Kaebaja – N.P (isikukood XXX) Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Rae Vallavalitsuse 24.11.2023 vastus arupärimisele nr 1-6/11871-1.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 862,77 eurot (sh põhinõue 825,62 eurot ja viivis 37,15 eurot).
3.Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgnevalt: - põhinõude 650,19 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; - põhinõude 175,43 euro suuruselt osalt alates 01.10.2026 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 26,10 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi ja isikukood ning lapse sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2026 a.
valla
vastu
kahju
hüvitamiseks
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.P esitas 02.09.2025 Rae vallale kahjunõude seoses lapsele lasteaiakoha tagamata jätmisega kogusummas 969,95 eurot (dtl 6 jj). Rae vald jättis kahjunõude 24.09.2025 kirjaga nr 10-1.1/1068-2 rahuldamata (dtl 39).
2.N.P (kaebaja) esitas 16.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise välja mõistmiseks. Kahju tekkis seoses kaebaja lapse ajavahemikul 01.09.2023 kuni 24.07.2025 munitsipaallasteaia asemel erahoius käimisega, mil kaebaja pidi võrreldes munitsipaallasteaiaga tasuma enam toiduraha ja huvitegevuse lisatasu ning jäi ilma tulumaksutagastusest. Kokku on
kaebusega nõutav kahju 948,95 eurot, pärast kahjusumma täpsustamist 942,95 eurot (dtl 54). Samuti soovib kaebaja viivist alates 02.09.2025. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja esitas taotluse oma yy.yy.yyyy sündinud lapsele munitsipaallasteaia koha saamiseks 16.11.2022 sooviga saada koht alates 01.09.2023 elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna lasteaias.
2.Kuna vald lasteaiakohta ei pakkunud, käis laps alates 01.09.2023 erahoius, millega kaasnesid lisakulud.
2.1.Kaebajal tuli enam tasuda kohatasu, muusika- ja liikumistundide tasu ja toiduraha. Samuti jäi kaebaja ilma tulumaksutagastusest.
2.2.2023. aastal esitas erahoid kaebajale arveid kohatasuga 108,75 eurot kuus, kuigi munitsipaallasteaias oli samal ajal kohatasu 108 eurot. Lastehoid ei ole tagantjärele tasaarvestust teinud ja kohatasu erinevus oleks tulnud parandada lastehoiul ja vallal omavahel.
2.3.2025. aasta juulis ei oleks laps munitsipaallasteaia kohta kasutanud ega pidanud ka munitsipaallasteaia kohatasu maksma. Lastehoiulepingu kohaselt tuli lepingu lõpetamisest teada anda aga 2 kuud ette, mistõttu pidi kaebaja lastehoius juulikuu eest igal juhul kohatasu tasuma. Laps kasutas kohta mõned päevad, et mitte jätta kogu kuutasu hoiule ilma põhjenduseta.
2.4.2025. aastal oleks kaebajal ja tema abikaasal olnud võimalik koolituskulusid üle kanda ehk tulumaksutagastust jagada.
3.Laps saab munitsipaallasteaia kohta kasutada alates 18.08.2025.
3.Vastustaja leiab, et lapse munitsipaallasteaias käies ei oleks olnud kohatasude vahe 135,90 eurot. Vastustaja on kaebajale kohatasu vahe hüvitanud poolte vahel sõlmitud rahastuslepingu nr 2023-0247 alusel. Kaebaja ei ole esitanud muusika- ja liikumistundide osas hüvitatavat summat ega tõendeid kahju tekkimise kohta. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milles tunnid seisnesid ja miks ei olnud võimalik tundidest loobuda. Puuduvad tõendid, et sellised tegevused oleksid olnud munitsipaallasteaias kohatasu sees. Kaebaja ei ole esitanud tulumaksutagastuse osas korrektset arvutuskäiku.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002. Vastustaja ei ole kohtumenetluses vastu vaielnud, et kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Seega loeb kohus nimetatud eelduse täidetuks. Vastustaja ei ole samuti vastu vaielnud kaebaja väitele, et lapsele sooviti munitsipaallasteaia kohta alates 01.09.2023. Seega on kaebaja taotlenud lapsele lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel (16.11.2022, dtl 40) kehtinud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht (dtl 2) Peetri teeninduspiirkonnas. Käesolevas asjas ei olnud laps lasteaiakohta soovitud kuupäevaks 01.09.2023 saanud. Laps käib kaebaja kinnitusel alates 18.08.2025 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses.
