Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-3484 10. aprill 2026 Karin Jõks Nadežda Sergejeva kaebus Peipsiääre valla kohustamiseks teha ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas Kaebaja: Nadežda Sergejeva, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja: Peipsiääre vald, esindaja Piibe Koemets Kolmas isik: osaühing ELTEN
1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada riigilõiv 20 eurot pärast määruse jõustumist kaebaja kontole EE781010152002485008.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistmata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
6.Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 24).
1.Kaebaja Nadežda Sergejevale kuulub kinnisasi asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kallaste linn, Võidu tn 109 (registriosa nr 799604, dtl 9). Kaebaja kinnisasi piirneb osaliselt osaühingule ELTEN kuuluva kinnisasjaga, mille asukoht on Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kallaste linn, Liiva tn 1a (registriosa nr 2786204, dtl 11).
2.Kaebaja esitas 07.11.2024 vastustajale avalduse, milles taotles riikliku järelevalve algatamist Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas (dtl 13-15). Kaebaja leidis, et puukuur ei ole ehitatud õiguspäraselt, sellest tuleneb kaebajale püsiv negatiivne mõju ja see tekitab kaebajale kahju.
3.Vastustaja teavitas kolmandat isikut 25.11.2024.a kirjaga nr 6-3/3836 (dtl 64-65) riikliku järelevalvemenetluse alustamisest, et kontrollida Liiva tn 1a kuuri vastavust nõuetele. 1
4.Vastustaja teavitas kaebajat 27.11.2024.a kirjaga nr 6-3/3664-1 (dtl 16), et on algatanud Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas riikliku järelevalve menetluse.
5.Vastustaja selgitas vastusena kaebaja järelepärimisele 28.03.2025.a e-kirjas (dtl 17), et pärast menetluse algatamist on vastustaja käinud kohapeal asja arutamas ning leitud on lahendus, et pärast kütteperioodi lõppu alustab omanik puukuuri lammutamist.
6.Vastustaja vastas Nikolai Sergejevi avaldusele 17.07.2025 kirjaga nr 6-3/3836-5 (dtl 2022). Vastustaja selgitas, et on vastavalt 08.07.2025 a esitatud avaldusele tutvunud täiendavalt Liiva tn 1 a kuuriga seotud materjalidega ning suhelnud kinnistu omanikuga. Vastustaja tõi kokkuvõtvalt välja, et viimane suhtlus Liiva tn 1a kinnistu omanikuga leidis aset 15.07.2025, milles omanik kinnitas jätkuvalt valmidust kuur lammutada, tähtajaks on pakutud 2025.a oktoober. Kolmanda isiku kavatsusi tõendab see, et vastusta teada ei ole ta uue küttehooaja tarbeks puid kuuri ladustanud ning küttepuud on ladustatud mujale. Omaniku seisukoht lammutuse osas on sama mis varasemalt. Vastustajal puudub alus nõuda puukuuri lammutamist. Omanik oli valmis kuuri seadustama, kuid see ei õnnestunud naaberkinnisasja omaniku nõusoleku puudumise tõttu. Praegu ei oleks naaberkinnisasja omaniku nõusolek seadustamiseks vajalik. Uue kuuri ehitamisel lähtuks Liiva tn 1a kinnistu omanik hetkel kehtivast õigusloomest.
7.Kaebaja esitas vaide (dtl 23-28), milles ta taotles 17.07.2025.a vastuse nr 6-3/3836-5 kehtetuks tunnistamist, riikliku järelevalve menetluse jätkamist ja Liiva tn 1a kinnisasjal asuva kuuri lammutamise ettekirjutuse tegemist.
8.Vastustaja jättis 16.09.2025.a korraldusega nr 435 vaide rahuldamata (dtl 29-31).
9.Kaebaja esitas 16.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse 17.07.2025.a vastuse nr 6-3/38365 tühistamise ja riikliku järelevalve läbiviimise jätkamise kohustamise nõudes (dtl 2-7). Kaebaja väitel on puukuur rajatud õigusliku aluseta. Kolmas isik ei ole kaebuse esitamise seisuga puukuuri lammutanud. Kolmas isik on lammutustöödega alustanud, kuid kaebajal puudub kindlus, et lammutamine viiakse lõpule. Puukuur mõjutab kaebaja kinnisasja kasutamist ja on visuaalselt häiriv. Sellelt tulenevad püsivad negatiivsed mõjud, mida ei ole kuuri lammutamata või teisaldamata võimalik vähendada ega leevendada. Kaebaja hinnangul on 17.07.2025.a vastus keeldumine ettekirjutuse tegemisest. Vastus on õigusvastane. Vastustaja saab nõuda puukuuri lammutamist. Vastuses on viidatud õiguslikule alusele, mis reguleerib tsiviilõiguslikke suhteid. Vastus ei vasta haldusakti põhjendamise nõuetele.
