L.S kaebus Rae Vallavalitsuse vastu eralastehoiu kulude hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – L.S (isikukood XXX) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1548,74 eurot (põhinõue 1462,91 eurot ja viivis 85,83 eurot). Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
2.Vastustajal tuleb kaebajale tasuda põhinõudelt 1462,91 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 44,62 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood ning lapse sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2026 a.
1.L.S esitas 06.10.2025 Rae vallale kahjunõude seoses lapsele lasteaiakoha tagamata jätmisega kogusummas 1505,70 eurot (dtl 6 jj). Rae vald jättis kahjunõude 17.10.2025 kirjaga nr 10-1.1/1120-1 (dtl 4) rahuldamata.
2.L.S (kaebaja) esitas 24.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise välja mõistmiseks. Kahju tekkis seoses kaebaja lapse ajavahemikul 25.11.2023 kuni 15.08.2025 munitsipaallasteaia asemel erahoius käimisega, mil kaebaja pidi võrreldes munitsipaallasteaiaga tasuma enam toiduraha 1035,70 eurot ja huvitegevuse lisatasu 470 eurot. Kokku on kahju 1505,70 eurot. Samuti soovib kaebaja viivist alates 06.10.2025. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja esitas 13.06.2022 taotluse 25.05.2022 sündinud lapsele munitsipaallasteaia koha saamiseks elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Taotlusesse märkis kaebaja, et soovib lasteaiakohta alates 26.11.2023.
2.Kuna vald lasteaiakohta ei pakkunud, käis laps 25.11.2023 kuni 15.08.2025 erahoius, millega kaasnesid lisakulud. Kaebajal tuli enam tasuda toiduraha ning muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Laps käis novembris 2023 lastehoius alates 25.11.2023 neljal täispäeval (27.-30.11.2023) ja enne seda kolmel harjutuspäeval. Laps osales huvitegevuses (muusika- ja liikumistunnid) algusest peale. Alguses lapse huvitegevuses osalemise eest tasu ei võetud, sest kaebaja teine laps käis samas lastehoius. Pärast vanema lapse hoiulepingu lõppemist tasus kaebaja ka noorema lapse huvitegevuse eest (alates arvest MA24442 (02.09.2024)). Savi-, muusika- ja liikumistundides osalemine oli kohustuslik osa lastehoiu tegevusest. Huvitegevus oli integreeritud tavapärasesse päevakavasse ennelõunasel ajal ning viidi läbi samades rühmaruumides, kus lapsed sõid, mängisid ja magasid. Olenemata lepingus kirjas olevast, oli huvitegevuse tegelik hind 47 eurot kuus.
3.Vastustaja seisukohad:
1.Kaebaja väited ei kinnita lapse kohustust osaleda huviringides ning et savi-, muusika- ja liikumistundides osalemine oli kohustuslik osa lastehoiu tegevusest. Samuti ei ole tõendatud, et huvitegevus oli integreeritud tavapärasesse päevakavasse ennelõunasel ajal ning viidi läbi samades rühmaruumides, kus lapsed sõid, mängisid ja magasid. Kaebajal oli võimalik huviringidest loobuda. Ka munitsipaallasteaias ei ole huviringide tasu lasteaia kohatasuga kaetud ning lapsevanemad pidid huviringide eest eraldi tasuma. Huvitegevuse lepingust nähtub, et huvitegevused on lastehoiu eripära ja tegevusi viisid läbi koolitatud juhendajad. See tähendab, et lastehoid eristus teistest lastehoidudest või ka munitsipaallasteasutustest just pakutavate huviringide poolest ning teistes lastehoiu asutustes selliseid huviringe ei ole.