5.Asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2023-0247 (dtl 85 jj) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu (lepingu p-d 3.1.5, 3.1.6, 5.3.1 ja 5.3.2), ei tähenda seda, et lepingu sõlminud teine vanem oleks loobunud lapsevanemate võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps läks erahoidu, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 01.09.2023 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning lapsevanem oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
6.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
7.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte kohtule esitatud selgitustest. Kahju ajavahemikuks on kaebuses nimetatud 01.09.2023-24.07.2025 (k.a). Kohatasu erinevus, sh õppetegevuse lisatasu
7.1.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 8-10, täpsustused dtl 54-55) kohaselt tasus ta kohatasu erahoius 722,45 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteasutuses. Kaebaja täpsustusi (p 2, dtl 54) arvestades koosneb enamtasutud kohatasu erahoius tasutud kohatasust, huvitegevuse (õppetegevuse) lisatasust ja saamata jäänud tulumaksutagastusest. Kuna saamata jäänud tulumaksutagastuse suurus sõltub lisaks munitsipaallasteaia kohatasu suurusest ka TuMS § 282 lõikes 1 sätestatud piirangust, käsitleb kohus seda otsuses edaspidi kohatasust ja õppetegevuse lisatasust eraldi (vt otsuse p 7.7).
7.2.Kohtule nähtub kaebaja esitatud arvetelt, et kaebaja on erahoius kohatasu koos õppetegevuse lisatasuga tasunud järgnevalt: - septembrist kuni detsembrini 2023 – 108,75 eurot kuus (dtl 15-18, 12, 14); - jaanuarist kuni detsembrini 2024 – 123 eurot kuus (dtl 19-30, 14); - jaanuarist kuni juulini 2025 – 132,90 eurot kuus (dtl 31-37, 14). Samadel ajavahemikel oli Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 15% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast (Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ 1 § 2). 2023. aastal oli töötasu alammäär 725 eurot2 ja Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 108,75 eurot (725×0,15=108,75). 2024. aastal oli töötasu alammäär 820 eurot 3 ja munitsipaallasteaia kohatasu 123 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013 Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033 3 Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005 2
eurot (820×0,15=123). 2025. aastal oli töötasu alammäär 886 eurot 4 ja munitsipaallasteaia kohatasu 132,90 eurot (886×0,15=132,90).
7.3.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et 2023. aasta lastehoiu arvetel oli kohatasu ja lisatasude summa suurem kui munitsipaallasteaias (erahoius 108,75 eurot ja munitsipaallasteaias 108 eurot). Seejuures on kaebaja viidanud Rae valla dokumendiregistris olevale Rae vallavalitsuse 24.11.2023 vastusele arupärimisele nr 1-6/11871-1, mille kohaselt esitati Rae valla lasteaedades lapsevanematele septembrist kuni detsembrini arved summas 108 eurot. Nimetatud tõend on teada nii kaebajale kui ka vastustajale ning on olnud kaebuse punktis 3.6 oleva viite kaudu pooltele alates kaebuse esitamisest kättesaadav. Kohus lisab nimetatud dokumendi kohtutoimiku terviklikkuse tagamiseks asja juurde. Kui vastustaja oleks kaebaja lapsele taganud soovitud ajal (01.09.2023) koha munitsipaallasteaias, oleks kaebaja tasunud septembrist detsembrini 2023 kohatasu 108 eurot kuus, s.o ühes kuus 0,75 eurot vähem, kui ta tasus erahoius. Seetõttu ei ole vajalik selgitada välja millistel põhjustel lastehoid suuremaid arveid esitas või kas kaebajal tuleks kohatasu erinevus tagasi küsida lastehoiult. Kui vastustaja oleks lapsele taganud õigeaegselt soovitud ajal munitsipaallasteaia koha, oleks kohatasu suurus olnud 2023. aasta septembrist detsembrini 108 eurot kuus.
