N.A kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – N.A Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Külli Heinmäe
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.A (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale 17.06.2025 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.
Eesti Töötukassa tegi 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051, millega hindas kaebaja töövõime osaliseks kestusega 5 aastat perioodil 12.08.2025 – 11.08.2030. Otsuse põhjenduste kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on soolepõletikud ja toitumisaneemiad. Taotlejal on raske tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on soolepõletikud ja kolostoomiaseisund. Taotleja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on arvestatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on 1(11)
koormustaluvuse vähenemise ja väsimuse tõttu piiratud liikumine. Taotlejal on roojamise sageduse ja konsistentsi tõttu piiratud tualettruumi toimingute sooritamine. Väljaheite väljutamine stoomikoti kaudu, sagedane kotivahetusvajadus. Esineb lekkeid, vajadus pesu vahetamiseks. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Eesti Töötukassa tegi 23.07.2025 otsuse nr TVT/25/035003, millega määras kaebajale töövõimetoetuse suurusega 12,3918 eurot kalendripäeva eest perioodil 12.08.2025-11.08.2030.
4.Kaebaja esitas 23.07.2025 Eesti Töötukassale vaide 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051 peale.
5.Eesti Töötukassa jättis 02.09.2025 vaideotsusega nr VO/25/1980 vaide rahuldamata. Eesti Töötukassa leidis, et vaidlustatud Eesti Töötukassa otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed ja vastavad vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2025 kaebuse Eesti Töötukassa otsuste peale. Kaebaja esitas 25.10.2025 kinnituse, et ta nõuab Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
7.Kohus võttis 05.11.2025 määrusega kaebuse menetlusse.
8.Kohus määras 25.02.2026 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 09.12.2025 menetlusdokumendis
9.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks osalise töövõime otsuse ja vaideotsuse ning kohustaks Eesti Töötukassat vaatama töövõime hindamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa otsus ei kajasta adekvaatselt tema tegelikku terviseseisundit ega töövõimet ning temale oleks pidanud määrama puuduva töövõime.
10.Kaebaja terviseseisund ei võimalda tal normaalselt tööl käia. Igapäevased tegevused, mis tööl käiguga kaasnevad, sealhulgas liikumine, keskendumine ja enese eest hoolitsemine, on kaebaja jaoks piiratud. Kaebaja on diagnoositud Crohni tõbi ning selle tagajärjel on tal stoom, millega on igapäevases töökeskkonnas raske toime tulla. Haigus on krooniline ja ravi puudub.
11.Alates aprillist 2025 on samuti probleeme silmadega. Kaebaja on palju kordi pidanud võtma haiguslehe nende probleemide pärast ja on käinud silmaarsti vastuvõtul. Kaebaja käis silmal olevate punnidega lõikusel 10.09.2025. Silmad on valgustundlikumaks muutunud. Kui need paiste lähevad ja sügelema hakkavad, peab kaebaja vahel päris suure osa tööajast laboris istuma ja aitama vaikselt seal piltide välja printimisega, kui on keegi, kes saab vastu tulla ja on nõus teda kassas asendama.
12.Samuti on ninavaheseinas auk ning nina on pidevalt koorikuid täis juba 10 aastat, mis takistab mul normaalselt hingata ning sellega kaasneb ka tihedane peavalu ning ebameeldivustunne nii ärkvel olles kui ka magamise ajal. Tööl võtavad peavalud produktiivsust maha. Ninaga pole saanud tegeleda, kuna ninaoperatsiooni ei olnud mõistlik teha enne 21. eluaastat. Varem ei olnud aega sellega tegeleda seoses stoomi paigaldamise operatsiooniga, mis leidis aset 2020. aastal.
