Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-108365
Tsiviilasi
XXXX OÜ hagi XXXX OÜ ja XXXX vastu võla nõudes
Hagihind
1432,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakal 18, 10141 Tallinn, telefon: 641 0387 e-post: [email protected]); Kostja I: XXXX OÜ (registrikood XXXX, XXXX); Kostja II: XXXX (isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) ja XXXXilt (isikukood XXXX) solidaarselt hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX) kasuks välja 1432,80 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot, millest 860,40 eurot on põhivõlgnevus ja 572,40 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Mõista kostjatelt XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) ja XXXXilt (isikukood XXXX) solidaarselt hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX) kasuks menetluskuludena välja 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 480 eurot on tasu õigusabi eest.
3.Mõista kostjatelt XXXX OÜ-lt (registrikood XXXX) ja XXXXilt (isikukood XXXX) solidaarselt hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 680 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostjate vastu hagi põhinõude summas 860,40 eurot ja viivise nõudes summas 572,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt rentis kostja XXXX OÜ 17.06.2013 kliendilepingu nr XXXX alusel hagejalt tellingute detailid enda ehitusobjektidele Tallinnas. Objektile aadressil XXXX, Tallinn rentis kostja XXXX OÜ ehitustellingute PLETAC komplekti 17.06.2013 hinnaga 3,20 eurot päevas, millele lisandus käibemaks. Kostja XXXX OÜ tagastas tellingud osaliselt 09.08.2013 ja lõplikult 14.08.2013. Hageja väljastas tellingute eest kostjale XXXX OÜle perioodiliselt arved nr X, X ja X. Kostja XXXX OÜ tasus arved nr X ja X, kuid ei tasunud mingil põhjusel vahepealset arvet nr X, mille alusel ta võlgneb hagejale 57 eurot ja 60 senti.
2.Objektile aadressil XXXX, Tallinn rentis kostja XXXX OÜ ehitustellingute PLETAC komplekti 29.08.2013, kohustudes tellingute eest tasuma 21,45 eurot päevas. Tellingud anti kostjale XXXX OÜ-le üle allkirja vastu üleandmise aktil. Tellingud tagastas kostja XXXX OÜ hagejale 17.09.2013. Hageja väljastas kostjale XXXX OÜ tellingute rendiarve nr X summas 514 eurot ja 80 senti, mida kostja ei tasunud.
3.Koos eelviidatud lepinguga sõlmis hageja käenduslepingu kostjaga XXXXiga, kes tegutseb kostja XXXX OÜ juhatuse liikmena. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt vastutab kostja XXXX kõigi lepingust tulenevate täitmata kohustuste eest solidaarselt kostja XXXX OÜ-ga. Käenduslepingust tekkiva vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.2. märgitud 10 000 eurot.
4.Hageja ja kostja XXXX OÜ vahel sõlmitud lepingu p-s 5.4. on pooled kokku leppinud, et tähtaegselt täitmata kohustustelt on hagejal õigus arvestada viivisintressi 0,5% kalendripäevas. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa ületanud põhikohustuse summa, mistõttu nõudis hageja kostjatelt viivist tasumist täitmata põhikohustusega võrdses summas ehk summas 572,40 eurot.
5.Hageja püüdis kostjatele nende kohustusi korduvalt meelde tuletada. Viimase võimalusena edastas hageja kostjatele teda esindava advokaadibüroo vahendusel 03.02.2XXXX tähtkirjaga nõudekirja, kuid see tagastati hagejale, kuna kostjad ei läinud sellele postiasutusse järele. Nõudekirja esitamisega seonduvalt kandis hageja täiendavalt kulu summas 288 eurot. Kuivõrd kostjad hageja nõudekirja vastu ei võtnud ega reageerinud muul viisil hageja edastatud meeldetuletustele, ei jäänud hagejal nõude aegumise vältimiseks üle muud, kui pöörduda nõudega kohtusse.
