lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2288/20

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2288/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2288

Haldusasi

KPV Teenused UÜ kaebus Tallinna linna keelamiseks rakendada kaebaja suhtes sunniraha Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.04.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00237 täitmata jätmise eest ning Tallinna linna kohustamiseks esitama täiteasjas nr 025/2026/1335 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KPV Teenused UÜ, esindajad T.R ja Sven Soeson Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Sten-Erik Simmo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.10.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KPV Teenused UÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse KPV Teenused UÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.10.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-26-2288.
2.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuse lisad 1, 2 ja 3 digitaalse toimiku lehekülgedel 493-500.
3.Jätta KPV Teenused UÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-26-2288 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 12.11.20263-23-1274/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-3184/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.10.20263-26-3095/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.10.20263-26-1947/49Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.10.20263-26-1931/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.10.20263-26-1555/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Määrus peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 07.04.2025 ettekirjutusega nr 2512899/00237 kohustati Nurme tn 23a, Tallinn kinnistu (katastritunnus 78404:401:3300) omanikku startUP Baltic OÜ-d ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2 ja korrakaitseseaduse § 28 lg-te 1 ja 2 alusel hiljemalt 08.08.2025 esitama ehitusteatis koos nõuetekohase ehitusprojektiga, milles nähakse ette Nurme tn 23a kinnistule veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine (p 1);

3-26-2288 ehitama välja nõuetekohased lumetõkked ning vihmaveerennid ja -torud (p 2). Ettekirjutuses hoiatati kinnistu omanikku ettekirjutuse p 1 täitmata jätmise korral 1500 euro suuruse ja p 2 täitmata jätmise korral 1000 euro suuruse sunniraha rakendamise eest.

2.TLPA tegi startUP Baltic OÜ-le 29.08.2025 hoiatuse nr 2512899/00237-1 sunniraha määramiseks summas 2500 eurot 07.04.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00237 p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest. Sunniraha tuli tasuda hiljemalt 05.09.2025. TLPA määras hoiatuses 07.04.2025 ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 29.12.2025 ning sunniraha uueks määraks ettekirjutuse p 1 täitmata jätmise korral 1700 eurot ja ettekirjutuse p 2 täitmata jätmise korral 1200 eurot.
3.Nurme tn 23a kinnistu omandas 13.10.2025 KPV Teenused UÜ (kaebaja).
4.TLPA teavitas 05.01.2026 kirjaga kaebajat 07.04.2025 ettekirjutusest nr 2512899/00237 ning sellest, et ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu koostas amet 29.08.2025 hoiatuse ja rakendas ettekirjutusega määratud sunniraha ning määras ettekirjutuse nõuete uueks tähtajaks 29.12.2025. Kirjas selgitati, et 05.01.2026 seisuga on ettekirjutuse p-d 1 ja 2 täitmata ning paluti hiljemalt 08.01.2026 selgitusi ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.
5.TLPA tegi KPV Teenuse UÜ-le 15.04.2026 hoiatuse nr 2512899/00237-2, millega otsustas sisse nõuda TLPA 07.04.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00237 p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest TLPA 29.08.2025 hoiatusega nr 2512899/00237-1 määratud sunniraha 2900 eurot. Hoiatuse kohaselt tuli sunniraha 2900 eurot täitemenetluse alustamise vältimiseks tasuda hiljemalt 22.04.2026.
6.KPV Teenused UÜ esitas 26.04.2026 TLPA-le vaide 15.04.2026 hoiatuse nr 2512899/00237-2 peale.
7.TLPA palus 06.05.2026 kaebajal haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 alusel esitada kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
8.TLPA esitas 01.07.2026 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse ja täitedokumendi TLPA 07.04.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00237 ja 15.04.2026 hoiatuse nr 2512899/00237-2 alusel sunniraha 2900 eurot sundtäitmiseks (täiteasi nr 025/2026/1335).
9.KPV Teenused UÜ esitas 28.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada TLPA tegevusetus kaebaja 26.04.2026 vaide lahendamisel ning kohustada TLPA-d lahendama vaie mõistliku, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Samuti palus kaebaja tuvastada, et TLPA 15.04.2026 hoiatuses nr 2512899/00237-2 toodud sunniraha nõude täitmisele pööramine 01.07.2026 oli õigusvastane, kuna kaebaja vaie ei olnud selleks hetkeks lahendatud. Kaebaja palus kohustada TLPA-d hoiduma sunniraha edasisest sundtäitmisest kuni kaebaja vaide lahendamiseni. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täiteasjas nr 025/2026/1335 toimuv sundtäitmine kuni käesoleva halduskohtuasja jõustunud lahendini või vaide lõpliku lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
10.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Sama määrusega tagastas halduskohus osaliselt kaebuse vaidemenetlusega seotud nõuete (tuvastada TLPA tegevusetus kaebaja vaide lahendamisel ning kohustada TLPA-d lahendama kaebaja vaie mõistliku, kohtu poolt määratava tähtaja jooksul) ning sunniraha täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus leidis, et kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks selliste pöördumatute tagajärgede kaasnemine, mis esialgse õiguskaitse kohaldamist 2(7)