13.Samuti on seis hammastega halb. Hammaste lagunemine on seotud Crohni tõvega. Hambad tekitavad valu süües, külmemaid või kuumemaid jooke või sööke tarbides. Samuti viimasel ajal annavad tunda kõndides või natukene kiiremaid samme tehes. 2(11)
14.Kuigi kaebaja saab tööl käia, ei tähenda see seda, et kaebaja saab seda aktsepteeritaval tasemel teha. Alati on oht, et kott läheb lahti, mida on juhtunud, ja kaebaja peab kas kohe hommikul töölt lahkuma või tööpäeva keskel, kuna vahetus vajab steriilselt keskkonda, mida pakub ainult kodune keskkond. Samuti raskendavad kaebaja seisundit kuumad ilmad, mille tagajärjel läheb stoomi ümbrus ja koti alumine osa katki või marraskile ja millega kaasneb ka veritsus ning kibedus. Samuti ei suuda kaebaja sirutada või kükitada. Kükitades on oht, et kott läheb lahti ning koti ümbrus surub soolele sisse, mille kaudu võib tekkida jällegi veritsus, mis enamasti läheb koti vahele ning selle tagajärjel tuleb kott taas lahti. Sirutades ja istudes on samad probleemid. Pikemad kõnnid tekitavad raskust. Kuna kaebaja ei läinud koti sisu kunagi tahkeks nagu peaks, siis peab kaebaja vaatama, millal ta sööb (enamasti alles tööpäeva lõpus). Kaebaja käib iga tunni või isegi vähema tagant WC-s, mis võtab 10-15 minutit tunnist. Stoomikotid on ka ettearvamatud, kuna kunagi ei tea, kuidas see peale saab ning kas soole ots hakkab veritsema, mille tagajärjel on selle vahetamine rohkem aeganõudev ning selle tagajärjel võib tööle hilineda ning peab varem lahkuma. Samuti tekitab ärevust klientidega rääkimine, kuna kaebajal puudub koti üle kontroll.
15.Kaebaja peab ka eraelus pikalt ette arvestama, millal ja kuhu minek on, kas on piisavalt asju kaasas. Samuti piirab kott magamist, kuna selle sisu on vedel ja kaebaja peab käima öösel palju seda tühjendamas. Kaebaja ei saa ennast enamuse ajast hästi välja puhata ning on pidevalt väsinud, mis ei anna võimalust olla täielikult võimekas ja saada hakkama igapäevastes tegevustes.
16.Kaebajal on olnud alates 12.08.2021 puuduv töövõime. Ei ole midagi nii suurt muutunud, mis õigustaks ja põhjendaks Töötukassa uut otsust. See, et kaebajale võimaldatakse asju teiste inimeste headuse ja aktsepteerivusega, ei tähenda, et kaebaja on osalise töövõimega. Kui peaks midagi muutuma ja keegi ei ole nii vastutulelik, siis peaks kaebaja töölt lahkuma, kuna ei suuda teha kõike ise, mis on nõutud. Enamikel töökohtadel kaebaja käia ei saaks.
17.Kaebaja töötab hetkel 0,75-koormusega kohal ja tööandja poolt oli märgitud valesti, et töökoormus on 1,0. Tööle asudes jäi ka jutt personalijuhiga, et alguses on koormus 0,75, et saaks asjad kiiremi selgeks ja sulanduks töökeskkonda kiiremini sisse ning hiljem viia üle koormus 0,5 peale.
18.Kaebajal sai ettevõtluskonto loodud selleks, et vajadusel vedada Bolti korra või kaks kuus. Bolti sai veetud täpselt neli korda ja rohkem tegevust sellel kontol toimunud ei ole. Korra sai kogemata kantud sinna 100 eurot sääste ja see sai kohe välja võetud.
19.Eesti Töötukassa on märkinud nagu kaebaja poleks seismise ja istumise kohta piiranguid esitanud, kuigi kaebaja seletas, et istumine surub stoomi plaadi äärde kinni, millele võib järgneda veritsus ning võib minna põhja ja naha vahele, mille pärast võib ja on kott lahti läinud. Samuti võib olla siis, kui koti sisu on natuke rohkem täis või kott on kauem peal olnud. Märgitud oli ka nii nagu kuluks kotiga seoses toimingutele üksnes 2 minutit. Aega võib kuluda palju rohkem. Oleneb kui hullult soole ots veritseb. Kuna soole sisu kaebajal kunagi tahkeks ei läinud siis jookseb kott pidevalt täis ning plaadi eemaldamise ajal ning vahetades võib kõike juhtuda.