7.4.Kaebaja selgitas kaebuses, et juulis 2025 ei oleks laps kasutanud munitsipaallasteaia valverühma ega oleks seetõttu kohatasu tasunud. Lastehoius käis laps juulis 2025 mõned päevad seetõttu, et kahekuulise lapsehoiulepingu lõpetamise etteteatamistähtaja tõttu oleks kaebajal tulnud niikuinii kohatasu tasuda. Seega tasus kaebaja juulis 2025 kohatasu erahoius 132,90 eurot enam. Kohus leiab, et juuli 2025 osas tuleb lähtuda kaebaja selgitustest, et laps ei oleks valverühma kasutanud. Kohus selgitas 12.02.2026 määruse punktis 5, et lähtub esialgses kahjuarvestuses kaebaja selgitustest, et laps ei oleks valverühma kasutanud ning et pooltel on võimalik esitada sellele vastuväiteid. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kohatasu osas ei ole kahju tekkinud, sest vastustaja on kohatasu vahe hüvitanud (vastus kaebusele p 2.2, dtl 82), kuid ei ole kaebaja väidetele, et juulis 2025 ei oleks laps munitsipaallasteaia valverühma kasutanud, vastuväiteid esitanud. Rae Vallavalitsuse 28.01.2025 korralduse nr 2015 kohaselt olid juulis 2025 avatud valverühmad Võsukese lasteaias ja Peetri Lasteaed-Põhikoolis, valverühma kasutamiseks tuli vanemal esitada avaldus hiljemalt 21.02.2025 ja valverühma eest tuli tasuda neil vanematel, kes olid avalduse esitanud. Lähtudes kaebaja selgitustest, ei oleks kaebaja pidanud juulis 2025 munitsipaallasteaia kohatasu tasuma ja ta on erahoius tasunud kohatasu 132,90 eurot rohkem.
7.5.Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja erahoius tasutud kohatasu koos õppetegevuse lisatasuga vahemikul jaanuar 2024 kuni juuni 2025 võrdne kohatasuga, mida oleks tulnud samal ajavahemikul tasuda munitsipaallasteaias ja kaebajale ei ole selles osas kahju tekkinud. Vahemikul september 2023 kuni detsember 2023 (k.a) on kaebaja tasunud erahoius kohatasu 3 eurot (0,75×4=3) rohkem, kui oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias. Kuna laps ei oleks juulis 2025 munitsipaallasteaia valverühma kasutanud, kuid käis siiski juulis 2025 erahoius, tasus kaebaja kohatasu 132,90 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias käies. Seega on kaebaja tasunud kokku rohkem kohatasu 135,90 eurot (132,90+3=135,90).
Toiduraha lisakulud 4
Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026 5 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&u=1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=Rae%20valla%20koolieelsete%20munitsipaallasteasutuste %20suvise%20t%C3%B6%C3%B6korralduse %20kehtestamine&itm=1508785&clr=history&pageSize=20&page=1
7.6 Kaebaja kahjuarvestuse (dtl 8-10) ja selle täpsustuse (vt kohtu 20.11.2025 määruse p 2.3 ja kaebaja täpsustused dtl 54-55) kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 220,50 eurot rohkem, kui oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab järgnevat: - Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus kohtule teadaolevat päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses (2,50 eurot). Pooled ei ole kohtu esialgsele kahjuarvestusele (12.02.2026 määrus) selles osas vastu vaielnud. - Juulis 2025 on lasteaia toidupäeva tasuks märgitud 0 eurot. Kuna kaebaja laps ei oleks sel kuul munitsipaallasteaia valverühma kohta kasutanud, ei oleks kaebajal tulnud tasuda ka toidu eest. Kuu
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
Arvestatud toidupäevade arv
Tasutud toiduraha
Tõend (dtl)
Toiduraha vahe
September 2023
2,50 €
4,00 €
0
0,00 €
16, 17, 14
0,00 €
Oktoober 2023
2,50 €
4,00 €
13
52,00 €
17, 14
19,50 €
November 2023
2,50 €
4,00 €
10
40,00 €
18, 14
15,00 €
Detsember 2023
2,50 €
4,00 €
8
32,00 €
19, 14
12,00 €
Jaanuar 2024
2,50 €
4,00 €
7
28,00 €
20, 14
10,50 €
Veebruar 2024
2,50 €
4,00 €
12
48,00 €
21, 14
18,00 €
Märts 2024
2,50 €
4,00 €
5
20,00 €
22, 14
7,50 €
Aprill 2024
2,50 €
4,00 €
11
44,00 €
23, 14
16,50 €
Mai 2024
2,50 €
4,00 €
14
56,00 €
24, 14
21,00 €
Juuni 2024
2,50 €
4,00 €
12
48,00 €
25, 14
18,00 €
Juuli 2024
2,50 €
4,00 €
11
44,00 €
26, 14
16,50 €
August 2024
2,50 €
4,00 €
6
24,00 €
27, 14
9,00 €
September 2024
2,50 €
4,00 €
9
36,00 €
28, 14
13,50 €
Oktoober 2024
2,50 €
4,00 €
14
56,00 €
29, 14
21,00 €
November 2024
2,50 €
4,00 €
10
40,00 €
30, 14
15,00 €
Detsember 2024
2,50 €
4,00 €
5
20,00 €
31, 14
7,50 €
Jaanuar 2025
2,50 €
2,50 €
12
30,00 €
32, 14
0,00 €
Veebruar 2025
2,50 €
2,50 €
7
17,50 €
33, 14
0,00 €
Märts 2025
2,50 €
2,50 €