6.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1. Kostja XXXX OÜ on lepingu alusel saanud enda kasutusse hagejale kuuluvad ehitustellingute detailid, mida kostja kasutas ettevõtluse tarbeks. Pooled on lepingus kokku leppinud, et renditud vara kasutamise eest tuleb maksta tasu. Kostja XXXX OÜ ei ole tasu maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Käenduslepingu p 1.1. alusel kohustus kostja XXXX täitma kostja XXXX OÜ täitmata rahalised kohustused tingimusel, et kostja XXXX OÜ ise ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja XXXX kui kostja XXXX OÜ juhatuse liige pidi olema teadlik hagejaga sõlmitud lepingu nõuetest ning lepingu täitmisega seonduvatest asjaoludest. Sealjuures teadis kostja XXXX, et kostja XXXX OÜ lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja viitas VÕS § 145 lõikele 1. Käesoleval juhul ei ole kostja XXXX OÜ kui põhivõlgnik lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud, mistõttu nõuab hageja kohustuse täitmist kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt.
7.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määra 0,5% kalendripäevas täitmata kohustuselt. 10.10.2013 seisuga võlgnesid kostjad hagejale tasumata arvete alusel põhikohustusena 572,40 eurot, millelt arvestatud viivis 0,5% oli 2,86 eurot päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis ületas põhinõude summa 2014. aasta aprilliks. Seega on hageja viivisnõue kostjate vastu võrdne põhikohustusega summas 572,40 eurot.
8.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 3, samuti VÕS § 128 lõikele 3. Hageja kandis seoses kostjale nõudekirja esitamisega õigusabikulu summas 288 eurot, mille hüvitamist ta nõudis kostjatelt koos kohustuse täitmisega. Antud nõude summalt hageja viivise väljamõistmist ei soovinud. Lõppastmes palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 1432,80 eurot.
9.Kostjate vastusele vaidles hageja vastu ja leidis, et see ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata. Sisuliselt on kostjad kinnitanud hagejaga lepingu sõlmimist, selle alusel tellingute saamist ja kohustuse tekkimist. Kostjate umbmäärased väited, mille kohaselt ei saanud nad aru, et lepingu sõlmimisega kaasnevad rahalised kohustused, ei ole tõsiselt võetavad. Kostja XXXX OÜ on majandustegevuses tegutsev äriühing ning kostja XXXX on sama ühingu juhatuse liige. Seega ei ole poolte näol tegemist mitte tarbijatega, vaid majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikutega, kes pidid aru saama, et sõlmitud lepingu alusel ehitustellingute rentimisel tuleb selle eest maksta kokkulepitud renditasu.
10.Kostjate väide, mille kohaselt nad eeldasid, et tellingute edasiandmisega kolmandale teadmata isikule lõppes nende vastutus, ei ole tõsiselt võetav. Hageja ei saa vastutada hagejast sõltumatute asjaolude eest, mis takistasid tellingute sihtotstarbelist kasutamist. Hageja pidas kostjate vastuväiteid otsituteks ja eluliselt ebausutavateks. Kuigi kostjatel oli hagejaga varem püsiv koostöö, ei mäletanud kostjad sellest esialgu midagi ning väitsid maksekäsu kiirmenetluses, et ei tea nende vastu esitatud nõudest midagi. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit.
11.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ning õigusabikulud. Vastavalt hageja ja teda esindava advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusabilepingule tuli hagejal õigusabiteenuse eest tasuda 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest tuli hagejal tasuda õigusabikulu 240 eurot ning 23.09.2016 seisukoha koostamise eest 80 eurot. Kokku oli hageja menetluskulu ilma käibemaksuta 520 eurot, millise summa palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaadusjärgses määras.
12.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostjate 25.10.2016 täiendavad seisukohad ja küsimused ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hagejaga oli sõlmitud tellingute rendileping ja käendusleping ning hageja oli kostjale XXXX OÜ-le tellingute detailid kokkulepitud koguses üle andnud. Asjaolu, et kostja XXXX OÜ on enda väidete
kohaselt andnud tellingud kasutamiseks üle kolmandale isikule, kes tellingud hiljem tagastas, ei vabasta kostjat renditud tellingute kasutamise eest tasumise kohustusest.
13.Kostja väited, mille kohaselt leppis ta telefoni teel hagejaga kokku, et annab tellingud kolmanda isiku kasutusse ja vabaneb sellega rendi tasumise kohustusest, on tõendamata ja ebaõiged. Vastavalt VÕS § 290 lõikes 1 sätestatule võib üürnik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule üle anda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusoleku alusel. Lisaks on sellise väite usaldusväärsus küsitav, arvestades asjaolu, et menetluse varasemas faasis on kostjad väitnud, et ei tea midagi lepingutest ega hageja nõudest.