20.See, et kaebaja on nina probleemidega kuidagi hakkama saanud ega pole jõudnud nendega teiste terviseprobleemide arvelt tegeleda, ei tee probleemi olematuks. Vastustaja seisukohad
21.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
22.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud viimase viie aasta terviseandmeid. Kaebaja on 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud muude tervisehäirete osas. 3(11)
23.Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Kersti Pari (edaspidi TTO ekspertarst) võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmeid, koostas 22.07.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr TVH/25/025051 tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega viis aastat.
24.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebaja töövõime on osaline. TTO ekspertarst koostas ka vaidemenetluses 29.07.2025 eksperdiarvamuse. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann on ka käesoleva kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud oma kokkuvõtliku seisukoha, mille vastustustaja palub lugeda samuti vastustaja seisukohana.
25.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud kestev). Töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu.
26.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.
27.Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka objektiivsed terviseandmed.
28.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 5. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem.
29.Kaebusele vastamisel on töötukassa ekspertarst dr Alvi Tellmann üle vaadatud ka kõik kaebusele lisatud terviseandmed ja leidnud, et enamus lisatud terviseandmetest (v.a hambaravi puudutavad dokumendid) on juba taotluse ja vaide menetlemiselt arvesse võetud ega muuda hinnangut kaebaja tegutsemispiirangutele ning töövõime ulatusele. Hambaravi puudutavaid dokumente ei ole küll taotluse ja vaide menetlemise ajal arvesse võetud, sest töövõimet hindavad ekspertarstid tervise infosüsteemis olevaid hambaarstide poolt koostatud dokumente ei näe, kuid ka need dokumendid vaidlustatud otsuseid ei muuda, sest kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos raviga. 4(11)
30.Vastustaja selgitab, et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang liikumise valdkonnas mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja objektiivseid terviseandmeid. Kaebaja taotluses piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes „Ohutu ringiliikumine“ ning „Seismine ja istumine“ kaebaja ei märkinud ning piiranguid ei tuvastanud ka TTO ekspertarst.
31.Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on põhjendatud hinnata raskeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja objektiivseid terviseandmeid.
32.Võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ on raske piirang, kuna kaebaja kasutab soole tühjendamisel abivahendit (kolostoomi ehk tehisava kaudu väljuvad väljaheited stoomikotti, mida kaebaja peab regulaarselt tühjendama ja mis vajab hooldust); kusepõie tühjendamisega probleeme ei ole. Piirangut antud võtmetegevuses ei saa hinnata täielikuks, sest soole tühjendamine on küll raskendatud, kuid võimalik. Töövõime hindamise taotluses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures on kaebaja kirjeldanud piiranguid, mida on juba arvestatud hinnates liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondi.
33.Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt nimetatud Crohni tõbe ehk kroonilist soolepõletikku ja selle tõttu rajatud stoomi ehk tehisava on töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi Crohni tõbi on krooniline haigus, on seda võimalik raviga ohjata. Kaebaja saab käeoleval ajal bioloogilist ravi ja sellega on tema tegutsemispiirangud osaliselt kompenseeritud, mistõttu peaks ta suutma oma tervisliku seisundi tõttu vähemalt osalise koormusega töötada. Samas, töötamise registri andmetel töötab kaebaja müüjana koormusega 1,0 (st täiskoormusega) ja omab lisaks sellele veel ettevõtluskontot.
34.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebajal on mõõdukas piirang liikumise valdkonnas ja raske tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Teistes valdkondades piirangud puuduvad. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele, kus piiranguid ei esine. TTO ekspertarsti hinnangul kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, ei sobi kiire töötempo ja nn liinitöö. Vajalikud on puhkepausid hügieenitoiminguteks. Seega ei ole kaebaja töötamine täielikult välistatud. Näiteks sobiks töö, mis nõuab vähest füüsilist pingutust, sobilik oleks istuv ja suhtlemist vajav töö, töö arvutiga jms. Arsti Svetlana Kostina 03.03.2025 epikriisi kohaselt sobib kaebaja töötama oma praegusel ametikohal (müüja või müügikonsultandina). Kaebaja töövõime ei ole puuduv.