10.Kohus tagastas 02.03.2026.a määrusega (dtl 35-37) kaebuse Peipsiääre Vallavalitsuse 17.07.2025.a vastuse nr 6-3/3836-5 tühistamise nõudes ja võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna osaühingu ELTEN, andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastamiseks ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
11.Vastustaja esitas 19.03.2026 kohtule vastuse (dtl 42), milles teavitas, et 25.11.2024 algatati riiklik järelevalvemenetlus nr 6-3/3836 eesmärgiga kontrollida Liiva tn 1a kinnistul 2
Kallaste linnas Peipsiääre vallas asuva puukuuri vastavust kehtivatele nõuetele. Kinnistu omanik teatas 06.03.2026, et on alustanud puukuuri lammutamist. Vallavalitsus teostas kinnistul kontrolli 12.03.2026, mille käigus tuvastas, et puukuur on täielikult lammutatud. Vastustaja asus seisukohale, et järelevalvemenetluse eesmärk on saavutatud ning vajadus lammutusettekirjutuse tegemiseks on ära langenud, kuna ehitis on vabatahtlikult lammutatud. Puudub alus järelevalvemenetluse jätkamiseks. Peipsiääre Vallavalitsus lõpetas menetluse 13.03.2026 ja teavitas menetlusosalisi järelevalvemenetluse lõpetamisest 18.03.2026. Vastusele on lisatud Peipsiääre Vallavalitsuse 18.03.2026.a otsus nr 6-3/3836-12 järelevalvemenetluse lõpetamise kohta (dtl 44) ja foto (dtl 45).
12.Kaebaja esitas 27.03.2026 taotluse menetluse lõpetamiseks (dtl 48-49). Kaebaja viitas vastustaja 18.03.2026.a otsusele ja asus seisukohale, et kuna ehitusjärelevalve Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas on läbi viidud ja kaebaja soovitud eesmärk on saavutatud (puukuur on lammutatud), esineb alus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotles menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Kaebaja esitas 30.03.2026 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi (dtl 51-54) ning palus vastustajalt välja mõista menetluskulud 392 eurot, s.h õigusabikulud 372 eurot ja riigilõiv 20 eurot.
13.Vastustajal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Vastustaja palus jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja märkis, et tal endal kohtumenetlusega seoses menetluskulusid tekkinud ei ole. Vastustaja hinnangul kohaldub HKMS § 108 lg 6 erand. Praeguses asjas on ilmne, et toimingu tegemine (puukuuri lammutamine) ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid toimus sõltumatu järelevalvemenetluse tulemusel, mis algatati oluliselt varem kui kaebuse esitamine kohtule. Vastustaja tõi välja, et järelevalvemenetlus algatati 25.11.2024 (dtl 64-65), järelevalvemenetlus s.h kirjavahetus vastustaja ja kolmanda isiku vahel (dtl 66-69) toimus järjepidevalt, aktiivne kirjavahetus kaebajaga algas 2025.a veebruaris, kolmas isik alustas puukuuri tühjendamist oktoobris 2025 ning puukuur lammutati lõplikult 18.03.2026. Järelevalvemenetlus oli algatatud ja toimus järjepidevalt enne kaebuse esitamist kohtule ja sõltumata sellest. Puukuuri lammutamine toimus järelevalvemenetluse loogilise jätkuna, mitte kohtusse pöördumise tagajärjel. Kaebuse esitamine ei avaldanud toimingu tegemisele otsustavat mõju ega põhjustanud seda. Kuna järelevalvemenetlus oleks viinud sama tulemuseni ka ilma kohtumenetluseta, on kaebaja enda otsus kohtusse pöörduda menetluskulude tekkimise ainus põhjus.
14.Kolmas isik ei ole kaebusele ega kaebaja menetluse lõpetamise taotlusele vastanud ning ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine
15.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Viidatud sätet kohaldatakse kohtupraktikas ka juhul, kui kaebaja on kaebuse eesmärgi 3
kohtuväliselt saavutanud. Praeguses asjas on HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Menetlusse võetud nõudeks on kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas. Kohus selgitas 02.03.2026.a määruses järgmist. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja taotletud järelevalvemenetlust alustatud ja seda ei ole lõpule viidud. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetlust ei ole lõpule viidud, siis on kaebajal õigus nõuda selle lõpuleviimist (menetlust lõpetava otsuse tegemist). Kohus hindab sel juhul üksnes menetluse kestust (õigusvastase viivituse esinemist) ja ei anna sisulist hinnangut menetluse sisule.
