Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-25-3486 10. november 2026 Eesistuja Oliver Kask, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam Osaühingu BioDesign kaebus tühistada Tervisekassa nõudeavaldus, kohustada Tervisekassat tasuma kinnipeetud rahasumma koos viivistega ning täitma halduslepingut Kaebaja Osaühing BioDesign, esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk Vastustaja Tervisekassa, esindaja vandeadvokaat Getter Ulla Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2026. a määrus Tervisekassa määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Jätta Tervisekassa määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2026. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing (OÜ) BioDesign (kaebaja) ja Tervisekassa (vastustaja) on sõlminud ravi rahastamise leping (RRL) nr 2024-RRL1-61033.
2.Lepingu täitmist kontrollides leidis Tervisekassa, et kaebaja ei ole perioodil 1. juuli 2024 kuni 31. detsember 2024 lepingu kõiki tingimusi nõuetekohaselt täitnud. Tervisekassa koostas
18.märtsil 2025 kontrolli kokkuvõtte. Kokkuvõtte kohaselt oli kaebaja füsioteraapia teenuse osutamisel eiranud dokumenteerimisnõudeid ning jätnud esitamata dokumendid, mis võimaldaksid hinnata osutatud teenuste vastavust ravi rahastamise lepingule. Selles märgiti, et RRL lisa 1 p-dele 8.1.6 ja 8.3.2 tuginedes esitatakse partnerile nõudeavaldus suurusega 8386,6 eurot.
3.19. märtsil 2025 teavitas kaebaja Tervisekassat, et ei nõustu kontrolli kokkuvõttes esitatud väidete ja järeldustega. Tervisekassa selgitas 20. märtsi 2025. a kirjas, et kontrolli kokkuvõtet ei ole võimalik vaidlustada, kuid kaebajal on võimalik anda tagasisidet.
4.7. aprillil 2025 esitas kaebaja Tervisekassale eriarvamuse ja teabenõude ning 17. aprillil 2025 eriarvamuse ja selgitustaotluse kontrolli kokkuvõtte kohta.
3-25-3486
5.28. aprilli 2025. a vastuses kaebaja 17. aprilli eriarvamusele selgitas Tervisekassa täiendavalt oma seisukohti ning kordas kontrolli kokkuvõttes öeldut, et partnerile esitatakse nõudeavaldus suurusega 8386,6 eurot.
6.27. mail 2025 esitas kaebaja Tervisekassa juhatuse esimehele avalduse, milles leiti, et Tervisekassa järelevalve osakonna otsus esitada partnerile nõudeavaldus suurusega 8386,6 eurot on ekslik ja põhjendamatu ning kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja viitas, et tema põhjendused on leitavad avaldusele lisatud vastuskirjast, mille ta saatis Tervisekassa järelevalve osakonna 28. aprilli 2025. a kirjale.
7.Tervisekassa märkis 5. juuni 2025. a vastuses kaebaja 27. mai 2025. a kirjale, et jääb kontrollaktis esitatud seisukohtade juurde ning esitab nõudeavalduse suurusega 8386,6 eurot. Nõudeavalduses toodi esile kakskümmend raviarvet, mille puhul kontrollitud epikriisid ja lisamaterjalidena esitatud väljavõtted iseseisva füsioteraapiateenuse arvestusest ei tõenda individuaalse füsioteraapiateenuse raames tehtud tegevusi (sh päevade kaupa) ega osutamise vastavust tervishoiuteenuste loetelu rakendustingimustele. Nõudeavalduse õigusliku alusena märgiti Tervisekassa seaduse (TerKS) § 4 lg 1, RRL lisa 1 p-d 8.1.6 ja 8.3.2 ning 18. märtsi 2025. a kontrollakt. Rahasumma paluti tasuda Tervisekassa arvelduskontole 30 päeva jooksul, vastasel juhul peetakse see TerKS § 4 lg 1 alusel kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. Nõudeavalduses oli märge, et seda on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul selle saamisest arvates, esitades vaidlustuse Tervisekassale või kaebuse halduskohtule.