35.Vastustaja selgitab, et kaebajal on olnud probleeme silmadega, ta on silmahaiguste tõttu pöördunud korduvalt arstide poole ja olnud aeg-ajalt ka haiguslehel. Siiski, kaebajal diagnoositud silmahaigused (konjunktiviit ehk silma limaskesta põletik, laupõletik, silmalaule tekkinud rahetera (mis on 10.09.2025 operatiivselt eemaldatud) põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid ja nende korral on isikul võimalik saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud. Olgu märgitud, et kaebaja haiguslehel viibimise perioodid silmahaiguste tõttu on olnud oluliselt lühemad.
36.Vastustaja selgitab, et tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal on kaebaja pöördunud kõrva-nina-kurguarsti poole viimati 2016. aastal kaebustega nina kuivamisel ja koorikute tekkele ning tal on diagnoositud krooniline atroofiline ninapõletik ja teisiti täpsustamata ninavaheseina perforatsioon. Raviks on soovitatud pidevat nina õlitamist ja ninasalvi ning märgitud on seda, et täiskasvanueas võiks mõelda operatiivsele ravile. Hilisemad pöördumised nina probleemide tõttu tervise infosüsteemis puuduvad. Kaebaja poolt nimetatud nina probleemid ja diagnoositud ninahaigused käesoleval ajal töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki 5(11)
piiranguid hinnatakse koos adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole pärast 2016. aastat saanud. Sagedaste peavalude kohta tervise infosüsteemis andmed puuduvad.
37.Vastustaja selgitab, et kaebajal diagnoositud Crohni tõvest tingitud toitainete imendumise häired võivad soodustada hammaste kiiremat lagunemist, kuid hambad on võimalik ära parandada, mida kaebaja puhul on ka tehtud. Kohtukaebuse lisades „Hambaravi 04.02.2025, Hambaravi 08.10.2024, Hambaravi 08.04.2024, Hambaravi 11.06.2024, Hambaravi 05.12.2024, Hambaravi 15.03.2024“ kirjeldatud hammaste ja igemete ravi töövõimet ei vähenda, sest kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos raviga. Ainuüksi tundlikud hambad töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.
38.Vastustaja selgitab, et migreeni ei ole kaebajal tervise infosüsteemi andmetel diagnoositud. Silmade valgustundlikumaks muutumine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest terviseandmete kohaselt on kaebaja mõlema silma nägemisteravus 1,0 (st normaalne).
39.Vastustaja selgitab, et eelmise töövõime hindamise käigus, kui kaebaja töövõime hinnati puuduvaks, ei olnud puuduva töövõime tuvastamine põhjendatud, sest kaebajal diagnoositud Crohni tõbi oli juba siis kliinilises remissioonis, st kõhuvalusid ei esinenud, kõhutegevus ja kehakaal olid stabiilsed.
40.Pärast vaidlustatud otsuste tegemist tervise infosüsteemi lisandunud epikriisid vaidlustatud otsuseid ei muuda, sest nii perearsti 29.09.2025 epikriisis kirjeldatud äge ülemiste hingamisteede nakkus kui ka perearsti 12.09.2025 epikriisis ja silmaarsti 10.09.2025 epikriisis kirjeldatud vasaku silma ülalau rahetera eemaldamise operatsioon põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid, mis mööduvad hiljemalt 6 kuu jooksul ja püsivalt töövõimet ei vähenda.
41.Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille alusel tuvastada puuduv töövõime. Kõiki eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on vastustaja õigesti hinnanud kaebaja töövõime osaliseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Vaidlus seisneb selles, et Eesti Töötukassa hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuid kaebaja leiab, et tema töövõime peaks olema puuduv. Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole õigusvastane ja põhjendab oma seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.
