X. X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 20259788 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata X. X taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750, Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsuse nr 1075 ja Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsuse nr 123 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata X. X 20.03.2025, 22.05.2025, 31.07.2025 ja 31.10.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, esindaja Y. Y Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Annemarie Taal ja Simon Liskmann
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna linna taotlus osaotsuse tegemiseks rahuldamata. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.05.2026.
Y. Y esitas X. X (kaebaja) eestkostjana Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale 20.03.2025 taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks, sest sügava puudega kaebaja vajab toetust Liikva Päikesekodu (teenuse osutaja SA Päikesekodu Teenused) päeva- ja nädalahoiu teenuse arve maksmisel. Taotlusele oli lisatud SA Päikesekodu Teenused päeva- ja nädalahoiu teenuse kulude arve 2025 märtsikuu eest summas 617 eurot. Linnaosa Valitsusele edastati 09.04.2025 täiendav arve summas 500 eurot ehk kokku paluti kompenseerida 2025 märtsikuu eest 1117 eurot.
2.Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 28.04.2025 otsusega nr 2025-193 kaebaja taotluse rahuldamata. Võttes arvesse pere olukorda, eestkostjalt saadud selgitusi, alternatiivseid ja majanduslikult jõukohasemaid teenuseid, otsustati mitte kompenseerida SA Päikesekodu Teenused päeva- ja nädalahoiu teenuse kulusid 2025 märtsikuu eest kogusummas 1117 eurot. Otsuse kohaselt ei ole sissetulekust sõltuva toetuse eesmärk katta vabatahtlikult valitud mittejõukohase teenuse saamisega seotud kulusid. Toetus on mõeldud sotsiaal-majanduslikes raskustes olevate perede täiendavaks toetamiseks. Sissetulekust sõltuva toetuse raames on võimalik põhjendatud vajaduse korral katta kulusid näiteks vajalike ravimite, hambaravi, abivahendite ostmise osas jne.
3.Kaebaja esitas 22.05.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele täiendava taotluse toe ja materiaalse abi saamiseks, millele olid lisatud ka SA Päikesekodu Teenused arved 2025 aprilli eest.
4.Kaebaja esitas 26.05.2025 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja palus leida võimaluse aidata Liikva Päikesekodu teenuse eest tasumisel, sh ka teistest linnaeelarve vahenditest (reservfond). Linnaosa valitsus edastas vaide linnavalitsusele.
5.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302 määrati kaebajale rahaline toetus (sissetulekust sõltuv toetus) summas 212,20 eurot toimetuleku täiendavaks tagamiseks esitatud kuludokumentide alusel. Kaebajale hüvitati esmavajalike riiete kulud summas 143,70 eurot ja abivahendite kulu 68,50 eurot. Kaebaja 22.05.2025 taotluses soovitud Liikva Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulude arve 2025. aasta aprillikuu eest summas 617 eurot ning täiendava lisateenuste arve summas 500 eurot kompenseerimise taotlust ei rahuldatud. Otsuses selgitati, et kuivõrd päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest kompenseerimiseks.
6.Kaebaja esitas 29.06.2025 vaide, paludes leida võimalus aidata Liikva Päikesekodu teenuse eest tasumisel. Linnaosa valitsus edastas vaide linnavalitsusele.
7.Kaebaja esitas 31.07.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse materiaalse abi saamiseks, esitades muuhulgas SA Päikesekodu Teenused juuni 2025 arved (kokku 1150 eurot).
8.Tallinna Linnavalitsus tegi 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750, millega jättis rahuldamata kaebaja vaided Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 ja 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302 peale. Vaided jäid rahuldamata, kuna perioodilisi makseid päeva- ja nädalahoiuteenuse eest ei saa pidada erakorraliseks juhtumiks Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord” § 14 lg 2 mõistes, mis tingiks täiendava toetuse maksmise vajaduse. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerimist ei näe ette ka ükski teine linna õigusakt. Vaideotsuses on muuhulgas märgitud, et kuna vaide esitaja on olnud SKA tegevusetuse tõttu ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras ebamõistlikult kaua (alates 2019. aastast), siis on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus SKA kohustamiseks kaebaja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamiseks ja eelnimetatud teenusele suunamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. 2(13)
9.Lasnamäe Linnaosa Valitsus tegi 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929, millega määrati kaebajale 31.07.2025 taotluse alusel sissetulekust sõltuv toetus summas 133,23 eurot toimetuleku täiendavaks tagamiseks, kuid taotlust päeva- ja nädalahoiu teenuse kulu hüvitamiseks Liikva Päikesekodus summas kokku 1150 eurot ei rahuldatud. Linnaosa Valitsus otsustas kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse määramisel arvestada ema poolt tasutud poja ravimi- ja abivahendite kulud, kuivõrd esitatud dokumentide pinnalt nähtub, et eestkostetava finantsilised vahendid ei võimalda neid kulusid iseseisvalt katta ilma pere toimetulekut kahjustamata. Kuivõrd SA Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulunud esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest kompenseerimiseks.
10.Kaebaja esitas 10.09.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse peale vaide.
