Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Venezuelas osalenud mitmel valitsusvastastel meeleavaldustel ja seetõttu Venezuelast põgenenud. Eestisse otsustas ta koos abikaasaga tulla sellepärast, et siin on turvaline, rahulik ja parem elukvaliteet. PPA 17.11.2025 otsusega nr 12503210011-1 loeti välismaalase esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta. Lisaks tehti talle VSS § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venezuela Bolívari Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva ning kohaldati VSS § 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi üheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Välismaalane vaidlustas PPA otsuse. Tallinna Halduskohtu 23.03.2026 otsusega nr 3- 25-4525 jäeti välismaalase kaebus rahuldamata. Välismaalane esitas 23.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni peatada PPA 17.11.2025 otsuse nr 12503210011-1 täitmine. Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2026 tehtud määrusega nr 3-254525 jättis kohus välismaalase esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Välismaalane esitas määruskaebuse. Riigikohtu 01.04.2026 tehtud määrusega nr 3-25-4525 jättis kohus välismaalase määruskaebuse menetlusse võtmata. Välismaalane oli kohustatud lahkuma Venezuela Bolívari Vabariiki hiljemalt 07.04.2026. Välismaalane esitas 02.04.2026 PPA-le taotluse tema vabatahtliku lahkumiskohustuse pikendamiseks, seoses sellega, et International Organization for Migration (IOM), ei saanud õigeaegselt organiseerida isikule lennupiletid. PPA 06.04.2026 otsusega nr 1052295865 pikendati isikule tema lahkumiskohustust 30 päeva võrra kuni 08.05.2026. Välismaalane esitas 30.04.2026 uuesti PPA-le avalduse vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks nr 1052295865, seoses tema abikaasa elamisloa menetlusega Tšiili Vabariigis, mistõttu ei ole abikaasal võimalik Tšiili Vabariiki veel siseneda ning koduriiki Venezuelasse naasmine on poliitilistel põhjustel abikaasale ohtlik. PPA 07.05.2026 otsusega nr 15.7-16/198-2 leiti, et avalduse ole põhjendatud ja jäeti rahuldamata. Seega oli isiku vabatahtliku lahkumise tähtaeg 08.05.2026. Isik Eestist ei lahkunud, seega kuulus ettekirjutus sündtäitmisele alates 09.05.2026. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. T.X T.X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks alates 09.05.2026. T.X T.X peeti kinni 12.05.2026 kell 10:10 VSS § 15 lg 4 1 alusel. Isikule koostati sundtäitmise protokoll, mille kohaselt kuulub ta väljasaatmisele Venezuela Bolívari Vabariiki. VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 12.05.2026 toimunud küsitluse käigus küsis PPA esindaja miks välismaalased (abikaasad) ei täitnud vabatahtlikku lahkumiskohustust õigeaegselt ning välismaalane selgitas, et ei lahkunud õigeaegselt kuna tema arvas, et nende lahkumistähtaega pikendatakse, kuna tema abikaasa soovib taotleda Tšiili viisat. IOM-i esindaja selgitas temale ja tema abikaasale, et IOM vastutab nende reisi eest ning et nemad ise ei pea mitte midagi tegema. Lisaks selgitas välismaalane, et tal on hirm oma mehe pärast Venezuelasse naasta, sest ta osales seal meeleavaldustel. Nad on nõus minema Tšiilisse, kus temal on väidetavalt elamisluba, aga selleks abikaasa XX vajab viisat. Küsitluse käigus selgitas ta, 23.03.2026 kui kohtult tuli otsus, siis see sama päev taotles ta oma mehele XX Venezuela karistusregistri väljavõtet, et ta saaks Tšilli viisat taotlema hakata. Väljavõte nad on saanud samal päeval, aga selleks et viisat esitada, oli vaja see ka apostillida. Apostilliga dokumendi nad on saanud 04.05.2026. Nad ei saanud abikaasale XX varem viisat 2