8.26. juunil 2025 esitas kaebaja pöördumise Tervisekassa nõukogu liikmetele. Ta palus teha järelevalvet Tervisekassa juhatuse üle suhetes oma tervishoiuteenuseid osutavate partneritega, tutvuda manustatud dokumentidega, anda Tervisekassa juhatuse tööle hinnang ja tagada „seadusandlik kord“ Tervisekassa töötajate ja juhatuse töös. Pöördumises leiti, et Tervisekassa on seni koostanud leppetrahvi nõude suurusega 8386,6 eurot, kuid haldusakt on veel andmata.
9.8. septembril 2025 esitas kaebaja päringu küsimusega, millise haldusakti alusel on kaebajale jäetud tasumata 8448,28 eurot.
10.Kaebaja esitas 16. oktoobril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles olid järgmised nõuded: 1) kohustada vastustajat täitma halduslepingut; 2) tunnistada vastustaja tegevus raviteenuse lepingu täitmise kontrollil õigusvastaseks; 3) tühistada vastustaja 5. juuni 2025. a nõudeavaldus; 4) kohustada vastustajat tasuma välja maksmata 8386,6 eurot ning tasuma sellelt viivist 0,05% päevas arvates raha kinnipidamisest kuni summa väljamaksmiseni.
11.Tallinna Halduskohus luges 14. novembri 2025. a määrusega tühistamiskaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas selle nõude menetluse (resolutsiooni p 1). Halduskohus tagastas kaebuse nõudes kohustada kandma nõudeavalduse alusel kinnipeetud summa kaebajale (resolutsiooni p 2). Halduskohus võttis menetlusse nõude kohustada vastustajat täitma halduslepingut ning tuvastada lepingu täitmise kontrolli õigusvastasus. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
11.1.Vaidlusalune nõudeavaldus on haldusakt, mis on suunatud avalik-õiguslikus suhtes avalik-õigusliku regulatsiooni alusel kohustuse tekkimisele.
2(7)
3-25-3486
11.2.26. juuni 2025. a pöördumine Tervisekassa nõukogu liikmete poole ei ole käsitatav vaidena. Sellest ei ole välja loetav tahe nõudeavalduse vaidlustamiseks. Seega ei kohaldu kaebetähtaja arvutamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3, lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 1.
11.3.Kaebus esitati 16. oktoobril 2025 ehk tähtaja rikkumisega. Mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad. Dokumendi tähelepanuta jätmine on hooletus, mis ei vabanda kaebetähtaja ületamist. Dokumendi pealkirja ei saa pidada eksitavaks.
11.4.Kuivõrd nõudeavaldus kehtib ega ole enam tühistatav, ei ole kaebajal kohustamisnõudega (nõudega kanda nõudeavalduse alusel kinnipeetud summa kaebajale tagasi) võimalik oma eesmärki saavutada. Kohustamiskaebus tuleb selles nõudes tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 2).
12.Kaebaja palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebaja hinnangul on halduskohtu arusaam vaidest liiga kitsas. Vaide esitamisel kehtib vormivabadus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 1). Kui haldusorganile jääb vaide sisu arusaamatuks või see on puudustega, tuleb tal anda isikule tähtaeg selle sisu selgitamiseks (HMS § 78). Kaebaja sai Tervisekassa kavatsusest raha tagasi nõuda teada 18. märtsi 2025. a kontrollakti kokkuvõttest ning selle vastu olid suunatud kõik tema edasised kaebused Tervisekassa erinevatele organitele. Kaebajale saadeti e-kirjaga krüpteeritud fail, milles oli omakorda kaks faili. Kaebaja tutvus failiga, mis oli pealkirjastatud vastusena pöördumisele, kuid jättis avamata faili pealkirjaga „5107970500“, milles, nagu hiljem selgus, sisaldus nõudeavaldus. Kirjas endas polnud märget, et sellel on lisasid, ning failid ei sisaldanud viidet haldusaktile.
13.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. jaanuari 2026. a määrusega määruskaebuse ning tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Ringkonnakohus saatis kohustamisnõude halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.