11.Kaebaja esitas 19.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 vaideotsus nr 750; 2) tuvastada, et ühekohaline tuba on vältimatult vajalik; 3) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale märts-september 2025 eest 7441 eurot ja edaspidised kulud summas 1150 eurot kuus kuni teenuse koha tagamiseni; 4) tuvastada, et vastustaja rikkus Tallinna määruse nr 21 § 2 lg 1 p 1 ja p 6 ning jättis kasutamata reservfondi; 5) tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti tegevusetus (järjekord alates 2019) põhjustas kahju. Lisaks palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset ja kaasata kolmanda isikuna menetlusse SKA.
12.Kohus tegi 23.09.2025 määruse, millega jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
13.Kaebaja täpsustas 04.10.2025 avalduses, et ta taotleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 193, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 5302 ja Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 otsuse nr 750 tühistamist ja Tallinna linna kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja 20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused ning teha seadusele vastavad otsused.
14.Kohus tegi 13.10.2025 määruse, millega võttis menetlusse kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi. Sama määrusega jättis kohus SKA kolmanda isikuna menetlusse kaasamata.
15.Kaebaja esitas 31.10.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse materiaalse abi saamiseks, esitades muuhulgas SA Päikesekodu Teenused teenustega seonduvad augusti, septembri ja oktoobri 2025 arved (kokku 2300 eurot).
16.Tallinna Linnavalitsus jättis 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsusega nr 1075 rahuldamata kaebaja vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 peale. Vaie jäeti rahuldamata, kuna linna õigusaktid ei näe ette SKA korraldatava ja riigieelarvest rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerimist.
17.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsusega nr 2025-9788 määrati kaebajale 31.10.2025 taotluse alusel rahaline toetus summas 168,59 eurot toimetuleku täiendavaks tagamiseks esitatud kuludokumentide alusel. Kaebajale kompenseeriti esmavajalike abivahendite eest Invaru OÜ-le tasutud 98,35 eurot ning ravimikulud 70,24 eurot. Kuivõrd SA Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest kompenseerimiseks.
18.Kaebaja esitas 04.12.2025 taotluse kaebuse muutmiseks. 3(13)
19.Kaebaja esitas 25.12.2025 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse peale.
20.Kohus tegi 05.02.2026 määruse, millega lubas kaebajal kaebust muuta, täiendades seda järgnevate nõuetega: Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 tühistamine osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsuse nr 1075 tühistamine ja Tallinna linna kohustamine vaadata kaebaja 31.07.2025 taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi). Sama määrusega määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtuotsuse aja.
21.Tallinna Linnavalitsus tegi 17.02.2025 vaideotsuse nr 123, millega jättis rahuldamata kaebaja vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 2025-9788 peale. Vaideotsuse kohaselt ei näe linna õigusaktid ette SKA korraldatava ja riigieelarvest rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerimist.
22.Vastustaja esitas 05.03.2026 vastuse kaebuse täiendavatele nõuetele ja taotluse osaotsuse tegemiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 171 lg 3 alusel. Vastustaja põhjendab taotlust sellega, et osaotsuse tegemine võimaldaks kohtul lahendada esmalt vaidluse keskse õigusliku küsimuse, langetades otsuse näiteks 19.09.2025 esitatud kaebuse esialgsete nõuete osas. Nimetatud küsimuse lahendamine aitaks oluliselt kaasa menetlusökonoomiale ning võimaldaks vältida edaspidiseks olukorda, kus sama õiguslikku küsimust tuleb korduvalt samasisuliselt lahendada nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses iga üksiku toetustaotluse ja sellele järgneva vaide menetlemisel. Lisaks aitaks osaotsuse tegemine tagada õigusselguse nii menetlusosalistele kui ka haldusorganile, kellel tuleb kaebaja taotlusi pidevalt lahendada.
23.Kaebaja esitas 19.03.2026 taotluse kaebuse muutmiseks.
24.Kohus tegi 20.03.2026 määruse, millega lubas kaebajal kaebust muuta, täiendades seda järgnevate nõuetega: Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 2025-9788 tühistamine osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsuse nr 123 tühistamine ja Tallinna linna kohustamine vaadata kaebaja 31.10.2025 taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi.
25.Vastustaja esitas 25.03.2026 vastuse kaebuse täiendavatele nõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
26.Kaebajal on rasked psüühilised ja neuroloogilised diagnoosid. Need diagnoosid põhjustavad igapäevaelus olulisi piiranguid: pidevad hoogude riskid, tugev ärevus, öised ärkamised. Kaebajal on sügav puue. SKA kinnitatud rehabilitatsiooniplaan, mis kehtib kuni 2028. aastani, sätestab otseselt, et eestkostetav vajab ööpäevaringset hooldusteenust. Seal on kirjas, et tal on suur tundlikkus keskkonnaärritajate suhtes ja vajadus rahuliku keskkonna järele. Seetõttu on ühekohaline tuba meditsiiniline näidustus, mitte mugavus. Päikesekodu ametlik arvamus kinnitab, et ühekohaline tuba on ainus sobiv lahendus.
27.Kaebaja ja tema eestkostja on mõlemad töövõimetuspensionil. Kaebuse lisa 8 kohaselt on pere kogusissetulek alla 1550 euro kuus. Teenuse hind 1117–1150 eurot kuus ületab pere majanduslikke võimalusi.