2.Munitsipaallasteaias on toiduraha päevatasu 2,50 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002. Kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel kehtinud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse 1 nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht (dtl 2 ja 61) Peetri teeninduspiirkonnas. Lapsele (snd 25.05.2022) taotleti lasteaiakohta 13.06.2022 sooviga saada koht alates 26.11.2023 (dtl 61). Käesolevas asjas ei olnud laps saanud lasteaiakohta taotluses märgitud kuupäevaks 26.11.2023, mil laps oli saanud 1,5aastaseks. Vastustaja kohustust ei saa täidetuks lugeda ka 2024. aastal koha pakkumisega, kuna pakutud lasteaiakoht asus väljaspool Peetri teeninduspiirkonda (dtl 61 – Võsukese lasteaed asub Jüri alevikus2). Laps käib kaebaja kinnitusel alates 18.08.2025 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (dtl 3) ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 - kuni 02.03.2025 kehtinud redaktsioon. Alates 03.03.2025 sätestas § 1: „Rae vallas on üks koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkond, milleks on Rae valla haldusterritoorium.“ Määrus on kehtetu alates 01.09.2025. 2 Vt Rae Vallavalitsuse 08.07.2014 määruse nr 15 „Võsukese Lasteaia põhimäärus“ § 2 lg 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/410072014006
5.Asjaolu, et kaebaja võttis lepingutega (Lapsehoiuteenuse rahastamise leping nr 2023-0362 (dtl 64 jj) ja lapsehoiuteenuse osutamise leping koos huvitegevuse leping (dtl 76 jj)) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, kohatasu ja huvitegevuse lisatasu, ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajal oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps läks erahoidu, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 26.11.2023 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Varasemalt 2024. aastal pakutud lasteaiakoht asus väljaspool Peetri teeninduspiirkonda Jüri alevikus. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
6.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
7.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebajate poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte kohtule esitatud selgitustest. Kuna vastustajal tekkis KELS § 10 lg 1 alusel munitsipaallasteaia koha võimaldamise kohustus taotlusele märgitud kuupäevast, s.o 26.11.2023 on kahju ajavahemikuks 26.11.2023-15.08.2025 (k.a).
7.1.Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 93) kohaselt tasus kaebaja teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 470 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Kohus on varasemas sama lastehoiu teenust puudutavas kohtuasjas leidnud, et lastehoius pakutud muusikaringi, saviringi ja lastejooga sisu (käesolevas asjas kirjeldused dtl 79) vastavad lasteaia õppekavalistele muusika, kunsti ja liikumise valdkonna tegevuste eesmärkidele (Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 otsus nr 3-25-543, p 7.1). Kohtule ei nähtu lapsehoiuteenuse (dtl 76 jj) ega huvitegevuse lepingutest (dtl 79), et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik või oleks olnud võimalik huvitegevusest täielikult loobuda, sh loobuda ka lapse huvitegevuses osalemisest päevadel, mil laps hoius käis. Seega tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kohus loeb tasu lapse huvitegevuse eest kohatasu hulka. 3
Dtl 9 asuva tabeli vigadeta nägemiseks tuleb see digitoimikust alla laadida.
Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab järgnevat: - Arvetelt ja kaebaja selgitustest nähtuvalt oli huvitegevuse tasu kuni augustini 2024 0 eurot, kuna samal ajal käis samas lastehoius ka kaebaja vanem laps (dtl 73 ja lapsehoiuteenuse osutamise lepingu p 2.2.2, dtl 77). Alates septembrist 2024 oli tegelik huvitegevuse tasu 47 eurot kuus, kuigi huvitegevuse lepingus on kajastatud teistsugune maksumus (dtl 79). - Kaebaja selgitas 08.12.2025, et detsembris 2024 korrigeeriti erahoius kaebaja vanema lapse ja noorema lapse eest tasutud kohatasusid, mille tulemusena vähenes vanema lapse eest tasumisele kuulunud kohatasu kokku 542,25 euro võrra ja noorema lapse eest tasumisele kuulunud kohatasu suurenes 712 euro võrra. Kaebaja tasus sellest tulenevalt täiendavalt noorema lapse kohatasu tasumata osa 169,75 eurot (dtl 73, 89-90, 93, 24, 48, 94). Kohtuasjas nr 3-25-187, kus oli vaidluse all vanema lapse erahoiu kulude hüvitamine, on vanema lapse kohta tehtud kohatasu vähendus summas 542,25 eurot kahjuarvestuses arvesse võetud (dtl 100), kaebaja enamtasutud kohatasu (ilma huvitegevuse tasuta) hüvitamist ei nõudnud ja kohus selles osas kahju välja ei mõistnud (vt Tallinna Halduskohtu 29.08.2025 otsus nr 3-25-1874). Seega suurenes kohatasu korrigeerimise tõttu käesolevas asjas lapse erahoiu tasu 712 euro võrra. - Kohus arvutas augusti 2025 eest munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 425 § 4 lg 2 alusel. Laps sai munitsipaallasteaia kohta kasutada augustis 2025 14 kalendripäeva. Viidatud määruse alusel arvutades oleks augustis 2025 munitsipaallasteaia kohatasu vahemikul 18.-31.08.2025 olnud 60,02 eurot (132,90÷31×14=60,01935483871≈60,02). Seega oleks vahemiku 01.-17.08.2025 eest olnud munitsipaallasteaia kohatasu 72,88 eurot (132,90-60,02=72,88). Kuu