13.1.Vastustaja 5. juuni 2025. a nõudeavaldust ei saa käsitada haldusaktina. Halduslepingulist suhet tuleb vähemalt halduslepingu nende tingimuste osas, mis ei puuduta otseselt haldusülesande üleandmist, pidada koordinatsiooniliseks suhteks võrdsete poolte vahel. Kui haldusorgan esitab halduslepingust tuleneva rahalise nõude, peab ta jääma lepingupoolega samale tasandile ja nõuded sarnaselt eraisikule kohtulikult maksma panema (vt HKMS § 260 lg 1 p 1). Sellise suhte olemusega pole kooskõlas, kui üks lepingupool käsutab täitmist haldusakti vormis, st subordinatsioonilise õigussuhte põhimõtetest lähtudes, v.a kui seadus sellise võimaluse sätestab.
13.2.Ravi rahastamise lepingule kui halduslepingule tuleb kohaldada tsiviilõiguslike tehingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 nõuab tasaarvestamise avalduse esitamist, mida vastustaja kinnipidamise alusena kohtule teadaolevalt ei ole teinud. Õiguslikus mõttes ei ole tasaarvestust toimunud.
13.3.Eelnevast tulenevalt ei tulnud kohaldada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega.
13.4.Kaebaja nõue kohustada vastustajat halduslepingut täitma ja maksma kaebajale välja vaidlusalune summa on kohane õiguskaitsevahend (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kui selgub, et kaebaja pole halduslepingust tulenevaid tingimusi rikkunud ja vastustajal lasus lepingu järgi kohustus vaidlusalune summa kaebajale üle kanda, siis puudus tasaarvestamiseks alus ja kaebaja nõue tuleb rahuldada (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
3(7)
3-25-3486
13.5.Haldusorgan võib halduslepingust tuleneva nõude eraisiku vastu maksma panna kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest (HKMS § 262 lg 2). Puudub asjakohane ja mõistlik põhjus, miks eraisiku suhtes, kes soovib halduslepingust tuleneva nõude haldusorgani vastu maksma panna, peaks kehtima ligikaudu kolm korda lühem tähtaeg. Kaebetähtaja arvutamist ei tule alustada 5. juuni 2025. a kirjaga esitatud nõudeavaldusest. Ilma tasaarvestusavalduseta raha kinnipidamist saab käsitada HKMS § 46 lg 2 teise ja kolmanda lause mõttes viivituse või tegevusetusena (mitte keeldumisena haldusakt anda või toiming sooritada). Seetõttu tuleb kohaldada HKMS § 46 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud tähtaega. Kumbagi neist tähtaegadest pole kaebaja ületanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Tervisekassa palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, milles ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu
14.novembri 2025. a kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ja saatis kohustamisnõude halduskohtule menetluse jätkamiseks. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
14.1.Halduskohus leidis õigesti, et halduslepingu ja TerKS § 4 lg 1 alusel esitatud nõudeavaldus on haldusakt. Ringkonnakohus pole põhjendanud, millistele HMS §-s 51 sätestatud haldusakti tunnustele nõudeavaldus ei vasta.
14.2.Poolte sõlmitud haldusleping ei välista TerKS § 4 lg 1 alusel tehtud järelevalve käigus halduslepingu poolele haldusakti andmist. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille järgi avaliku võimu kandjal ei ole nõuete maksmapanekuks üldjuhul tarvis kohtu poole pöörduda.
14.3.Nõudeavalduse vaidlustamise tähtaegsust tuleb hinnata HKMS § 46 lg 1 või § 47 järgi.