28.Eestkostetav on olnud ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras alates 2019. aastast. Kuue aasta jooksul ei ole SKA taganud teenusekohta, kuigi vajadus on ametlikult kinnitatud rehabilitatsiooniplaanis. 4(13)
29.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 sätestab, et igaühel on õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. PS § 14 kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohalikku omavalitsust tagama, et põhiõigused, sealhulgas PS § 28 kohased õigused, oleksid reaalselt kaitstud ja tagatud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus nii kaebaja kui tema eestkostja on töövõimetuspensionärid, pere sissetulek on piiratud ning nad on topelthaavatavas olukorras. Tallinna Linnavalitsuse otsus ei taga minimaalset vajalikku abi. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ja sotsiaalhoolekande seadus (SHS) nõuavad, et teenused oleksid mitte ainult formaalselt olemas, vaid ka sisuliselt kättesaadavad. Kui isiku terviseseisund nõuab ühekohalist elamist ning seda ei pakuta, siis teenust ei saa lugeda kättesaadavaks. Samuti keelduti tasustamata transpordi organisatsiooni teenusest, et minna edasi-tagasi teenustele Päikesekodu. Sotsiaalne taksoteenus ei ole piisav, see on ainult kahele reisile, aga neid on vaja mitu korda kuus, nii et transporditeenust on sunnitud läbi viima isiklikul kulul.
30.Vaideotsus nr 750 piirdus väitega, et standardteenus on piisav, arvestamata rehabilitatsiooniplaani, arstide hinnanguid ja teenusepakkuja seisukohta. Põhjendamata või pealiskaudne otsus rikub uurimispõhimõtet. Seetõttu on vaideotsus õigusvastane.
31.Käesoleval juhul jäeti tähelepanuta, et kaebaja terviseseisund nõudis kiiret ravi ning hooldusteenuse puudumine välistas tema võimaluse ravi saada. Kaebaja terviseseisundi halvenemine (adenoomi progresseerumine vähiks) oli seotud asjaoluga, et tal ei olnud võimalik läbida vajalikku ravi, sest puudus hooldus kaebajale. See ei tähenda, et haigus tekkis üksnes haldusorgani tegevusetuse tõttu, kuid haldusorgani otsus jättis kaebaja ilma tegelikust võimalusest saada vajalikku arstiabi.
32.Vastavalt SHS § 16 lg 3 ei tohi sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus olla teenuse saamise takistuseks. Käesoleval juhul ületab teenuse maksumus (1117–1150 eurot kuus) oluliselt kaebaja ja tema eestkostetava tegelikke majanduslikke võimalusi, mistõttu ilma linna sekkumiseta ei ole teenus sisuliselt kättesaadav. Lisaks tuleneb Tallinna linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise korrast (määrus nr 24, § 13), et kui abi vajava inimese või tema ülalpidamiskohustuslaste majanduslik olukord ei võimalda tal teenuse eest täies ulatuses tasuda, peab linn võtma tasu maksmise kohustuse osaliselt või täielikult üle. Samuti on ette nähtud, et juhul kui teenuse kasutamise ajal halveneb isiku majanduslik olukord selliselt, et tal ei ole enam võimalik teenuse eest maksta, võib linnaosa valitsus suurendada linna poolt kaetavat osa.
33.Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” § 10 lg 2 kohaselt on linnaosa valitsusel õigus määrata abi kaalutlusotsusega ka juhtudel, mida ei ole korras või muudes õigusaktides otseselt ette nähtud. Käesoleval juhul oli tegemist erakorralise olukorraga – eestkostetava erivajadused ja pere majanduslik olukord välistas teenuse eest täies mahus tasumise. Sellises olukorras pidanuks linn kasutama talle seadusega antud kaalutlusõigust ja otsustama kulude osalise või täieliku katmise üle. Samuti sätestab määruse nr 24 § 4 lg 1 koostoimes SHS § 221 lg 1, et ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumus rahastatakse omavalitsuse eelarvest ja isikult võetavast tasust pärast teenuse vajaduse tuvastamist. Teenuse vajadus on käesolevas asjas tuvastatud ametlike dokumentidega.
34.Vastustaja 10.11.2025 vastuse nr 1075 kohaselt ei näe linna õigusaktid ette SKA korraldatava ja riigieelarvest rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerimist. Vastavalt uuele hooldusreformile 01.07.2023 ja seadusele andis riik suured rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele just selleks otstarbeks. Hooldusteenuse korraldamine on omavalitsuse ülesanne. Riigi poolt on seaduses määratud kohustuslikud osad sellest: hoolduskulude katmine kõigi teenust vajavatele inimestele ja väiksema sissetuleku korral hüvitise maksmine. Riigieelarvest on selleks ka hooldereformiga raha eraldatud.
35.Pole selge, miks kaaluda abi puudega inimese hooldamisel sissetulekust sõltuva hüvitisena, kui ametnik teab eelnevalt, et see olukord ei sobi sissetulekust sõltuva hüvitise jaoks. Tallinna linnal on ka muid ressursse ja võimalusi, kuid nad ei kasuta neid. 5(13)
36.Algselt kirjutas kaebaja kaebuses, et kolmas isik on SKA, kuid hiljem eemaldas Tallinna Halduskohus kaebusest SKA ja jättis ainult Tallinna linna. Vastustaja seisukohad
37.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta.