14.Kostjate etteheited, et hageja ei ole neile meelde tuletanud kohustuste olemasolu, ei saa olla aluseks lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumisele. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et esitada kostjatele nõue kohtuväliselt, kuid kostjad on jätnud pöördumise vastu võtmata. Asjaolu, et kostja XXXX OÜ ei ole äriregistri andmetes kajastanud enda asukoha aadressi, mistõttu puudus hagejal võimalus edastada oma nõudekirja otse kostjale XXXX OÜ-le, ei tähenda, et hageja oleks lepingut rikkunud. Vastava minetuse eest kannab vastutust kostja XXXX OÜ, kellel on võimalik äriregistri kanded seaduse nõuetega vastavusse viia. Kuna hagiavalduses on hageja nõue selgelt märgitud, jääb ainetuks kostjate XXXX OÜ
15.Hageja ühtlasi esitas kohtule lõpliku menetluskulude nimekirja. Hageja tasus riigilõivu summas 200 eurot ning kandis õigusabikulusid. Hagi koostamisele ja kohtule esitamisele kulus aega 2 h ning õigusabikulu oli 240 eurot. 23.09.2016 seisukoha koostamisele kulus aega 0,8 h ning õigusabikulu oli 96 eurot. Kostjate 25.10.2016 seisukohaga tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus aega 1,2 tundi ning õigusabikulu oli 144 eurot. Kokku oli hageja menetluskulude summa 680 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kostjate vastuväited
16.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Samas nad nõustusid, et kostja XXXX OÜ tegi hagejaga koostööd kolm aastat tagasi. Kostjad nõustusid, et XXXX OÜ võttis hagejalt rendile tellinguid, kuid kostjate väiteil said kõik arved tasutud. Ühel korral oli kostjatel plaanis suurema mahuline töö, milleks oli vaja rohkem tellinguid. Need tellingud rentis kostja XXXX OÜ hagejalt ning need olid kostja valduses 4 päeva. Kuna plaanitud töid ei saanud teostada, andis kostja tellingud edasi teisele firmale. Kostjad selgitasid, et nad ootasid arvet 4 päeva, kuid seda ei esitatud. Seejärel ei saanud kostjad kolme aasta jooksul mingit teadet nõude kohta ega arvet. Seetõttu leidsid kostjad, et neil ei ole hageja ees võlgnevust.
17.Täiendavalt jäid kostjad selle juurde, et nad ei ole hagejalt saanud arvet ega ühtegi meeldetuletust siis, kui arve jäi tasumata. Esimesed kaks makset teiste objektide kohta said kostjad e-posti aadressil XXXX ja need olid õigeaegselt tasutud. Viimase arve saamist kostjad eitasid.
18.Kostjad väitsid, et nad andsid hageja loal tellingud edasi teisele ettevõttele. Kostja XXXX helistas hagejale ja küsis nõu, kuidas käituda, kui objektil jätkab tööd teine ettevõte, kellel on tellinguid vaja. Kostjale vastati, et ta jätaks tellingud objektile. Kostjad väitsid, et tellingud tagastati pärast objekti valmimist. Kostjad väitsid, et nad olid nõus tasuma 4 rendipäeva eest, kuid nad ei saanud hagejale tasuda, sest hageja ei esitanud arvet. Kostjad pidasid imelikuks, et kohus sai nendega kontakti, kuid hageja mitte. Kostjad pidasid imelikuks, et neile ei saadetud viimast arvet e-posti teel, nag varasemaid ning hageja pöördus alles kolme aasta pärast kohtusse, ilma varem kostjatega ühendust võtmata. Kostjad leidsid, et hageja nõude kujunemine on ebaselge. Samuti pidasid kostjad ebaselgeks hageja kahju nõuet.
Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja XXXX OÜ vahel oli 17.06.2013 sõlmitud kliendileping nr XXXX erinevate seadmete rentimise kohta; 2) hageja ja kostja XXXXi vahel oli 17.06.2013 sõlmitud käendusleping, mille alusel käendas kostja XXXX kostja XXXX OÜ kohustusi kliendilepingu alusel; 3) hageja rentis kostjale XXXX OÜ XXXX objektile Tallinnas ehitustellingute komplekti PLETAC hinnaga 3,20 eurot päevas, millele lisandus käibemaks; 4) nimetatud tellingute rentimise eest väljastas hageja kostjale XXXX OÜ-le arved nr X ja X; 5) kostja XXXX OÜ tasus arved nr X ja X, kuid ei tasunud arvet nr X summas X eurot ja 60 senti; 6) hageja rentis kostjale XXXX OÜ 29.08.2013 XXXX objektile Tallinnas ehitustellingute komplekti PLETAC, mille eest kostja pidi tasuma 21,45 eurot päevas; 7) kostja XXXX OÜ tagastas tellingud hagejale 17.09.2013, kuid jättis tellingute rentimise eest tasumata.
21.Pooled vaidlevad antud asjas selle üle, et kostjad peavad tasuma hagejale võlgnevuse, mis tulenes ehitustellingute rentimisest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hagejela tekkinud kahju.
22.Hageja nõudis kostjatelt tasu maksmist ehitustellingute rentimise eest. XXXX objektile renditud tellingute eest jättis kostja XXXX OÜ tasumata arve nr X summas 57 eurot ja 60 senti. XXXX objejtile renditud tellingute eest jättis kostja XXXX OÜ tasumata arve nr X summas 514 eurot ja 80 senti. Kliendilepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma viivist ning hageja nõudis kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivisena summat, mis vastas põhinõude summale 572,40 eurot. Samuti saatis hageja kostjatele võlgnevuse kohta advokaadibüroo vahendusel nõudekirja, millega seoses kandis hageja täiendavat kulu summas 288 eurot. Kostjad hageja nõudekirja vastu ei võtnud. Hageja leidis, et kostjatel tuleb täita oma lepingulisi kohustusi ning käendaja XXXX vastutab solidaarselt kostja OÜ-ga XXXX. Kostjate väited selle kohta, et tellingud anti hageja nõusolekul üle kolmandale isikule, mistõttu ei ole kostjad kohustatud tasu maksma, on ebausutav ja tõendamata.
23.Kostjad leidsid, et nad ei ole kohustatud hagejale lepingulist tasu maksma, sest kuigi hagis märgitud tellingud olid renditud, andis kostja XXXX OÜ tellingud pärast 4 päeva hageja nõusolekul üle kolmandale isikule. Kostjale hageja kolme aasta jooksul arvet ei esitanud ning nõudest ei teatanud, mistõttu ei ole kostjatel hageja ees võlgnevust.
24.Kohus leiab, et kostjate vastuväited hagile on tõendamata ega võimalda nende vastu esitatud nõuet jätta rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja ühtlasi nõuda kahju hüvitamist.
25.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks
ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätetest nähtub, et kui pooled on sõlminud lepingu, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult lepingu täitmist ning nõuda lepingulise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
26.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku ehk põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Samuti vastutab ta ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Eeltoodud sätetest nähtub, et kostja XXXX vastutab käendajana nende kohustuste eest, mis kostjal XXXX OÜ-l tekkisid hageja ees.
27.VÕS § 339 näeb ette, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduses sätestatust ei tulene teisiti. Üürilepingute osas näeb VÕS § 290 lg 1 ette, et üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. Seega pidi kostjal XXXX OÜ-l olema rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule olema hageja kui rendileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. Kostjad ei ole isegi väitnud vastavas vormis nõusoleku olemasolu, rääkimata oma väidete tõendamisest. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuli kostjatel oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada.
28.Kohus selgitas kostjatele 26.09.2016 kirjas (toimiku lk 75), et nende vastusest ei selgu, millisel alusel peaks kohus jätma hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et kostjate esitatud vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjatele vajadust põhistada ja tõendada oma vastuväiteid hagile, kuid vaatamata kohtu selgitustele kostjad täiendavaid sisulisi vastuväiteid ega mistahes tõendeid ei esitanud.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja XXXX sõlmisid 17.06.2013 kliendilepingu nr XXXX (toimiku lk 32-35). Kostja poolt on lepingu allkirjastanud juhatuse liige XXXX. Lepingu punkti 2.1. järgi oli lepingu eesmärgiks reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara rentinikule ehk kostjale rendile andmise raam- ja eritingimused, samuti maksetingimused. Lepingu punktis 3.1.5 andis kostja kinnituse, et ta on tutvunud rendileandja poolt kehtestatud seadmete renditasude hinnakirjaga. Lepingu punkti 4.1. järgi oli rentnikul õigus rendile võtta hageja äritegevuse raames pakutavaid vabu seadmeid. Lepingu punkti 5.1. kohaselt pidi hageja andma seadmed rentnikule rendile seadme üleandmise ajahetkel kehtiva rendihinnakirja alusel. Renditasu kuulus lepingu punkti 5.3. alusel tasumisele hageja väljastatavale sellekohaselt arve alusel.