44.Töövõime hindamise otsus ja vaideotsus on haldusaktid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
45.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik, kellel on varem tuvastatud puuduv töövõime. Kaebaja põhihaigus on Crohni tõbi, mis on krooniline põletikuline soolehaigus. Haiguse tõttu on kaebajal stoom ehk kirurgilisel teel moodustatud ava kõhul, mille kaudu väljaheide väljub kõhule paigaldatud kogumiskotti.
46.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime 6(11)
hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
47.TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
48.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad andmed, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
49.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
50.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).
51.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 7(11)
3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
52.Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Muud võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse.
53.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise raskusastmete arvväärtuste summa on 5.
aluseks
võetav
võtmetegevuste
piirangute
54.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2). Praegusel juhul pidi vastustaja kasutama määruse nr 39 § 8 lg-st 1 ja 2 tulenevat kaalutlusõigust. See tähendab, et vastustaja pidi kaaluma osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel.
55.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 22.07.2025 eksperthinnangu Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Kersti Pari (dtl 746-756). Pärast vaide esitamist koostas ekspertarst Kersti Pari ka 29.07.2025 eksperthinnangu (dtl 757-768). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, kes on samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime (dtl 770-774).
56.Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas piirang, mille põhjuseks on soolepõletikud ja toitumisaneemiad. Võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ kaebaja ise piirangut ei kirjeldanud, kuid ekspertarst hindas terviseandmete alusel võtmetegevuses siiski mõõduka piirangu, märkides muuhulgas järgnevat: „Arvestades operatsioonide raskust ja seedefunktsiooni olulist piiratust, raskused toitainete omastamisega. Seisund põhjustab kindlasti piiranguid igapäevategemistes ja kaasuvalt väsimust (dtl 747)“. Kuna kaebaja ise võtmetegevuses piiranguid ei märkinud, puudub alus arvata, et ekspertarst oleks põhjendamatult madala piirangu raskusastme tuvastanud.
57.Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kokkuvõtlikult raske piirang, mille põhjuseks on soolepõletikud ja kolostoomiaseisund. Kaebaja andis võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ hinnangu, et tal on täielik piirang (4). Ekspertarst tuvastas raske piirangu (3), põhjendades seda järgnevalt: „Kasutab soole tühjendamisel abivahendit; kusepõie tühjendamisel abivahendeid ei vaja. Ei esine täielikku piirangut antud võtmetegevusel (dtl 751)“. Viidatud on gastroenteroloog Hendrik Laja 13.06.2024 epikriisile. Kuna töövõimet hinnatakse koos abivahenditest saadava abiga ja kaebaja ei vaja abivahendeid kusepõie tühjendamiseks, on piirangu hindamine raskeks (arvväärtusega 3) kohtu hinnagul põhjendatud. „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures kirjeldas kaebaja piiranguid, mida on juba arvestatud hinnates liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondi. 8(11)
58.Õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et nendes valdkondades hinnatakse vaimseid piiranguid. Kaebajal ei ole diagnoositud püsiva kuluga psüühika ja käitumishäireid ning töötervishoiualasel läbivaatusel 31.01.2025 oli tema psüühiline seisund adekvaatne. Eksperthinnangus on õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures märgitud, et häiritud und on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ juures on ekspertarst märkinud, et hügieenitoimingute ettevalmistamiseks ja läbimõtlemiseks vajaminevat etteteatamisaega on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang.
59.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus arsti eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 02.09.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 05.12.2025 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Alvi Tellmanni kirjalik seisukoht). Kuna Eesti Töötukassa on olnud ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime, võib eeldada, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuses endas sisalduvad lühikesed põhjendused ei olnud haldusakti vorminõude rikkumine, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
60.Dr Alvi Tellmann on oma 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas märkinud, et piirangut võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ ei saa hinnata täielikuks, sest soole tühjendamine on küll raskendatud, kuid võimalik. Kaebaja Crohni tõbe ehk kroonilist soolepõletikku ja selle tõttu rajatud stoomi ehk tehisava on töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi Crohni tõbi on krooniline haigus, on seda võimalik raviga ohjata. Kaebaja saab käeoleval ajal bioloogilist ravi ja sellega on tema tegutsemispiirangud osaliselt kompenseeritud, mistõttu peaks ta suutma oma tervisliku seisundi tõttu vähemalt osalise koormusega töötada (dtl 772).