7.2.Toiduraha lisakulud Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 1035,70 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab järgnevat: - Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vald oleks oma KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega. - Vastustaja kinnitas, et toiduraha päevatasu oli teeninduspiirkonna kalleimas lasteasutuses 2,50 eurot (dtl 122, 125). Kui vastustaja oleks taganud lapsele koha teeninduspiirkonna kalleima toidupäeva tasuga lasteasutuses, oleks kaebaja tasutud toiduraha olnud võrreldes erahoius tasutuga väiksem. - Kaebaja selgitas, et laps alustas hoius täispäevadega 27.11.2023 ja enne seda oli kolm harjutuspäeva. Seega tekkis novembris 2023 toiduraha osas kahju 7 päeva eest. Kohus arvestab november 2023 enammakstud toiduraha kahjuna 4 toidupäeva (s.o alates 27.11.2023), kuna eelnenud harjutuspäevad jäävad kahju ajavahemiku alguse eelsesse aega (26.11.2023 oli pühapäev). Kuu
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
Arvestatud toidupäevade arv
Tasutud toiduraha
Tõend (dtl)
Toiduraha vahe
November 2023
2,50 €
5,00 €
4
20,00 €
11, 35
10,00 €
Detsember 2023
2,50 €
5,00 €
11
55,00 €
12, 36
27,50 €
Jaanuar 2024
2,50 €
5,50 €
15
82,50 €
13, 37
45,00 €
Veebruar 2024
2,50 €
5,50 €
18
99,00 €
14, 38
54,00 €
Märts 2024
2,50 €
5,50 €
14
77,00 €
15, 39
42,00 €
Aprill 2024
2,50 €
5,50 €
21
115,50 €
16, 40
63,00 €
Mai 2024
2,50 €
5,50 €
22
121,00 €
17, 41
66,00 €
Juuni 2024
2,50 €
5,50 €
12
66,00 €
18, 42
36,00 €
Juuli 2024
2,50 €
5,50 €
13
71,50 €
19, 43
39,00 €
August 2024
2,50 €
5,50 €
19
104,50 €
20, 44
57,00 €
September 2024
2,50 €
5,50 €
17
93,50 €
21, 45
51,00 €
Oktoober 2024
2,50 €
5,50 €
23
126,50 €
22, 46
69,00 €
November 2024
2,50 €
5,50 €
19
104,50 €
23, 47
57,00 €
Detsember 2024
2,50 €
5,50 €
14
77,00 €
25, 49
42,00 €
Jaanuar 2025
2,50 €
5,50 €
21
115,50 €
26, 50
63,00 €
Veebruar 2025
2,50 €
5,50 €
16
88,00 €
27, 51
48,00 €
Märts 2025
2,50 €
5,50 €
16
88,00 €
28, 52
48,00 €
Aprill 2025
2,50 €
5,50 €
20
110,00 €
29, 53
60,00 €
Mai 2025
2,50 €
5,50 €
17
93,50 €
30, 54
51,00 €
Juuni 20225
2,50 €
5,50 €
13
71,50 €
31, 55, 56
39,00 €
Juuli 2025
2,50 €
5,50 €
August 2025
2,50 €
5,50 €
0
0,00 €
32, 57
9
49,50 €
33, 58
334,00
1 829,50 €
0,00 € 27,00 € 994,50 €
7.3 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu – 468,41 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 994,50 eurot.
seonduvalt
võrreldes
Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 26.11.2023–15.08.2025 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 1462,91 eurot (468,41+994,50).
8.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil võla-usaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kaebaja taotleb viivist alates 06.10.2025, s.o kooskõlas VÕS § 113 lõikega 2 alates vastustajale kahjunõude esitamisest. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 15.08.2025. Seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud ka sissenõutavaks. Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu ja toiduraha kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee6 abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 06.10.2025 kuni 04.05.2026 oli 2,15%7 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik Kohatasu Toiduraha
KOKKU
Summa Ajavahemik 468,41 € 06.10.2025-04.05.2026 994,50 € 06.10.2025-04.05.2026
Päevade arv
Viivis 211 211
27,48 € 58,35 € 85,83 €
Kaebaja taotles viivist alates 06.10.2025. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
9.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja 6
https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 ja https://www.ametlikudteadaanded.ee/ avalik/teadaanne?teate_number=2545021 7
ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
10.Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 1462,91 eurot ja viivise 85,83 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.
11.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 46 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt 97% ulatuses (1462,91÷1505,70=0,971581≈0,97). Seetõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel tasutud riigilõiv 97% ulatuses summas 44,62 eurot (46×0,97=44,62) kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku jõustumist ja avaldamist taotleda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.