15.Kaebaja leiab oma vastuses, et ringkonnakohus on tema määruskaebuse õigesti rahuldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium selgitab esmalt Tervisekassa volitusi tervishoiuteenuse osutajale ebaõigesti või põhjendamatult välja makstud raha tagasinõudmisel ning hindab Tervisekassa 5. juuni 2025. a nõudeavalduse õiguslikku olemust (I), kuna sellest sõltub kaebaja õigus nõuda halduskohtus nõudeavalduse tühistamist. Seejärel analüüsib kolleegium, kas kaebaja esitas Tervisekassale vaide ning kas sellisel juhul vaadati vaie läbi (II). Viimaks võtab kolleegium seisukoha kaebetähtaja küsimuses (III). I
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja halduskohtus tühistamiskaebust esitada. Seda põhjusel, et Tervisekassa ei saa ravi rahastamise lepingust tulenevat tagasinõuet esitada ning seda täita haldusaktiga. Tervisekassa peab jääma tervishoiuteenuse osutajaga õigussuhtes võrdsele positsioonile ja sarnaselt eraisikule nõuded vajaduse korral kohtulikult maksma panema. Kolleegium sellega ei nõustu.
18.On tõsi, et Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajad on avaliku teenuse tagamisel koostööpartnerid, kuid kolleegiumi hinnangul ei välista see haldusorgani võimalust määrata lepingupoole kohustusi kindlaks haldusaktiga. 4(7)
3-25-3486
19.Tervisekassa on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes täidab TerKS § 2 lg 2 p-st 4 tulenevalt kohustust kontrollida tema poolt tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Tervisekassa kaitseb olulist avalikku huvi tagada avaliku raha efektiivne ja otstarbekas kasutus (TerKS § 2 lg 2 p 1).
20.Ravi rahastamise leping on haldusleping (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 35 lg 2). Ravi rahastamise lepingu poolte vahelised õigussuhted on avalik-õiguslikud. Sellele lepingule kui halduslepingule tuleb kohaldada tsiviilõiguslike tehingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1). Kolleegium on järjepidevalt selgitanud, et eraõiguse kohaldamisel avalik-õiguslikus suhtes tuleb arvestada avalik-õigusliku suhte eripära, mh avaliku võimu kandja pädevust määrata üksikisiku õigused ja kohustused kindlaks ühepoolselt. See tähendab, et haldusakti andmine ei ole olemuslikult välistatud ka halduslepingu korral. Avaliku võimu kandjal ei ole nõuete maksmapanekuks üldjuhul tarvis pöörduda kohtu poole. (RKHKo 3-20-120/49, p 13; RKHKo 3-17-1329/36, p 18).
21.RaKS § 37 p-de 1 ja 14 kohaselt lepitakse ravi rahastamise lepingus kokku mh lepingupoolte vastutuses lepingu rikkumise korral. RRL lisa 1 p 8.1.6 kohaselt keeldub Tervisekassa tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest või nõuab tervisehoiuteenuse osutajalt tagasi Tervisekassale tekitatud kahju, kui teenust on osutatud õigusaktides või lepingus sätestatud nõudeid rikkudes. RRL lisa 1 p 8.3.2 järgi hüvitab tervishoiuteenuse osutaja Tervisekassale kahju hüvitamise nõude esitamisel alusetult ülevõetud tasu maksmise kohustuse täitmisena saadu. RRL lisa 1 p 8.5 järgi võib punktis 8.1 nimetatud juhtudel summa kinni pidada järgmiste perioodide väljamaksetest, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole nõudeavalduses märgitud tähtaja jooksul esitanud nõudele põhjendatud vastuväiteid.
22.Kolleegium märgib esmalt, et praegusel juhul on nõudeavalduse sisuks väidetavalt alusetult tehtud soorituse (kindlustatud isiku eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise) tagasipööramine. Ehkki pole välistatud, et Tervisekassale võib alusetute väljamaksete tõttu tekkida ka täiendav rahaline kahju, on praegusel juhul olemuslikult tegemist tagasinõudega, mitte kahjunõudega.
23.Tervisekassa pidas nõudeavalduses sätestatud rahasumma kaebaja järgmise perioodi väljamaksetest kinni, tuginedes TerKS § 4 lg-le 1, kontrollaktile ning ravi rahastamise lepingu lisa 1 p-dele 8.1.6 ja 8.3.2.