9
22,50 €
34, 14
0,00 €
Aprill 2025
2,50 €
2,50 €
16
40,00 €
35, 14
0,00 €
Mai 2025
2,50 €
2,50 €
13
32,50 €
36, 14
0,00 €
Juuni 20225
2,50 €
2,50 €
12
30,00 €
37, 14
0,00 €
Juuli 2025
0,00 €
2,50 €
13
32,50 €
38
32,50 €
229,00
793,00 €
253,00 €
Kaebaja on täpsustatud kahjuarvestuses nõudnud enamtasutud toiduraha hüvitamist summas 220,50 eurot, mistõttu lähtub kohus kaebaja nõutud summast (HKMS § 2 lg 3), ilma juuli 2025 toiduraha vaheta. Tulumaksutagastus
7.7.Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal olnud võimalik kahjuvahemikul igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS kuni 31.08.2025 kehtinud redaktsioonis (TuMS v.r) § 26). Erahoiu puhul ei olnud TuMS v.r § 26 lg 2 kohaselt tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.
Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kohus esitab saamata jäänud tulumaksutagastuse alljärgnevas tabelis selgitades järgnevat: - 2023. aastal oleksid koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 432 eurot (4×108=432). 2024. aastal oleksid koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 1476 eurot (12×123=1476). 2025. aastal oleksid koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 797,40 eurot (6×132,90=797,40; ajavahemik jaanuar kuni juuni (k.a)). - Kohus arvestas kahjuarvestuses TuMS §-des 25-27 ja 28 2 lõikes 1 sätestatuga ning Maksu- ja Tolliameti vastusega kaebaja võimaliku saamata jäänud tulumaksutagastuse kohta (dtl 131-132). - Kuna 2025. aasta koolituskulude summa ei ületa sama aasta kaebaja kasutamata mahaarvamiste summat, ei ole vaja seisukohta võtta selles, kas kaebajal oleks olnud võimalik 2025. aasta koolituskulusid TuMS § 282 lõike 11 alusel abikaasale üle kanda.
7.8.Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu – 135,90 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 220,50 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest – 469,22 eurot (sh 2023. aastal 84,39 eurot, 2024. aastal 209,40 eurot ja 2025. aastal 175,43 eurot). Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–24.07.2025 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 825,62 eurot (135,90+220,50+469,22).
8.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kaebaja taotleb viivist alates 02.09.2025. Viivisenõude algusajaks oli kahjunõue enamtasutud kohatasu, toiduraha ja 2023. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse osas muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb viivise arvestuses lähtuda VÕS § 113 lõikest 2. 2024. aasta saamata jäänud tulumaksutagastus muutus sissenõutavaks 01.10.2025 ja 2025. aasta saamata jäänud tulumaksutagastus muutub sissenõutavaks alates 01.10.2026 (TuMS § 46 lõiked 3 ja 6), mistõttu tuleb vastavas osas viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 alusel.
Kohus esitab viivisenõude alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee6 abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 02.09.2025 kuni 18.05.2026 oli 2,15%7 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik
Summa
Ajavahemik
Päevade arv
Viivis
Kohatasu
135,90 € 02.09.2025-18.05.2026
259
9,79 €
Toiduraha
220,50 € 02.09.2025-18.05.2026
259
15,88 €
Tulumaksutagastus 2023
84,39 € 02.09.2025-18.05.2026
259
6,08 €
Tulumaksutagastus 2024
209,40 € 01.10.2025-18.05.2026
230
5,40 €
Tulumaksutagastus 2025
175,43 € alates 01.10.2026
0
0,00 €
KOKKU
37,15 €
Kaebaja taotles viivist alates 02.09.2025. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
9.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja laste-asutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
10.Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 825,62 eurot ja viivise 37,15 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.
11.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 30 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt 87% ulatuses (825,62÷948,95=0,870035≈0,87). Seetõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel tasutud riigilõiv 87% ulatuses summas 26,10 eurot (30×0,87=26,1) kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks
6
https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 ja https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2545021 7
varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku jõustumist ja avaldamist taotleda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.