30.Lepingu punkti 5.4. järgi kuulus kostja kui rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel tasumisele viivis 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seadmete rendile andmisel pidi rendileandja lepingu punkti 6.1. järgi kontrolliga seadet vastuvõtva isiku kantust rentniku poolt volitatud isikute nimekirja.
31.30.06.2013 koostas hageja kostjale XXXX OÜ arve nr X ehitustellingute PLETAC komplekti rentimise eest Tallinnas, XXXX objektil ajavahemikul 17.06.2013 kuni 30.06.2013 ehk 14 päeva eest summas 53,76 eurot (toimiku lk 36). 15.07.2013 koostas hageja samale
kostjale arve nr X ehitustellingute PLETAC komplekti rentimise eest Tallinnas, XXXX objektil ajavahemikul 01.07.2013 kuni 15.07.2013 ehk 15 päeva eest summas 57,60 eurot (toimiku lk 37). 14.08.2013 koostas hageja samale kostjale arve nr X ehitustellingute PLETAC komplekti rentimise eest Tallinnas, XXXX objektil ajavahemikul 16.07.2013 kuni 09.08.2013 ning 10.09.2013 kuni 14.08.2013 ehk kokku 30 päeva eest summas 112,20 eurot (toimiku lk 38). Vaidlus puudub selle üle, et kostja XXXX OÜ tasus arved nr X ja nr X, jättes tasumata vahepealse arve nr X. Tellingute rentimisele antud objektil ja renditud päevade arvule kumbki kostjatest vastuväiteid ei esitanud.
32.29.08.2013 allkirjastasid hageja ja kostja XXXX OÜ (keda esindas kostja XXXX) rendile antud tellingute loetelu (toimiku lk 39), mis pidi olema lisaks kliendilepingule ja käenduslepingule. Loetelus olid toodud tellingud kokku mahus 480 m2 ning tellingud olid üle antud objektile XXXX, Tallinnas. Hinnaks oli märgitud 0,055 eurot ruutmeetri kohta päevas, millele pidi lisanduma käibemaks. Viidatud tõend tõendab kohtu hinnangul, et kostja XXXX OÜ võttis rendile tellingud XXXX objektile ning võttis endale kohustuse tasuda rentimise eest tasu 29.08.2013 allkirjastatud loetelus märgitud suuruses. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja olnud nõus, et tellingud antakse teatud päevade möödumisel üle kolmandale isikule, kes võtab enda kanda hageja ja kostja OÜ XXXX OÜ vahel sõlmitud lepingust tuleneva renditasu maksmise kohustuse. Hageja nõusolek kohustuse üleandmiseks oleks pidanud olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
33.01.10.2013 koostas hageja kostjale XXXX OÜ arve nr X ehitustellingute PLETAC komplekti rentimise eest Tallinnas, XXXX objektil ajavahemikul 29.08.2013 kuni 17.09.2013 ehk 20 päeva eest summas 514,80 eurot (toimiku lk 39). Vaidlus puudub selle üle, et antud arve jättis kostja XXXX OÜ tasumata.