24.Volituse alusetult makstud summa haldusaktiga kinnipidamiseks annab kolleegiumi hinnangul TerKS § 4 lg 1, mida tuleb sisustada kooskõlas eelkäsitletud põhimõtetega (vt p 20). TerKS § 4 lg 1 järgi kontrollib Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust (1. lause). Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on Tervisekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda (2. lause). Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest (3. lause). Ravi rahastamise lepinguga ei saa seda seadusega ette nähtud tagasinõudeõigust kokku leppida ega seaduses sätestatust erinevalt ette näha.
25.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka ringkonnakohtu seisukoht, et Tervisekassa pidi praegusel juhul 5. juuni 2025. a nõudeavalduses esitatud summa kinni pidamiseks kohaldama VÕS § 197 jj, esitama kaebajale esmalt tasaarvestusavalduse ning tagasinõuet kohtu kaudu jõustama. TerKS § 4 lg 1 on tagasinõude ja tasaarvestuse avalik-õiguslik eriregulatsioon ning kolleegiumi hinnangul ei jäta see praegusel juhul ruumi VÕS-i sätete kohaldamiseks. Kuna Tervisekassale on seadusega antud õigus
5(7)
3-25-3486 pidada väljamakstud summa kinni järgmiste perioodide väljamaksetest, ei saa summasid kinni pidada alles kohtulahendiga.
26.Kolleegium nõustub halduskohtuga, et Tervisekassa 5. juuni 2025. a nõudeavaldust tuleb mõista haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusena, millega tekitati kaebajale õiguslikult siduv maksekohustus (HMS § 51 lg 1).
27.Ringkonnakohtu käsitlus lepingupoolte ebavõrdsest kohtlemisest erineva pikkusega kaebetähtaegade tõttu ei ole asjakohane. Lepingupooled ei ole selle nõudega seotud suhtes seaduse eesmärki silmas pidades võrdsed. Asjakohaseks ei saa pidada ka ringkonnakohtu tehtud viidet Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele 2-25-2805/9. Lahendi seisukoht, et riigi nõudeid ei tohi täita soodsamatel tingimustel kui tsiviilõiguslikke nõudeid (lahendi p 11), puudutas olukorda, kus haldusorgan soovis teha jõupositsioonilt käsutust olukorras, kus seadus selle ühemõtteliselt keelas. Praegusel juhul ei ole tegemist niisuguse olukorraga.
28.Siiski tuleb silmas pidada, et juhul, kui puuduvad tulevased väljamaksed, millest rahasumma kinni pidada, ning adressaat jätab avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmata, tuleb Tervisekassal täitedokumendi saamiseks pöörduda halduskohtusse (RKHKo 3-20-120/49, p 18). Nimelt, kuigi TerKS § 4 lg 1 annab võimaluse ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa kinni pidada, ei tulene sellest sättest Tervisekassa õigust anda haldusakt sundtäitmiseks (vrd RaKS § 62 lg 6).
29.Kokkuvõttes pidas ringkonnakohus tühistamiskaebust ekslikult võimatuks. Tühistamiskaebuse menetlusse võtmine sõltub siiski kaebetähtaja järgimisest (vt III). II
30.Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja 26. juuni 2025. a Tervisekassa nõukogule adresseeritud pöördumist ei saa käsitada vaidena.
31.Tervisekassa peab haldusorganina hoolitsema selle eest, et haldusmenetluses osalejatele oleks arusaadav, millised on nende õigused ja kohustused ning milliseid toiminguid millise tähtaja jooksul tuleb teha (HMS § 36). Ühtlasi peab haldusorgan tagama, et haldusmenetlus toimuks eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning menetlustoimingud tehtaks viivituseta (HMS § 5 lg-d 2 ja 4). Kui Tervisekassa arvates ei vastanud kaebaja 26. juuni 2025. a pöördumine HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, tulnuks tal kaebajat sellest teavitada ning vajaduse korral aidata vaide puudused kõrvaldada või anda kaebajale selleks tähtaeg (HMS § 78).