16.Menetlusse võetud nõude rahuldamine ei ole praegu enam võimalik, kuna järelevalve on lõppenud (dtl 44). Pooled nõustusid, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus on selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 57). Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
17.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Menetluskulud
18.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus tagastab riigilõivu kaebaja taotluses näidatud pangakontole.
19.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12). Tartu Ringkonnakohus leidis 28.08.2025.a määruses asjas 3-24-2802 p 26, et HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa pelgalt sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Sellel alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud.
20.Asjas on tõendatud, et kaebaja taotles 07.11.2024 järelevalvemenetluse algatamist (dtl 13-15), mille vastustaja algatas 25.11.2024 (dtl 64-85), teavitades sellest kaebajat (dtl 16). Kolmas isik taotles pärast järelevalvemenetluse algatamist täiendavat aega kuni novembrini 2025 (dtl 66). Kaebaja on teinud 27.03.2025 ja 08.07.2025 järelepärimisi menetluse seisu kohta (dtl 17, 20, 67-68). Kaebajale kinnitati vastusena tema järelepärimistele, et kolmas isik plaanib kuuri lammutada pärast kütteperioodi lõppu (dtl 17) ja oktoobris 2025 (dtl 22). 16.09.2025.a vaideotsuses märkis vastustaja, et kolmandal isikul on valmidus kuur lammutada 2025.a oktoobrikuu jooksul (dtl 31). Vastustaja teavitas 16.10.2025.a e-kirjas kaebajat, et puukuuri lammutamisega on alustatud ja hetkel tühjendatakse puukuuri inventarist (dtl 68). Kaebaja esitas kaebuse 16.10.2025.
4
Kaebusest ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks täitnud HKMS § 53 lg 2 sätestatud kohustust saata kaebus vahetult vastustajale. Kohus võttis kaebuse menetlusse 02.03.2026.a määrusega ja toimetas koos määrusega vastustajale kätte ka kaebuse. Vastustaja lõpetas järelevalvemenetluse 18.03.2026 (dtl 79).
21.Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades öelda, et kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja tegi enne kaebuse esitamisest teadasaamist järelevalvemenetluses mitmeid toiminguid. Vastustaja teatas 16.10.2025 kaebajale, et ta on saavutanud kolmanda isikuga kokkuleppe kuuri lammutamiseks ning sellega on alustatud. Vastustaja tegutses kaebaja eesmärgi (kuuri lammutamise) saavutamise huvides, kuigi kohtuasja dokumentide põhjal on vastustaja ise läbivalt olnud seisukohal, et kuuri lammutamise nõue ei oleks põhjendatud ja võimalik oleks ka kuuri seadustamine. See, et kuur lammutati lõplikult ja vastustaja lõpetas järelevalve pärast kaebuse esitamisest teadasaamist, ei ole piisav selleks, et jaatada põhjuslikku seost kaebuse esitamise ja kaebaja eesmärgi saavutamise vahel. Kohus rõhutab, et kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebaja saavutanud vaidlusaluse kuuri lammutamist, vaid üksnes seda, et vastustajal on kohustus teha järelevalvemenetlust lõpetav otsus. See oleks võinud olla ka otsus ettekirjutuse tegemisest keeldumise kohta. Kaebaja menetluskulud ei tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja ei mallanud ära oodata järelevalvemenetluse tulemit. Kohus peab tõenäoliseks, et praegune lõpplahendus (kuuri lammutamine) oleks saabunud ka ilma kaebust esitamata.
22.Kaebajal oli võimalus taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohtupraktikas on tuvastamisnõudele ülemineku eesmärgina aktsepteeritud menetluskulude hüvitamise saavutamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-23-1312). Kui kohus oleks tuvastamisnõude lahendamisel kindlaks teinud, et vastustaja on järelevalve raames õigusvastaselt viivitanud, siis võinuks kaebajal olla õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes.
23.Kokkuvõttes leiab kohus, et menetluse lõpetamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu HKMS § 108 lg 6 tähenduses. Sel juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus HKMS § 108 lg 4 alusel kaebajal. Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud menetluskulude nõuet, menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning menetluskulude väljamõistmine nende kasuks ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.
24.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.