34.17.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja XXXX käenduslepingu nr XXXX (toimiku lk 41-42). Antud lepingu punkti 1 alusel kohustus kostja XXXX käendajana vastutama hageja ees 17.06.2013 sõlmitud ehitustellingute rendilepingust tulenevate XXXX OÜ kohustuste täitmise eest, kuid rendilepingust tulenevate kohustute täitmise tähtaeg on saabunud ja põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Lepingu punkti 1.2. järgi pidi kostja käendajana vastutama põhivõlgniku poolt tagastamata summa, tasumata arvete, intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, sealhulgas leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise eest ning käendaja vastutuse piiriks oli 10 000 eurot. Leping jõustus selle punkti 1.5. järgi selle sõlmimise momendist ja kehtis kuni põhivõlgniku ja/või käendaja poolt rendilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Käenduslepingule oli lisatud ärakiri kostja XXXXi ID kaardist (toimiku lk 43). Seega vastutas kostja XXXX käendajana kostja XXXX OÜ täitamata kohustuste eest ning käendaja vastutus oli piiratud rahasummaga.
35.Kuigi hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas ja millal ta saatis kostjale XXXX OÜ vaidlusalused arved nr X ja nr X, on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et ta soovis kostjaid nõude olemasolust kohtuväliselt teavitada. 03.02.2016 saatis hageja kostjatele nõudekirja kahel lehel, millele olid lisatud arved nr X ja nr X (toimiku lk 44-45). Kostjatel paluti tasuda põhivõlgnevus summas 568,56 eurot ja viivis summas 568,56 eurot ehk kokku 1137,12 eurot. Nõudekiri saadeti aadressil XXXX Tallinn, mis oli käenduslepingus märgitud kostja XXXXi aadressiks. Äriregistri andmetel (toimiku lk 51-53) oli antud aadress ka kostja XXXX OÜ aadressiks kuni 13.12.2013, millisest ajast alates ei ole äriühingul äriregistri andmete järgi registrijärgset aadressi.
36.Nõudekiri saadeti tähitud kirjaga, kuid tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel, sest kostja XXXX ei läinud teatele postiasutusse järgi (toimiku lk 46-47). Nõudekirja koostamise ja nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumise eest esitas Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ hagejale arve nr XXXX summas 345,60 eurot. Arve oli esitatud õigusabi osutamise eest 2,4 tunni ulatuses, hinnaga 120 eurot tunni kohta.
37.Eelviidatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja tegi kõik endast sõltuva, et kostjaid nõude olemasolust kohtuväliselt teavitada. Nõudekiri saadeti kostjate endi avaldatud aadressile ning kostjad ise kandsid kohtu hinnangul vastutust selle eest, et nad ei läinud nõudekirjale postiasutusse järele. Kohtu arvates ei ole kostjad antud menetluses esitanud vastuväiteid, milliste alusel oleks neil õigus jätta lepingulised kohustused täielikult täitmata. Kuigi leping nägi ette tasu maksmise arve alusel, olid vaidlusalused arved nr X ja X vaieldamatult kostjatele edastatud käesoleva kohtumenetluse käigus, misjärel pidid kostjad teada saama nende vastu esitatud nõudest. Üksnes asjaolu, et kostjad ei saanud väidetavalt vaidlusaluseid arveid kätte enne hagi esitamist, ei saa vabastada neid lepinguliste kohustuste täitmisest. Muus osas on kostjate vastuväited jäänud põhistamata ja tõendamata.
38.Kohus leiab, et kuivõrd kostjate vastuväited on põhistamata, tuleb hageja nõue nende vastu rahuldada. Kostjatelt XXXX OÜ-lt ning XXXXilt tuleb solidaarselt välja mõista lepinguline põhivõlgnevus summas 572,40 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras summas 572,40 eurot. Samuti tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista kahju summas 288 eurot, mis seisneb hageja õigusabikuludes. Kogumis tuleb kostjatelt XXXX OÜ-lt ning XXXXilt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 1432,80 eurot.
39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ning hageja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis. Hagi koostamisele ja kohtule esitamisele kulus aega 2 h ning õigusabikulu oli 240 eurot. 23.09.2016 seisukoha koostamisele kulus aega 0,8 h ning õigusabikulu oli 96 eurot. Kostjate 25.10.2016 seisukohaga tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus aega 1,2 tundi ning õigusabikulu oli 144 eurot. Kokku oli hageja menetluskulude summa 680 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
41.Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamise tunnihind 120 eurot on mõistlik. Hageja esindaja ajakulu seoses kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamisega on samuti kohtu hinnangul mõistlik ning kooskõlas esitatud dokumentide mahu ja sisuga. Seetõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 680 eurot.
42.Hageja taotluse alusel tuleb kostjatelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 680 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.