32.Asja materjalidest ilmneb, et juba 18. märtsi 2025. a kontrollaktiga tegi Tervisekassa kindlaks kõik tähtsad asjaolud 8386,6 euro suuruse nõudeavalduse esitamiseks. Kaebaja esitas sellele korduvalt vastuväiteid nii märtsis, aprillis kui mais 2025. Kolleegiumi hinnangul tuli Tervisekassal kaebaja 26. juuni 2025. a pöördumises väljendatut tõlgendada koos selles viidatud varasemate avaldustega Tervisekassa järelevalveosakonna ja juhatuse poole. Pöördumiste koostoimes oli ilmne, et kaebaja soovis vaidlustada nõudeavaldust suurusega 8386,6 eurot. Seetõttu ei saa määravat tähtsust omistada asjaolule, et kaebaja väitel ei olnud ta 26. juuni 2025. a vaide esitamise ajal Tervisekassa 5. juuni nõudeavalduse dokumenti veel avanud.
33.Tervisekassa vastas kaebajale korduvalt, 20. märtsil ja 28. aprillil 2025, selgitades, et jääb oma seisukohtade juurde. Alles 5. juuni 2025. a nõudeavalduses määrati siduvalt kindlaks ka tagasimakse tähtaeg ning anti kaebajale võimalus nõuet vaidlustada. Pärast seda, kui Tervisekassa oli asjas tähtsad
6(7)
3-25-3486 asjaolud välja selgitanud ning andnud kaebajale võimaluse esitada arvamusi ja vastuväiteid, oleks kolleegiumi hinnangul tulnud menetlus kiiremini lõpule viia.
34.Tervisekassa tegevust nõudeavalduse menetlemisel tuleb kolleegiumi hinnangul käsitada viivituse või tegevusetusena mitte seetõttu, et Tervisekassa ei esitanud eraõiguse sätete järgi tasaarvestusavaldust, nagu leidis ringkonnakohus, vaid põhjusel, et Tervisekassa jäi kaebaja 26. juuni 2025. a vaide lahendamisel tegevusetuks. Sellest järeldub, et kaebetähtaega tuli arvutada HKMS § 47 lg 3 järgi. III
35.Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et halduskohtule esitatud nõue Tervisekassa 5. juuni 2025. a nõudeavalduse tühistamiseks ja selle alusel kinnipeetud summa tagasikandmiseks ühes viivistega on tähtaegne (HKMS § 47 lg 3). Arvestades kaebaja selget eesmärki kohustada vastustajat maksma välja kinnipeetud rahasumma ühes viivistega, võib kohustamisnõude siinsel juhul lugeda hõlmatuks kaebaja tühistamisnõudega. Nõudeavalduse õigusliku toime kõrvaldamisel taastub vahetult vastustaja kohustus teha kaebajale ravi rahastamise lepingu järgsed kinni peetud väljamaksed. Sellest tulenevalt ei tule halduskohtul eraldi hinnata sellekohase kohustamisnõude tähtaegsust. Eraldi kohustamisnõue oleks kohane juhul, kui Tervisekassa oleks rahasumma kinni pidanud vahetult seaduse või lepingu alusel ilma haldusakti andmata.
36.Viimaks märgib kolleegium, et ehkki praegusel juhul võib nõustuda halduskohtu seisukohaga, et haldusorgani saadetud dokumentide tähelepanuta jätmisega kaasnevat riski kannab kaebaja, on hea halduse põhimõttest tulenevalt haldusorganil kohustus tagada, et valitseks selgus, millises etapis haldusmenetlus parasjagu on. Elektroonilise haldusakti puhul aitab haldusakti selgust ja üheselt mõistetavust (HMS § 55 lg 1) tagada dokumentide pealkirjastamine nii, et sellest selguks, et tegemist on üldse kohustusliku ettekirjutusega.
37.Kokkuvõttes jääb Tervisekassa määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
28.jaanuari 2026. a määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Halduskohtul tuleb tühistamisnõude menetlusse võtmine uuesti otsustada.
38.Menetluskulude jaotuse otsustab halduskohus asjas tehtava lõpplahendiga (HKMS § 109 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.