maksekäsu kiirmenetluses. Hageja väidab, et kostjal on veel tasumata 1100 eurot. Selline väide on ebaõige. Kostja on tasunud lisaks ülaltoodule tasunud arvest 201519 tuleneva nõude järgnevalt: 16.11.2015 maksekorraldusega 600 eurot ning 18.11.2015 maksekorraldusega 500 eurot ehk kokku 1100 eurot. Kostja möönab, et 16.11.2015 maksekorraldusel on selgituseks „arve 2015198“, mis on ilmselge näpuviga, sest sellise numbriga arvet ei ole hageja kostjale väljastanud. Selgituses toodud arve numbri viimane number 8 on üleliigne ning seda on kostja ka korduvalt püüdnud hagejale selgitada. Seega ei ole kostjal hageja ees arvest 201519 tulenevalt võlgnevusi ja arve on täies ulatuses tasutud. Lisaks märgib kostja, et hageja poolt hagile lisatud lepingu projekti ei ole pooled allkirjastanud. Poolte vahel käisid läbirääkimised lepingu sõlmimiseks, kuid lepingut pooled ei sõlminud. Poolte vahel on suuline kokkulepe, mille kohaselt tegutses hageja kostja edasimüüjana Soome Vabariigis. Eelnevat silmas pidades ei oma see asjaolu aga käesolevas vaidluses sisulist tähtsust. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus võlgnevuse väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus rahuldab osaliselt hageja viivisenõude.
4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja väljastas kostjale 08.05.2015.a arve nr 201519 summas 3806.75 eurot selgitusega „Välisministeeriumi 1.k. paigaldused uste freesimine“, maksetähtajaga 29.05.2015. a, 10.11.2015.a arve nr 201559 summas 645 eurot selgitusega „Garantiitööd Nokia Karaportti 6“, maksetähtajaga 12.11.2015. a ja 10.11.2015.a arve nr 201560 summas 1280 eurot selgitusega „kõikide uste paneeli punktide garantiitööd 2 tundi/mees x2 x 32 eur 40H uste lahtivõtmine ja uuesti paigaldus, reguleerimine ja tihendite liimimine“, maksetähtajaga 12.11.2015. a (tl 32-37). 5.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud alusetult arve nr 201519 osaliselt tasumata. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud vaidlusalusest arvest 806,75 eurot ning lisaks maksekäsu kiirmenetluses 1 900 eurot, kuid arvest nr 201519 tulenev võlgnevus summas 1 100 eurot on endiselt tasumata (tl 60). 6.Kostja kinnitab, et tema on arve nr 201519 täies ulatuses tasunud. Lisaks hageja poolt viidatud summadele on kostja tasunud vaidlusalusest arvest 16.11.2015. a 600 eurot ning 18.11.2015. a 500 eurot. Kostja avaldab, et 16.11.2015. a selgitus, nagu oleks tasutud arve 2015198, on ekslik. Tegemist on ilmse näpuveaga, kuivõrd sellise numbriga arvet pole hageja kunagi kostjale esitanud (tl 74).
7.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohtule on esitatud 16.11.2015. a maksekorraldus summas 600 eurot kostjapoolse selgitusega arve 2015198 ning 18.11.2015. a maksekorraldus summas 500 eurot selgitusega arve 201519 (tl 78,79). Hagiavaldusest nähtub, et hageja on saadud laekumistest arvestanud 600 eurot arvest nr 201559 tuleneva võlgnevuse katteks ning 500 eurot arvest nr 201560 tuleneva võlgnevuse katteks (tl 59). VÕS § 88 lg 4 p 1 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist. Käesoleva juhul on võlgnik määranud, et ta on täitnud arvest nr 201519 tuleneva kohustuse. 16.11.2015. a maksekorralduse viide arvele 2015198 ei saanud olla hagejat eksitav, kuivõrd arve nr 201519 viitenumber on 2015198. Seega pidi hageja jaoks olema ilmne, millise kohustuse täitmiseks laekumine toimus.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud, puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjat teavitanud sellest, et on arvestanud laekumised kostja muude kohustuste katteks. Hageja tegevus laekumiste arvestamisel ei ole kooskõlas ka VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestatuga, mille kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutnud kohustus. Seega isegi juhul kui kostja ei oleks 16.11.2015 a ja 18.11.2015. a makseid tehes määranud, millist kohustust täidetakse, oleks hageja pidanud laekumised arvestama arve nr 201519 katteks, kuivõrd kohustus oli sissenõutavaks muutunud 30.05.2015, ülejäänud kohustused muutusid sissenõutavaks alles 12.11.2015. a. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on arve nr 201519 tasunud.
9.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 201519 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 30.05.2015. a Hageja on arvestanud viivist perioodil 30.05.2015. a kuni 31.12.2015. a summas 47,52 eurot ja perioodi 01.01.2016. a – 15.09.2016. a eest summas 56,98 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Arvest nr 201519 tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 30.05.2015. a. Kostja tasus vaidlusalusest summast 16.11.2015. a 600 eurot ja 18.11.2015 a 500 eurot, seega oli kostja 1 100 euro tasumisega viivituses perioodil 30.05.2015. a kuni 16.11.2015. a 171 päeva, s.o. 41,23 eurot ja perioodil
17.11.2015. a – 18.11.2015. a 2 päeva, s.o. 0,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue 41,45 euro ulatuses rahuldamisele. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 96,8% ulatuses hageja kanda ja 3,2% ulatuses kostja kanda. 11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 432 eurot, millest 225 eurot moodustab riigilõiv. Kostja maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude avalduselt nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 3 tundi tunnitasuga 50 eurot. Menetluskuludele lisandub tõlkekulu 57 eurot. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 13,82 eurot (ei sisalda käibemaksu).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.