38.Päeva- ja nädalahoiuteenuse korraldamine ja rahastamine on reguleeritud seaduse tasandil ning seejuures on teenuse korraldamise eest vastutavaks asutuseks SKA. Kaebaja taotles linnaosa valitsuselt sissetulekust sõltuvat toetust ning seejuures on vastas toetus ka määruses nr 26 sätestatud. Kuigi vastustaja nõustub, et kõikidest olemasolevatest toetuste liikidest vastab kaebaja soovile ja vajadusele teoreetiliselt kõige enam just taotletud sissetulekust sõltuv toetus, on siiski tegemist toetusega, mis ei teeni riikliku erihoolekandeteenuse maksumuse hüvitamise eesmärki.
39.Määruse nr 26 § 14 lg 2 kohaselt masktakse sissetulekust sõltuvat toetust majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulud. Põhjendatud kulude liikide mõisteid tuleb seejuures tõlgendada arvestades toetuse aastase piirmääraga, milleks on määruse nr 39 § 2 p 2 kohaselt 350 eurot kalendriaastas täisealise inimese puhul. Eeltoodust tulenevalt on tervise säilitamise ja taastamise kulud määruse mõistes eelkõige ravimite ja arstivisiitidega seotud kulud. Seetõttu jääb vastustaja vaideotsustes toodud põhjenduste juurde, leides, et sissetulekust sõltuva toetuse raames ei ole võimalik hüvitada SKA poolt korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasude arveid. Samuti ei ole selliste kulude hüvitamine ette nähtud ka üheski teises linna õigusaktis.
40.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuses on selgitatud, et Liikva Päikesekodu osutab erihoolekandeteenuseid, täpsemalt päeva- ja nädalahoiuteenust, mis on sätestatud SHS §-s 991. Tegemist ei ole igapäevaelu toetamise teenuse alaliigiga ning seetõttu ei kata kohalik omavalitsus teenuse osutamisega seotud ruumide kulusid SHS § 89 alusel. Kuid isegi juhul, kui nimetatud kulude hüvitamine oleks võimalik, hüvitataks ruumidega seotud kulud teenuse osutajale, mitte teenuse saajale ehk kaebajale. Selline hüvitis oleks seega oma olemuselt mitterahaline ning seda ei ole võimalik nõuda sissetulekust sõltuva toetuse taotluse alusel.
41.SHS § 74 lg 1 sätestab, et isiku omaosaluse puudujääv osa hüvitatakse riigieelarvest SKA kaudu. SHS § 74 lg 8 täpsustab, et puudujääva osa tasub SKA kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale, kelle juures isik nimetatud teenuseid saab. Sellest tulenevalt lasub omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kohustus riigil, mitte kohalikul omavalitsusel. Sealjuures ei kata riik omaosalust täielikult, vaid hüvitab maksimaalsest omaosaluse määrast puudujääva osa, arvestades isikule jäävat sissetulekut. Seega, kui kaebaja leiab, et omaosaluse suurus on põhjendamatult suur, saab võimalik nõue olla suunatud riigi, mitte vastustaja vastu. Kohalik omavalitsus ei ole kehtestanud õigusakte ega loonud toetusi, mille alusel hüvitataks erihoolekandeteenuste omaosalust.
42.Erihoolekandeteenuste rahastamine on seadusandja poolt selgelt eristatud kohaliku omavalitsuse korraldatavatest sotsiaalteenustest. Kui kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada ja rahastada eelkõige kohaliku tasandi sotsiaalteenuseid, siis erihoolekandeteenuste süsteem on üles ehitatud riikliku teenusena, millele suunamine, rahastamine ning teenuse korraldamine toimub SKA vahendusel. Sellest tulenevalt ei saa kohaliku omavalitsuse üksusele panna kohustusi, mis seaduse kohaselt on selgelt määratud riigile.
43.Kaebaja eestkostja on korduvalt edastanud dokumente, teabelehti ning artikleid, mis käsitlevad väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ja selle rahastamist. Nimetatud materjale on esitatud nii haldus- kui kohtumenetluses. Üldhooldusteenus on küll kohaliku omavalitsuse 6(13)
korraldatav ja osaliselt rahastatav teenus, kuid see ei ole käesolevas asjas asjakohane ega puuduta kaebajat, kellele osutatakse erihoolekandeteenust.
44.Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kaebaja nõue tugineb ebaõigele arusaamale erihoolekandeteenuste rahastamise süsteemist ning kohaliku omavalitsuse pädevusest. Kuna kehtiv õigus ei näe ette kohaliku omavalitsuse kohustust hüvitada riikliku erihoolekandeteenuse omaosalust, puudub vastustaja vastu esitatud nõuetel õiguslik alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (HKMS § 162 lg 1). Esmalt lahendab kohus vastustaja 05.03.2026 taotluse osaotsuse tegemiseks. Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Vastustaja taotlus osaotsuse tegemiseks
46.Kohus lahendab vastustaja 05.03.2026 esitatud taotluse osaotsuse tegemiseks.
47.HKMS § 171 lg 3 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
48.Kohus leiab, et osaotsuse tegemine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja kindlaks kuu aega enne seda, kui vastustaja osaotsuse tegemise taotluse esitas. Kuna kohus juba arvestas, et kogu kaebus saab lahendatud 17.04.2026, ei oleks osaotsuse tegemine aidanud asja läbivaatamist kiirendada. Seega jätab kohus Tallinna linna taotluse osaotsuse tegemiseks rahuldamata. Kaebuse lahendamine
49.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
50.Kohus võttis algselt menetlusse kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata X. X taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata X. X 20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi.
