Y.W ja J.Z-i kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks ja Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Y.W Kaebaja II – J.Z Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Tuuliki Lorvi
Tagastada Y.W ja J.Z-i kaebus. Jätta Y.W riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jätta taotlus P.R kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 180 eurot tasujale. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega, välja arvatud vastustaja volitatud esindaja nimi.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 3 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1, millega kohustas lapsevanemaid J.Z ja Y.W : 1) tegema koostööd Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialistiga laste abivajaduse hindamisel ja laste heaolu tagamisel, sh osalema lapse heaolu spetsialisti poolt korraldatud kohtumistel; 2) võimaldama teostada kodukülastusi lapse abivajaduse hindamiseks; 3) osalema Tallinna Perekeskuse toetaval pereteenusel; 4) tegema koostööd Tallinna Perekeskuse pereteenistuse osakonnaga, alates teenusele saamise ajast; 5) mitte tarvitama alkohoolseid jooke; 6) osalema pereteraapias Haabersti Perepesas; 7) osalema regulaarselt psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel vastavalt spetsialistide hinnangule toetudes. Samuti järgima spetsialistide juhiseid, soovitusi ja vajadusel raviplaani.
2.Y.W ja J.Z (kaebajad) esitasid 01.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks, tuvastamiseks, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste heaolu spetsialist X.X tegevus antud menetluses on olnud õigusvastane seoses valeandmete esitamise, menetlusnormide rikkumise ja erapoolikusega ning vastustajalt kaebajate kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot väljamõistmiseks seoses haldusorgani poolse jämeda omavoli, teadliku valeandmete esitamise, ebamõistlike tähtaegadega survestamise ning kaebajate au ja väärikuse pikaajalise alandamisega. Kaebajad paluvad rakendada esialgset õiguskaitset ja peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine kõikide resolutsioonis märgitud kohustuste osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks paluvad kaebajad kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuna oma lapse, keda esindab isa
Y.W .
3.Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 04.05.2026 määrusega käiguta. Kohus andis kaebajatele tähtaja 08.05.2026, et kõrvaldada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused. Kohus andis vastustajale tähtaja 11.05.2026, et vastata esialgse õiguskaitse taotlusele.
4.Kaebajad täiendasid 07.05.2026 esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi. Kokkuvõtlikult on kaebajad seisukohal, et ettekirjutuse kohene täitmine riivab oluliselt perekonna eraelu puutumatust.
5.Kaebaja Y.W esitas 08.05.2026 riigi õigusabi taotluse. Kaebaja soovib taotleda vandeadvokaati end esindama.
6.Tallinna linn esitas 11.05.2026 oma seisukoha, kus toob välja, et kaebajad on valesti tõlgendanud vastustaja poolt tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks antud ettekirjutuse dokumenti ning esitanud Tallinna Halduskohtule avalduse selle tühistamiseks. Tegemist oli ärakuulamise ja vastuväidete esitamise võimalusega HMS § 40 lg 1 mõttes, mitte ettekirjutuse tegemisega. Ka kaebajate esitatud helisalvestisest on üheselt arusaadav, et lapse heaolu spetsialist on andnud dokumendi ärakuulamisõiguse tagamiseks. Ettekirjutust, vaidlustatava haldusakti näol, vastustaja kaebajatele teinud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest puudub vaidluse ese. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Nagu kohus 04.05.2026 määruses märkis, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebajad nõuavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamist ja Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmist.
