F.X-i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks ja täitekulude hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja F.X , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta F.X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada jõustunud kohtulahend, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 22.06.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-2823 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 29.07.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/5699 F.X-i ilmuma terviseseisundi hindamisele 04.09.2023 Ülemiste Tervisemajja. Ettekirjutuses hoiatati, et ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot. F.X ei ilmunud terviseseisundi hindamisele.
2.KRA teavitas 21.09.2023 sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2023/1129 F.X-i sunniraha 100 eurot tasumise nõudest. KRA selgitas, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva, arvates teate kättesaamisest. Sunniraha tähtaegselt tasumata jätmise korral edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. F.X ei tasunud sunniraha ning KRA esitas kohtutäiturile 08.11.2023 täitmisavalduse. Kohtutäitur lõpetas 07.12.2023 täitemenetluse täiteasjas nr 027/2023/5519 seoses nõude rahuldamisega.
3.F.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.12.2023 kaebuse KRA 29.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks, täiteasjas nr 027/2023/5519 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamiseks, sunniraha tagastamiseks kohustamiseks ning tasutud täitekulude hüvitamiseks. Kaebaja sai 29.07.2023 ettekirjutuse kätte alles koos kohtutäituri 09.11.2023 täitmisteatega. KRA ei saatnud kaebajale dokumente ning suunas õigusvastase ettekirjutuse otse täiturile täitmiseks. KRA tegevus on pahauskne. Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, kohaldub ka haldusmenetluse seadus (HMS) ning KRA-l oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud dokumente sel aadressil kätte. Vastustaja on rikkunud sunniraha rakendamise korda.
4.KRA palus jätta kaebus rahuldamata. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. KRA ei pea tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega oli 29.07.2023 ettekirjutus KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. 21.09.2023 sunniraha rakendamise teatis toimetati KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 22.10.2023. Vastustaja pöördus 08.11.2023 kohtutäituri poole ning täitemenetlus lõpetati 07.12.2023 (nõue rahuldati).
5.Tallinna Halduskohus jättis 02.02.2024 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles KRA 29.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist ja KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 027/2023/5519 täitemenetluse lõpetamise avaldus (resolutsiooni p 1), kuna kaebajalt on sunniraha täielikult sisse nõutud ning täitemenetlus on lõpetatud. Sama määrusega kohustas halduskohus kaebajat täpsustama, millises summas ta KRA-lt täitekulude hüvitamist nõuab.
6.Kaebaja täpsustas 22.02.2024, et nõuab täitekulude hüvitamist 57 euro ulatuses.
7.Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2024 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
2(6)
3-23-2823 Kaebaja etteheide, et KRA jättis 29.07.2023 ettekirjutuse talle kätte toimetamata, on alusetu. KVTS §-s 15 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune ise peab hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus nr 3-23-1327, p 14). KRA edastas 29.07.2023 ettekirjutuse kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. Seega saab 29.07.2023 ettekirjutuse lugeda KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks 29.08.2023. KVTS § 15 lg 2 annab võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. KRA 29.07.2023 ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust. Väide, et kaebaja ei olnud ettekirjutusest teadlik enne terviseseisundi hindamise aega, ei vabasta teda ettekirjutusega pandud kohustuse täitmisest. Muid objektiivseid takistusi terviseseisundi hindamisele ilmumiseks ei ole kaebaja esile toonud. Seega võis vastustaja rakendada sunniraha. KRA andis 21.09.2023 teatisega kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva teate kättesaamisest arvates. Kaitseväekohustuslaste registri kohaselt on see teatis kaebajale väljastatud. KRA luges teatise kaebajale kättetoimetatuks 22.10.2023. Seega on KRA enne kohtutäituri poole pöördumist teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (HMS § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2). Puuduvad asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-s 3 sätestatud alused, mil sunnivahendi rakendamine on keelatud. Kaebajale määratud sunniraha ei ole ebaproportsionaalselt suur. Kokkuvõttes oli sunniraha rakendamine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.F.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 21.03.2024 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus jättis kohaldamata HMS-i normid. KVTS § 40 lg 1 p-st 5 ei saa järeldada, et kutsealune peaks ise tundma muret, millal ja kus arstlik komisjon toimub. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS-ga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ning ei taga, et isik saab teada temale pandud kohustusest. KRA ei püüdnud toimetada dokumente kaebajale kätte posti teel ega võtnud kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha väljaselgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, teavitamata kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teavitamist. Õigeks ei saa pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust 3(6)
3-23-2823 tasuda sunniraha ilma täitemenetlusega seotud kuludeta. Kuna terviseseisundi hindamisele ilmumise kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamise ajal möödunud, ei saanud kaebaja ettekirjutusega ettenähtud kohustust täita. Seega on ettekirjutus vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5 ja tuleb tühistada. Halduskohus on alusetult jätnud ettekirjutuse tühistamise nõude menetlemata.