51.Kaebaja täiendas menetluse jooksul kaebust uute nõuetega, sest vastustaja tegi lisaks esialgselt vaidlustatud haldusaktidele ka 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsuse nr 20259788, millega jäeti kaebaja 31.07.2025 ja 31.10.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks rahuldamata ning 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsuse nr 1075 ja 17.02.2026 vaideotsuse nr 123, millega jäeti linnaosa valitsuse otsuste peale esitatud vaided rahuldamata.
52.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
53.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on sügava puudega ja puuduva töövõimega. Y. Y on kaebaja ema, kes on määratud tema eestkostjaks ja hooldajaks. Kaebaja ema on raske puudega ja puuduva töövõimega. Nimetatud asjaolusid kinnitavad Eesti Töötukassa ja SKA otsused on lisatud 19.09.2025 esitatud kaebusele (19.09.2025 esitatud kaebuse lisadena 8 esitatud dokumendid 1.pdf, 1-1.pdf, 2.pdf ja 3.pdf). Kaebaja ja tema ema sissetulekud koosnevad põhiliselt Eesti Töötukassa, 7(13)
SKA ja Tallinna linna makstavatest toetustest (19.09.2025 esitatud kaebuse lisa 8 dokument 42.pdf). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja on alates 2019. aastast ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras. Nimetatud teenust korraldab SKA. SKA on kaebaja suunanud päeva- ja nädalahoiu teenusele perioodiks 01.03.2025-18.02.2028 Liikva Päikesekodus, kus teenust osutab SA Päikesekodu Teenused. Liikva Päikesekodu avaliku kodulehe andmetel on tegemist koduga suure toetusvajadusega autismispektrihäire, intellektipuude ja Downi sündroomiga noortele.
54.Kaebaja ja SA Päikesekodu Teenused vahel on sõlmitud perioodil 01.03.2025-18.02.2028 kehtiv leping (19.09.2025 esitatud kaebuse lisa 7). Lepingu kohaselt on omaosalus igakuine tasu, mida Klient või Esindaja/Eestkostja tasub Teenuseosutajale majutuse ja toitlustuse eest (sh tasu sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatust paremate toitlustus- ja majutustingimuste osutamise eest). Lisateenus on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenusele, s.o päeva- ja nädalahoiu teenusele esitatud nõuetest parematele tingimustele vastava teenuse osutamine, sh minimaalset arvu ületava personali tagamine, lisategevuste läbiviimine, ühiskasutatavate ruumide kasutamise ning ühekohalise magamistoa kasutamise võimaldamine (lepingu lk 2). Lepingu punktist 5.1 nähtub, et Omaosaluse ja Lisateenuste eest tasub Klient täies ulatuses. Lepingu punkti
55.Vaidlus puudub selles, et kaebaja kasutab Liikva Päikesekodus premiumteenust, mille kogumaksumus on 1150 eurot kuus alates 01.06.2025. Alates lepingu sõlmimisest kuni 01.06.2025 oli premiumteenuse kogumaksumus kaebajale 1117 eurot kuus. Kaebaja poolt kasutatava premiumteenuse kogumaksumus koosneb päeva- ja nädalahoiuteenuse tasust ja lisateenuste tasust. Kaebaja saab igakuiselt SA-lt Päikesekodu Teenused eraldi päeva- ja nädalahoiuteenuse tasu arve ja lisateenuste arve. Liikva Päikesekodu pakub ka standardteenust. Alates 01.06.2025 on standardteenuse kogumaksumus 650 eurot kuus. Teenuste erinevus seisneb selles, et premiumteenuse puhul kasutab klient ühekohalist tuba ja standardteenuse puhul kahekohalist tuba.
56.Kaebaja on oma eestkostja kaudu taotlenud Tallinna linnalt korduvalt materiaalset abi (20.03.2025 taotluses otsesõnu sissetulekust sõltuvat toetust), et hüvitada Liikva Päikesekodu teenuse kulu. Kaebaja on seisukohal, et kallima premiumteenuse kasutamine on vältimatult vajalik ja kuna ta ise ei suuda teenuse eest tasuda, peab kohalik omavalitsus temale vajalikku abi osutama. Tallinna linn on korduvalt keeldunud Liikva Päikesekodu teenuse kulu hüvitamisest, olles seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene linnale kohustust hüvitada SKA korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse arveid. Kõik kaebusega vaidlustatud haldusaktid puudutavad sama õiguslikku küsimust - kas vastustajal on õiguslik kohustus hüvitada kaebajale riikliku erihoolekandeteenuse omaosalust.
57.Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Sealjuures on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Järgnevalt tuleb välja selgitada, millised abi saamise tingimused on seadusega sätestatud.
58.SHS § 991 lg 1 kohaselt on päeva- ja nädalahoiuteenus täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ning arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja paranemine ning turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist
59.SHS § 72 lg 1 sätestab, et erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. SHS § 73 lg 1 8(13)
sätestab, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Seega on omaosaluse tasumine seadusega sätestatud tingimus päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks. Käesolevas asjas seisneb vaidlus aga selles, kas kohalikul omavalitsusel on kohustus kaebajat teenuse omaosaluse tasumisel rahaliselt toetada, kui kaebaja ja tema pere jaoks on omaosaluse tasumine rahaliselt liiga koormav.