taotlema hakata, Väidetavalt 11.05.2026 üritasid nad interneti teel taotluse esitada, aga süsteemi tõrke tõttu see ei õnnestunud. Samas küsitluse raames ütles välismaalane, et nendel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid päritoluriiki naasmiseks, sellega pidi neid aitama IOM. Välismaalane on võimeline naasma Tšiilisse ning tal on selleks seaduslik alus, kuna talle on väljastatud Tšiili elamisloakaart, mis kehtib kuni 28.08.2027. Samas puudub tema abikaasal seaduslik alus Tšiilisse sisenemiseks ja seal viibimiseks. Antud olukorras võib tekkida perekonnaelu riive, kuna ühe välismaalase väljasaatmine võib viia abikaasade lahutamiseni või sundida neid elama erinevates riikides, mis piirab nende võimalust jätkata ühist perekonnaelu, kuigi välismaalane on väljendanud soovi jääda oma abikaasaga kokku ning lahkuda koos. Välismaalase abikaasa on järjepidevalt rõhutanud, et ta ei soovi päritoluriiki naasta ning soovib taotleda Tšiili viisat, mida PPA teada ei ole ta seni taotlenud. 30.04.2026 PPA-le esitatud lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise avalduses märkis välismaalane, et tema abikaasal puudub Tšiilis vajalik dokumentatsioon ning esmalt on vaja taotleda ajutist elamisluba, kuna turismiviisa taotlemiseks puudub alus. Samuti ei ole välismaalasel enda sõnul piisavalt rahalisi vahendeid Eestist lahkumiseks. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Välismaalase suhtes kohaldati 02.04.2026 järelevalvemeetmeid, mille kohaselt oli tal kohustus ilmuda määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele. Välismaalane on nimetatud kohustust täitnud. Sellest hoolimata rõhutab PPA, et nimetatud asjaolu ei anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Samuti ei saavutatud järelevalvemeetme kohaldamisega selle eesmärki, milleks oli välismaalase lahkumine Eestist päritoluriiki. Isiku dokumendid on hoiule võetud, kuid dokumentide hoiule võtmine ei ole piisav tagamaks põgenemisohu vältimise. Lisaks ei ole dokumentide hoiule võtmine seni motiveerinud välismaalast täitma talle pandud lahkumiskohustust ega taganud tema vabatahtlikku lahkumist Eestist. PPA hinnangul ei ole kindlaksmääratud elukohas elamise kohustuse kohaldamine käesoleval juhul rakendatav ega eesmärgipärane järelevalvemeede. PPA-le teadaolevalt elas välismaalane koos oma abikaasaga ajutiselt aadressil Roosimaja, Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond. Tegemist on kolmandale isikule kuuluva talumajaga. Poolte vahel puudub kirjalik üürileping või muu õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Välismaalane selgitas, et kinnistu omanik võimaldas neil seal elada kuna tema ja abikaasa teevad vabatahtlikku tööd peavarju ja toitlustuse eest. Samuti puuduvad välismaalasel rahalised vahendid ning ta ei tasunud üüri ega kommunaalkulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud elukoht käsitatav stabiilse ega jätkusuutliku elukohana. Majanduslik ebastabiilsus koos elukoha kasutamise õigusliku ebakindlusega suurendab põgenemisohu esinemise tõenäosust. Välismaalase õigus eluruumi kasutada ei ole tagatud ning kinnistu omanik võib igal ajal nõuda ruumide vabastamist. Seetõttu puudub PPA-l piisav kontroll välismaalase kättesaadavuse üle. Kirjeldatud asjaolud ei võimalda tagada välismaalase pidevat kättesaadavust väljasaatmise tegelikuks täideviimiseks. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul alates välismaalase kinnipidamisest, kuid Venezuelasse reisi korraldamine koos transiidilubade hankimisega võtab rohkem aega. Seega leiab PPA, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik võimaliku ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamisekesesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlusteta. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotleva eesmärgi suhtes.

Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. 3

KOHTU SEISUKOHT

lahkuda hiljemalt 08.05.2026. Puudutatud isik seda ei teinud. Puudutatud isik on PPA-le ja ka kohtule selgelt väljendanud, et ei soovi mingil juhul tagasi minna oma kodakondsusjärgsesse riiki. Ehkki puudutatud isik viitas sellele, et tema abikaasa julgeolek on Venezuelas protestidel osalemise tõttu ohus, ei ole PPA 17.11.2025 otsusega nr 12503210011-1 ega Tallinna Halduskohus 23.03.2026 haldusasjas nr 3-25-4525 tehtud otsusega tuvastanud, et Venezuela võimuorganitel võiks olla soov või kavatsus tema abikaasat taga kiusata. Puudutatud isik kinnitas istungil, et ei soovi jääda Eestisse, vaid tema eesmärk on minna Tšiilisse, kus tal on elamisluba. Puudutatud isik on lootnud, et ta saab Eestis viibida nii kaua, kuni tema abikaasal õnnestub samuti saada seaduslik alus Tšiilis viibimiseks. Puudutatud isiku abikaasa esitas enda sõnul Tšiilile taotluse viisa saamiseks 11.05.2026 ja tema teada võib viisa saamine võtta aega 2‒3 kuud. PPA selgitas istungil, et ei ole teada, kas puudutatud isiku abikaasa Tšiili viisa saab ning seadusliku aluse puudumise tõttu ei saa isik Eestis 2‒3 kuud viisa saamist oodata. Olukorras, kus puudutatud isik mõistab, et ta võidakse Eestist Venezuelasse välja saata enne, kui Tšiili teeb tema abikaasa viisataotluse kohta otsuse, peab kohus tõenäoliseks, et puudutatud isik võib Venezuelasse väljasaatmise vältimiseks Eestist põgeneda. Põgenemist ei takista asjaolu, et puudutatud isiku dokumendid on PPA käes hoiul, sest Schengeni alal piirikontroll puudub ja isik saab vabalt riigipiire ületada. Põgenemist ei välista ka asjaolu, et puudutatud isiku sõnul on tal raha minimaalselt. Puudutatud isiku senine tegevus näitab, et ta võib leida mooduseid toimetulekuks ka vähese rahaga. Näiteks seni on ta Eestis elanud inimese juures, kelle heaks on ta töötanud, et saada peavarju ja toitu. Ka enne Eestisse saabumist läbis puudutatud isik paljusid riike, mis kinnitab tema valmisolekut ja võimekust sobivama riigi leidmise nimel reisida. Seega võttes arvesse puudutatud isiku soovi igal juhul vältida väljasaatmist Venezuelasse, peab kohus tõenäoliseks, et isik võib hakata Eestist väljasaatmise menetlusest kõrvale hoidma.

5

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.