9.KRA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Ettekirjutus toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte ning teda teavitati nõuetekohaselt sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Seega ei ole vastustaja rikkunud sunniraha rakendamise korda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 21.03.2024 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
11.Halduskohus ei rikkunud vaidluse eseme kindlakstegemisel menetlusnorme. Halduskohtule esitatud kaebuses olid taotlused sõnastatud selliselt, nagu need on kajastatud siinse otsuse p-s 3. Selliselt kajastas halduskohus nõudeid ka 18.12.2023 ja 02.02.2024 määrustes. Kuna halduskohus jättis 02.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse läbi vaatamata osas, millega kaebaja taotles KRA 29.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist ja KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 027/2023/5519 täitemenetluse lõpetamise avaldus, jätkus menetlus üksnes KRA sunniraha 100 eurot tagastamiseks kohustamise ja täiteasjas nr 027/2023/5519 kantud täitekulude hüvitamise nõudes (vt ka halduskohtu 02.02.2024 määruse põhjenduste p 4). Need nõuded on kohus vaidlustatud otsuses lahendanud. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 02.02.2024 määrust, ei esitanud kohtu tegevuse kohta vastuväidet ega juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse tühistamise nõue on jäänud tähelepanuta. Ka kaebuse põhjendustes ei viidanud miski sellele, et ettekirjutus ise on mingil põhjusel õigusvastane. Kaebus tugines sellele, et KRA on õigusvastaselt sisse nõudnud sunniraha, kuna ettekirjutust polnud kaebaja väidete kohaselt temale kätte toimetatud. Seda arvestades ei olnud kohtul alust järeldada, et kaebaja soovis taotleda mh ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 29.07.2023 ettekirjutus on õigusvastane. See, kas KRA toimetas ettekirjutuse nõuetekohaselt kätte ja sellest tulenevalt oli alust sunniraha sisse nõuda, või kas esialgu määratud terviseseisundi hindamisele ilmumise kuupäeva möödumise tõttu on ilmumise kohustus ära langenud, ei seondu ettekirjutuse õiguspärasuse küsimusega. Ettekirjutuse kui haldusakti õiguspärasust hinnatakse HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt selle andmise seisuga.
12.Halduskohus selgitas õigesti, et 29.07.2023 ettekirjutus ja 21.09.2023 sunniraha rakendamise teatis on kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Seda tõendavad väljatrükid KRA dokumendihaldussüsteemist (dtl 40 ja 43). KRA teavitas 21.09.2023 teatisega kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ja andis talle mõistliku tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 41). Seega on alusetu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.
13.KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i. KVTS § 15 kehtestab erisused kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamisele. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse KVTS-i alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning 4(6)
3-23-2823 need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus selgitas järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“
15.Ringkonnakohus leidis 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS §-i 15 põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et see säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. KVTS-i alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja isiku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS-i kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu suhtlus toimub. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 32 1 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule 1
Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-8dbf-ac736640644b/.
Kättesaadav:
5(6)
3-23-2823 e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku ja ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ning ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa mobiiltelefoni või e-posti kasutada. Samuti ei ole kaebajale määratud sunniraha 100 eurot ja täitekulud 57 eurot niivõrd suur summa, et seetõttu tuleks pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks.
16.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
17.Kaebaja õiguste kaitseks tuleb jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.