60.SHS § 89 kohaselt on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. SHS § 89 kannab pealkirja „Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine“. See tähendab, et paragrahv sätestab kohalikule omavalitsusele ruumidega seotud kulude katmise kohustuse üksnes seoses igapäevaelu toetamise teenusega. SHS-s on selgelt eristatud igapäevaelu toetamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust (SHS § 87 ja SHS § 991). Päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta ei ole SHS §-ga 89 analoogset sätet ning kohus ei saa tõlgendada seadust nii, et ühe teenuse liigi kohta sätestatu võiks laieneda ka teisele. Vastustaja on kaebajale Tallinna Linnavalitsuse vaideotsuses nr 1075 ka selgitanud, et kuni veebruarini 2025 oli Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil sõlmitud SA-ga Päikesekodu Teenused leping, mille esemeks oli igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulu katmine (SHS §-st 89 tulenev kohustus). Päikesekodu ei osuta enam igapäevaelu toetamise teenust ning sellest tulenevalt on leping Päikesekoduga lõpetatud (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 1075 p 7.4, esitatud koos kaebaja 04.12.2025 taotlusega).
61.Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavat abi reguleerib SHS-i 2. peatükk. SHS § 14 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. SHS § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes.
62.Tallinna linnas reguleerivad sotsiaalhoolekandelise abi andmist eelkõige Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrused nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“. Tallinna Linnavalitsus on 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuses nr 750 välja toonud, et eelnimetatud määruste alusel on linnaosa valitsus kaebajale osutanud eluruumi kohandamise teenust, sotsiaaltransporditeenust, määranud hooldaja ja kaebaja emale hooldajatoetuse ning maksnud sissetulekust sõltuvat toetust. Sotsiaaltransporditeenus on kaebajale määratud kooskõlas sotsiaalteenuste osutamise tingimuste ja korra §-ga 12 ja see võimaldab teha piiratud ulatuses sõite ka Päikesekodusse (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 750 p 7.5, kaebaja 04.10.2025 avalduse lisa 9). Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad” § 4 lg 2 punkti 1 ja lg 3 punkti 1 järgi on taksoveoteenuse kasutamisel linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kasutaja kohta kalendrikuus 190 eurot ning lisaks on võimalik kasutada juhuveoteenust linna haldusterritooriumilt väljapoole sõitmiseks maksimaalselt neli osaliselt tasulist sõidukorda kasutaja kohta kalendriaastas (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 1075 p 7.7, esitatud koos kaebaja 04.12.2025 taotlusega).
63.Tulenevalt määruse nr 26 § 1 lg 1 esimesest lausest sätestatakse määrusega sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Vastavalt määruse nr 26 alates 01.05.2025 kehtiva redaktsiooni § 4 lg-le 1 jagunevad sotsiaaltoetuste liigid järgmiselt: 1) linna eelarvest makstavateks sissetulekust sõltumatuteks universaaltoetusteks, mille eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist; 2) linna eelarvest makstavateks sissetulekust sõltuvateks universaaltoetusteks, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere toimetulekut; 3) riiklikuks toimetulekutoetuseks, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset 9(13)
puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste liigid on: 1) sünnitoetus; 2) õppeaasta alguse toetus; 3) hoolduspere toetused; 4) asendushooldusteenusel oleva lapse toetus; 41 ) järelhooldusteenust saava inimese isiklike kulude toetus; 5) puudega lapse toetus; 7) juhtkoera pidamise toetus; 8) pensionilisa; 9) matusetoetus; 10) toetus esimese haiguspäeva hüvitamiseks (määruse nr 26 § 4 lg 2). Sissetulekust sõltuvate universaaltoetuste liigid on: 1) sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitis; 5) hooldajatoetus (määruse nr 26 § 4 lg 3).
64.Linn on haldusmenetlustes leidnud, et olemasolevatest linna poolt pakutavatest toetustest vastab kaebaja abivajadusele kõige paremini sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks, kuid kuna Liikva Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest kompenseerimiseks. Kohus leiab, et kaebaja taotlused materiaalse abi saamiseks oli põhjendatud läbi vaadata sissetulekust sõltuva toetuse kontekstis, sest paraku ei ole Tallinna linna õigusaktidega ette nähtud muud toetust, mille puhul oleks mõeldav, et seda võiks kaebaja abistamiseks maksta.
65.Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 14 lg 2 sätestas kuni 30.04.2025 kehtinud sõnastuses toimetuleku tagamiseks mõeldud sissetulekust sõltuva toetuse kohta järgnevat: „Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.“ Sama säte kehtib alates 01.05.2025 järgnevas sõnastuses: „Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulud.“ Seega on sätte sõnastus alates Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esimesest vaidlusalusest otsusest (28.04.2025) teatud määral muutunud, kuid põhimõttelist muutust ei ole toimunud selles, millist tüüpi kulusid linn seonduvalt tervisega hüvitada saab (tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulud, abivahenditega seotud kulud, erakorraliste juhtumitega seotud kulud).