8.Tallinna linna 11.05.2026 vastusest on selgunud, et vastustaja ei ole tegelikkuses kaebajatele veel ettekirjutust teinud ja vaidlustatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutus nr 4.-13/2801-1 on üksnes ärakuulamisõiguse tagamiseks koostatud dokument. Ka kaebuse lisast 4.4 nähtub, et ettekirjutuse dokumendil puudub ametniku allkiri. Kohus järeldab sellest, et praeguse seisuga ei eelda vastustaja kaebajatelt ühegi kohustuse täitmist, mis on 21.04.2026 dokumendis nr 4.-13/2801-1 loetletud. Kaebuse tagastamine
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus on isikul olemas siis, kui tema õigused vajavad kaitset (HKMS § 44 lg 1). Tallinna linn on oma 11.05.2026 seisukohas sisuliselt kinnitanud, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutusena nr 4.-13/2801-1 vormistatud dokument ei ole lõplik ettekirjutus, mille täitmist kaebajatelt eeldatakse. Kuna hetkel ei ole olemas kehtivat 2(4)
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ettekirjutust, millega kaebajaid millekski kohustatakse, siis ei ole tekkinud olukorda, kus kaebajate õigused võiksid kaitset vajada. Lisaks on tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks kehtiva haldusakti olemasolu. Kui vastustaja ei ole enda väitel veel ettekirjutust teinud, ei ole kohtul haldusakti, mida saaks kohtuotsuse resolutsiooniga tühistada. Kohus möönab, et kui vastustaja peaks edaspidi ettekirjutuse tegema, on see suure tõenäosusega sama sisuga nagu 21.04.2026 kaebajatele antud dokument, kuid sellele vaatamata ei saa kohus menetleda kaebust ennetavalt mingi võimaliku tulevase ettekirjutuse osas.
10.Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tugineb suures osas lapse heaolu spetsialisti tegevusele seonduvalt ettekirjutuse tegemisega. Kaebuse põhjendused survestamise, ebamõistlike tähtaegade ja kaebajate põhjendamatu sildistamise kohta, tuginevad ekslikule eeldusele, et neile on tehtud kehtiv ettekirjutus, mida nad täitma peavad. Vastustaja on kehtiva ettekirjutuse olemasolu oma 11.05.2026 menetlusdokumendis välistanud. Kuna kaebajad seostavad väidetavat mittevaralist kahju asjaoluga, mida praeguse seisuga tegelikult ei esine, on kaebajate õiguste võimalik riive väheintensiivne ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine vastustajalt on ebatõenäoline. Kaebuses ei ole välja toodud ettekirjutuse tegemise raamest väljuvaid lapse heaolu spetsialisti tegevusi, mille puhul võiks eeldada, et need riivasid intensiivselt kaebajate õigusi ja võisid tekitada rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju.
12.Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmiseks.
13.Kui Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet peaks kaebajatele saatma ametniku poolt allkirjastatud ettekirjutuse, mida tõepoolest peab kindla tähtaja jooksul täitma, saavad kaebajad pöörduda uue kaebusega kohtusse ja nõuda selle tühistamist.
14.Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebajate taotlused
15.Kaebaja Y.W on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja on taotluse ankeedis märkinud taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku esindamise haldusmenetluses. Kuna kaebaja on pöördunud kaebusega halduskohtusse, tõlgendab kohus taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohus tagastab kaebuse, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja saab kaebuse tagastamist küll määruskaebusega vaidlustada, kuid määruskaebusmenetluse läbimine ei ole kohtu hinnangul midagi sellist, milleks oleks tingimata vaja advokaadist esindaja abi. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna kaebaja esitas kohtule ise kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kõrvaldas tähtaegselt 04.05.2026 määruses välja toodud puudused, saab kaebaja soovi korral esitada ka määruskaebuse käesoleva määruse peale. Seega jätab kohus Y.W riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3(4)
16.HKMS § 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, mille kestel kaebajad võiksid esialgset õiguskaitset vajada. Lisaks ei ole võimalik ettekirjutuse täitmist peatada, kui ettekirjutust ei ole tehtud. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kaebajad on palunud kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuna oma lapse. Sisuliselt on tegemist taotlusega kaasata P.R kolmanda isikuna menetlusse. Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, kuhu saaks kellegi kaasamist otsustada. Seega jätab kohus taotluse P.R kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.
18.Y.W on tasunud kaebuselt 180 eurot riigilõivu ja esialgse õiguskaitse taotluselt 40 eurot riigilõivu. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kuigi kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 2 alusel, võtab kohus arvesse, et kaebajad lähtusid ekslikult arusaamast, et neile on tehtud kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mille vaidlustamiseks ei ole mingeid takistusi. Seega peab kohus praegustel asjaoludel põhjendatuks tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 180 eurot tasujale. Kuna kohus on teinud esialgse õiguskaitse taotluse osas sisulise lahendi (s.o jätnud selle rahuldamata), ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.
19.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega, välja arvatud vastustaja volitatud esindaja nime (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.