61.Kohus leiab, et ekspertarstide poolt kaebaja tegutsemisvõimele antud hinnangud on põhjendatud ja määruse nr 39 § 8 lg-s 1 nimetatud kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja asjakohaste terviseandmete puhul midagi olulist tähelepanuta jätnud. Samuti ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks teinud kaebajaga seotud asjaoludest meelevaldseid järeldusi. Vastustaja on oma seisukohtades väitnud, et kaebaja töötab täiskoormusega ja omab ettevõtluskontot. Nende väidete osas on kaebaja 09.12.2025 täpsustused esitanud. Väidetavalt oli töötamise registris viga ja tegelikult töötab kaebaja 0,75-koormusega kohal, mis võib hiljem ka 0,5-koormusega kohaks muutuda kokkuleppel tööandjaga. Ettevõtluskontot omab kaebaja väidetavat üksnes sellepärast, et ta proovis tööd Bolt Operations OÜ-s, mis piirdus nelja toiduveo korraga. Kohus leiab, et vastustaja seisukohti tervikuna vaadates olid viited täiskoormusega töötamisele ja ettevõtlustkontole pigem teisejärgulise tähtsusega ja isegi, kui kaebaja täpsustusi arvesse võtta, ei muutuks töövõimele antud lõplik hinnang. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja peaks suutma vähemalt osalise koormusega töötada. Osalise koormusega töötamine on kooskõlas osalise töövõime olemusega TVTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses (töötamine on osaliselt takistatud). Seega ei saaks ka 0,75-koormusega või 0,5-koormusega töötamise põhjal järeldada, et Eesti Töötukassa on vale otsuse teinud. Lisaks märgib kohus, et töötervishoiuarst Svetlana Kostina 31.01.2025 – 03.03.2025 epikriisi kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei ole. Püsiva töövõime säilitamiseks vajab kaebaja regulaarset füüsilist koormust 2-3 korda nädalas 45-60 min (ujumine, treeningvõimlemine, jõusaal, jalgratas, kepikõnd, kiirkõnd, sörkjooks vms) ja regulaarne ravivõimlemine (dtl 259-260). 9(11)
62.Kaebaja on välja toonud ka selle, et teiste inimeste headus ja vastutulelikkus ei tähenda, et kaebaja on osalise töövõimega. Samas ei nähtu asja materjalidest, et Eesti Töötukassa oleks kaebaja töövõime hindamisel tuginenud sellele, et kaebaja saab töökaaslastelt abi. Tuginetud on abile, mida kaebaja saab ravist ja abivahenditest, mis on kehtiva õigusega kooskõlas.