66.Kohus nõustub vastustaja poolt haldusmenetluses ja vaidemenetluses läbivalt väljendatud seisukohaga, et Liikva Päikesekodu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud määruse nr 26 § 14 lg 2 tähenduses. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuses on selgitatud, et sissetulekust sõltuva toetuse raames on võimalik põhjendatud vajaduse korral katta kulusid eelkõige vajalike ravimite, hambaravi ja abivahendite soetamise osas. Vastustaja on kohtumenetluses märkinud, et põhjendatud kulude liikide mõisteid tuleb tõlgendada arvestades toetuse aastase piirmääraga.
67.Sissetulekust sõltuvale toetusele toimetuleku tagamiseks on kehtestatud ülemmäär kalendriaasta kohta. Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad” § 2 punkti 2 kohaselt on sissetulekust sõltuva toetuse maksimaalmäär täisealisele inimesele kuni 350 eurot kalendriaastas. Juba Liikva Päikesekodu ühe kuu arve ületab seda määra. Seega läheks Liikva Päikesekodu arvete igakuine hüvitamine linna poolt ilmselgelt vastuollu sellega, millist tüüpi kulude jaoks sissetulekust sõltuv toetus mõeldud on. Tallinna Linnavalitsus on 17.02.2026 vaideotsuses nr 123 selgitanud, et Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus on mõeldud ajutiste majandusraskuste leevendamiseks. See ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne toetus ja selle maksmisel on oluline arvestada ka isikule varasemalt makstud toetusi ja kalendriaasta piirmäärasid. Toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib põhjustada olukorra, kus mõnele teisele toetust vajavale isikule saab linn maksta toetust väiksemas summas, mis võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustada teiste isikute õigust saada 10(13)
sissetulekust sõltuvat toetust (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 123 p 7.5, esitatud kaebaja 19.03.2026 taotluse lisana). Kohus nõustub linna põhjendustega.
68.Kohus märgib, et vastustaja on määranud kaebajale 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302, 08.08.2025 otsusega nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsusega nr 2025-9788 rahalist toetust nende kulude eest, mille hüvitamiseks on sissetulekust sõltuva toetuse regulatsiooni järgi alus olemas. Kaebaja on saanud eelnevalt nimetatud otsustega rahalist toetust vastavalt 212,20 eurot, 133,23 eurot ja 168,59 eurot ehk kokku 514,02 eurot. Vastustaja on kaebaja puhul juba ületanud toetuse maksimaalmäära 350 eurot kalendriaasta kohta. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 26 § 14 lg 3 p 2 sätestab, et linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajal või tema volitatud ametnikul on sotsiaaltöötaja põhjendatud ettepanekul õigus määrata toetust konkreetse sotsiaaltoetuse maksimaalmäära ületavas summas. Samas ei teki kaebajal selle pinnalt õigustatud ootust, et seda tehakse piiramatult ja ka selliste kulude puhul, mille hüvitamist määrus ette ei näe.
69.Linn on haldusmenetluses leidnud ka seda, et perioodilisi makseid päeva- ja nädalahoiuteenuse eest ei saa pidada erakorraliseks juhtumiks Tallinna Linnavolikogu määruse nr 26 § 14 lg 2 mõistes. Samuti ei ole päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul tegemist igapäevaelu toetamise teenuse alaliigiga, mistõttu sellele ei laiene SHS § 89 ehk omavalitsus ei tasu ruumidega seotud kulusid. Kohus nõustub nende seisukohtadega. Erakorralise juhtumiga ei ole tegemist olukorras, kus isik on vabatahtlikult sõlminud mitmeks aastaks lepingu, mille alusel ta saab päevaja nädalahoiuteenust. SHS §-ga 89 seonduvat käsitles kohus juba eelnevalt.
70.Kaebaja on palunud tuvastada, et vastustaja rikkus Tallinna Linnavolikogu 12.12.2024 määruse nr 21 „Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord“ § 2 lg 1 p 1 ja p 6 ning jättis kasutamata reservfondi. Määruse nr 21 § 2 lg 1 sätestab, et linnavalitsuse reservfondist võib rahalisi vahendeid eraldada edasilükkamatuteks kulutusteks, mille tegemise kohustus tuleneb õigusaktidest ning mida ei ole eelarves kavandatud või mis on kavandatud vajalikust väiksemas mahus (p 1) ja muudeks erakorralisteks kulutusteks (p 6). Linn on vaidemenetlustes leidnud, et tegemist ei ole muu erakorralise kulutusega Tallinna Linnavolikogu 12.12.2024 määruse nr 21 mõistes (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsused nr 750, 1075 ja 123). Ka kohus ei näe mõistlikku võimalust saavutada Liikva Päikesekodu teenusele kulutatud summade hüvitamine läbi linna reservfondi, kui kehtiva õiguse kohaselt ei ole kohalikul omavalitsusel üleüldse kohustust rahastada päeva- ja nädalahoiuteenust. Reservfondi eesmärk ei ole maksta sotsiaaltoetusi olukordades, kus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 26 ei ole täpselt isiku olukorrale sobivat toetust ette nähtud. Seega ei saa vastustajale ette heita ka reservfondi kasutamata jätmist.