63.Kohus märgib, et kaebaja on enda tervist puudutavaid väiteid aja jooksul muutnud. Näiteks ei maininud kaebaja esialgses töövõime hindamise taotluses hammaste, silmade ega ninavaheseinaga seotud probleeme. Silmade ja ninavaheseinas oleva auguga seonduvad terviseprobleemid tõstatas kaebaja alles vaidemenetluses ja 02.09.2025 vaideotsuses on neid teemasid käsitletud. Kaebuses on kaebaja tuginenud veel hammastega seotud probleemidele. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et ta peab stoomikotti tühjendama ja puhastama iga tund ja see võtab mõne minuti (dtl 219). Kaebuses on kaebaja seevastu märkinud, et stoomikotiga WC-s käimine võtab 10-15 minutit tunnist ja kirjeldab ettearvamatuid olukordi, mis stoomikoti tühjendamise käigus esineda võivad. Eesti Töötukassa on kohtumenetluses siiski välistanud, et hiljem esile toodud probleemid võiksid lõplikku töövõimele antud hinnangut muuta. Dr Alvi Tellmann on selgitanud, et kaebajal diagnoositud silmahaigused põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid ja nende korral on isikul võimalik saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud. Silmade valgustundlikumaks muutumine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest arsti Svetlana Kostina 03.03.2025 epikriisi kohaselt on kaebaja mõlema silma nägemisteravus 1,0 (st normaalne). Tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal on kaebaja pöördunud kõrva-nina-kurguarsti poole viimati 2016. aastal kaebustega nina kuivamisel ja koorikute tekkele ning tal on diagnoositud krooniline atroofiline ninapõletik ja teisiti täpsustamata ninavaheseina perforatsioon. Raviks on soovitatud pidevat nina õlitamist ja ninasalvi ning märgitud on seda, et täiskasvanueas võiks mõelda operatiivsele ravile. Hilisemad pöördumised nina probleemide tõttu tervise infosüsteemis puuduvad. Kaebaja poolt nimetatud nina probleemid ja diagnoositud ninahaigused käesoleval ajal töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole pärast 2016. aastat saanud. Sagedaste peavalude kohta tervise infosüsteemis andmed puuduvad. Kaebaja väidab, et tal pole olnud aega ninaga seotud probleemidega tegelemiseks muude tervisemurede kõrvalt, mis ei tee probleemi olematuks. Ravi olemasolu tuleb töövõime hindamise kontekstis siiski arvestada ja ravivõimaluste kasutamata jätmist ei saa lugeda kaebaja kasuks. Hammaste osas on dr Alvi Tellmann selgitanud, et hammaste ja igemete ravi töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos raviga. Hammastega seotud probleemid on ravitavad ja puuduvad andmed, et need põhjustaksid pikaaegseid piiranguid töötamisele.
64.Riigikohtu praktikas on leitud, et üldjuhul tuleb töövõime kohta järelduse tegemisel võtta aluseks vaidlustatud töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseandmed. Hilisemaid terviseandmeid on õigus kasutada juhul, kui nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute kohta töövõime hindamise aja seisuga. Ühtlasi ei pruugi terviseandmetest töövõime kohta tehtud järelduse õigsuse kindlakstegemiseks piisata ühe eksperdi arvamusest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2025 otsus nr 3-23-705, p 20). Eesti Töötukassa on vastuses kaebusele siiski viidanud ka pärast töövõime hindamise ja vaideotsuse tegemist tervise infosüsteemi lisandunud epikriisidele (10.09.2025, 12.09.2025 ja 29.09.2025) ja märkinud, et töövõime hindamise otsust need ei muuda, sest hilisemates epikriisides kirjeldatud haigused ja seisundid põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid, mis mööduvad hiljemalt 6 kuu jooksul ja püsivalt töövõimet ei vähenda. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks kahe eksperdi poolt (dr Kersti Pari ja dr Alvi Tellmann), mistõttu saab olla kindel kaebaja töövõime kohta tehtud otsuse õigsuses. 10(11)
65.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus varem puuduvaks hinnatud töövõime oleks põhjendamatult osaliseks hinnatud. Vastustaja on 02.09.2025 vaideotsuses möönnud, et eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati puuduvaks, ei olnud puuduva töövõime tuvastamine põhjendatud, sest vaide esitaja diagnoositud Crohni tõbi oli juba siis remissioonis (dtl 60). Sama nentis 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas ka töövõime hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, täpsustades, et kliinilise remissiooni tähendus on see, et kõhuvalusid ei esinenud, kõhutegevus ja kehakaal olid stabiilsed (dtl 774). Kuna vastustaja on tunnistanud, et varasem otsus ei olnud tegelikult õige, ei saa kaebaja paraku eeldada, et varasemat praktikat jätkatakse. Praeguses haldusasjas saab kohus kontrollida üksnes viimase töövõime hindamise õiguspärasust ja kohtul puudub kogu olemasoleva info põhjal alus arvata, et vastustaja tegi vaidlusaluse menetluse tulemusel vale otsuse.
66.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsus nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsus nr VO/25/1980 on õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna kohus töövõime hindamise otsust ja vaideotsust ei tühista, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
67.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
68.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.