71.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Kui kaebaja ja tema eestkostja sissetulekud ei võimalda tasuda Päikesekodu kallima premiumteenuse eest, siis tuleb kaaluda odavama standardteenuse kasutamist sama teenuseosutaja juures või vahetada teenuseosutajat. Kaebaja on palunud kaebuses tuvastada, et ühekohalise toa kasutamise teenus on vältimatult vajalik. Kohus leiab, et kallima teenuse vältimatuse tuvastamiseks puudub alus. SA Päikesekodu Teenused tegevjuht on 17.09.2025 ekirjas märkinud, et kaebajal on vajadus öörahu ja privaatsuse järele, mida ei ole võimalik tagada jagatud toas ning hetkel on ainuke sobiv lahendus ühekohaline tuba. Samas on tegevjuht e-kirja lõpus märkinud, et kui kaebaja on uue keskkonnaga harjunud, tunneb ennast turvaliselt ja unerütm on normaliseerunud, võib proovida kahekohalist tuba (kaebaja 19.09.2025 kaebuse lisa 6). Võib eeldada, et praeguseks kaebajal harjumisfaas läbi ja kahekohalise toa proovimine on mõeldav. Ka kaebaja rehabilitatsiooniplaanis ei ole otseselt ette nähtud, et kaebaja peaks erihoolekandeteenusel viibides kindlasti ühekohalises toas olema (kaebuse lisa 4). Kaebaja esindaja poolt kohtumenetluses esitatud Päikesekodu arvetest nähtuvalt ei ole kaebaja soodsamat kahekohalise toa teenust veel proovinud. Kuna Päikesekodus saab kasutada ka oluliselt soodsamat teenust ja asjas ei ole tõendit, mis ühemõtteliselt välistaks soodsama teenuse kasutamise, on kaebaja perel olemas mõistlik võimalus vähendada sotsiaalset riski, mis kaasneb Päikesekodu kallima teenuse kasutamisega. 11(13)
72.Tallinna linn ei olnud vaidlustatud haldusaktide andmise seisuga ega ole ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtestanud õigusakti, mis võimaldaks hüvitada isikule päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse kulud. Linna poolt makstavate sotsiaaltoetuste alused ja ulatus on õiguspoliitiline otsus, mille tegemata jätmine ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Teiste kohalike omavalitsuste võimalikud soodsamad tingimused ei ole Tallinna linnale siduvad ega võimalda teha järeldust, et Tallinna linna haldusaktid oleksid õigusvastased. Tallinna Linnavalitsus on vaideotsustes nr 750 ja 1075 selgitatud, et Tallinna linn maksab oma eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi vabatahtlikult. See tähendab, et seaduste kohaselt ei pea linn täiendavaid sotsiaaltoetusi maksma ja võib ise määrata toetuse saamise tingimused. Linn peab avalikku raha kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult ning määruse rakendamisel on linnaosade valitsustel ulatuslik kaalutlusõigus.
73.Kaebaja on oma seisukohtades viidanud 01.07.2023 jõustunud hooldereformile, mille tagajärjel peaks kohalik omavalitsus väidetavalt riigieelarvest rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerima. Paraku puudutab hooldereform üksnes väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ehk hooldekodukoha eest tasumist (SHS § 20). Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Päeva- ja nädalahoiuteenus ei ole üldhooldusteenus, vaid erihoolekandeteenus, mis on reguleeritud SHS 3. jao „Erihoolekandeteenused“ 51. jaotises ja selle osutamine on riigi ehk SKA pädevuses (SHS § 70). Seega ei ole viited hooldereformile ja sellega kaasnenud muudatustele kaebaja puhul asjakohased.
74.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsus nr 2025193, 03.06.2025 otsus nr 2025-5302, 08.08.2025 otsus nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsus nr 20259788 on vaidlustatud osas õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna esialgsed haldusaktid on õiguspärased, tuleb õiguspäraseks lugeda ka Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsus nr 750, Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsus nr 1075 ja Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsus nr 123 ning need ei kuulu samuti tühistamisele. Kuna vaidlustatud haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja 20.03.2025, 22.05.2025, 31.07.2025 ja 31.10.2025 taotlused uuesti läbi.
75.Seoses SKA-ga märgib kohus, et jättis 13.10.2025 määruse resolutsiooni punktiga 7 SKA kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Nimetatud punkt oli määruskaebusega vaidlustatav, kuid kaebaja edasikaebamise korras märgitud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitanud. Määrus jõustus 29.10.2025. Kohus ei saa enda jõustunud määrust muuta. Kohus on endiselt seisukohal, et SKA kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks puudus alus. Praeguse vaidluse tulemus ei mõjuta SKA õigusi või kohustusi. SKA jaoks ei oma tähtsust, kas Tallinna linn hüvitab kaebajale Liikva Päikesekodu teenuse omaosaluse kulu.
76.Kohus selgitab täiendavalt 13.10.2025 määruse punktis 29 toodud selgitusele, et kui kaebaja ei ole nõus olukorraga, kus ta on alates 2019. aastast pidanud SKA-lt ööpäevaringse erihooldusteenuse võimaldamist ootama, tuleb tal pöörduda teenuse mõistliku aja jooksul võimaldamise taotlusega SKA poole. Kui kaebaja saab SKA-lt keelduva vastuse, on kaebajal õigus SKA vastust halduskohtus vaidlustada. Ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras olemisega seonduvaid küsimusi ei saa lahendada Tallinna linna vastu esitatud kaebuse raames. Tegemist on eraldiseisva õigussuhtega kaebaja ja SKA vahel.
77.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 12(13)
78.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.