3-26-2288 õigustaksid. Olukorras, kus kohtutäitur on juba teostanud täitmistoimingud ning selle käigus on kaebajalt sunniraha ja täitmiskulud kätte saadud, on kaebajal võimalik kaebust muuta ning esitada haldusorgani vastu heastamisnõue alusetult tasutud sunniraha tagastamiseks ning kahju hüvitamise nõue tasutud täitmiskulude hüvitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, milline pöördumatu kahju talle tekiks juhul, kui ta sunniraha (ning täitekulud) tasub. Taotluse rahuldamine ei ole lubatav ka seetõttu, et see väljuks kaebuses esitatud nõuete piiridest.

11.KPV Teenused UÜ esitas 27.08.2026 kaebuse täienduse nõuetega keelata Tallinna linnal rakendada kaebaja suhtes sunniraha ettekirjutuse nr 2512899/00237 täitmata jätmise eest ning kohustada Tallinna linna esitama kohtutäitur K. Põltsile täiteasjas nr 025/2026/1335 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebaja esitas samas uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et esialgset õiguskaitset kohaldamata võib sunniraha ja täitekulude sissenõudmine toimuda enne seda, kui kohus jõuab sisuliselt kontrollida, kas kaebaja suhtes olid sunniraha rakendamise eeldused täidetud.
12.Tallinna Halduskohus võttis 28.08.2026 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes keelata Tallinna linnal rakendada kaebaja suhtes sunniraha ettekirjutuse nr 2512899/00237 täitmata jätmise eest ning kohustada Tallinna linna esitama kohtutäitur K. Põltsile täiteasjas nr 025/2026/1335 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et taotluses ei ole esile toodud uusi või muutunud asjaolusid seoses esialgse õiguskaitse vajadusega, samuti ei ole esitatud varasemaga võrreldes täiendavaid selgitusi, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid kaebajale juhul, kui ta tasuks vaidlusaluse sunniraha ning täitekulud.
13.KPV Teenused UÜ esitas 31.08.2026 halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täiteasjas nr 025/2026/1335 sunniraha ja sellega seotud täitekulude sissenõudmine kuni haldusasjas nr 3-26-2288 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, alternatiivselt kohustada Tallinna linna esitama kohtutäitur K. Põltsile viivitamata avaldus täiteasja nr 025/2026/1335 peatamiseks kuni haldusasjas nr 3-26-2288 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning keelata Tallinna linnal kuni esialgse õiguskaitse kehtivuse lõpuni teha uusi toiminguid vaidlusaluse sunniraha sundtäitmise jätkamiseks.
14.Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et täitemenetluses sunniraha ja täitekulude sissenõudmise korral ei ole kaebajal võimalik seda summat kasutada muul viisil oma tegevuses, ei ole uus asjaolu, vaid oli teada juba esmase esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal.
15.Tallinna linn palus 12.10.2026 vastuses jätta kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
16.KPV Teenused UÜ esitas 16.10.2026 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada sunniraha nõude täitmise ning kohustada linna esitama kohtutäiturile avaldust täitemenetluse peatamiseks ja hoiduma kinnisasja realiseerimise taotlemisest või alternatiivselt kohustada linna taotlema kohtutäiturilt täitetoimingute, sh kinnisasja realiseerimise edasilükkamist või täiendava, vähem piirava alternatiivina kohustada linna taotlema kohtutäiturilt vaidlusaluse sunniraha arvel laekunud, deponeeritud või laekuvate summade väljamaksmise edasilükkamist ning hoiduma väljamakse nõudmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni või kohtu edasise määruseni. Taotluse kohaselt esinevad asjaolud, mis on tekkinud või kaebajale teatavaks saanud pärast 31.08.2026 taotluse esitamist ja mida kohus ei ole hinnanud: 1) keelumärge on oktoobris 2026 takistanud kokkulepitud kinnisasja võõrandamistehingut ning kohtutäitur keeldus 12.10.2026 keelumärget kõrvaldamast; 2) kaebaja sai 12.10.2026 kätte ehitisregistris asutusesiseseks kasutamiseks märgitud 3(7)

3-26-2288 ehitusdokumendid; 3) täitedokumendi koosseisust nähtub, et sundtäitmisel on eelmisele omanikule määratud sunniraha, mille tähtaeg möödus enne, kui kaebaja ettekirjutusest teada sai, ning täitedokumendile on lisatud üksnes eelmise omaniku ajast pärit paikvaatluse aktid.

17.Tallinna Halduskohus jättis 26.10.2026 määrusega vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja on taotluses viidanud mh võimalikele puudustele täitemenetluses, sh seoses täitmisteate kaebajale kättetoimetamise ja keelumärke seadmisega. Tegemist on potentsiaalsete vigadega kohtutäituri läbiviidavas menetluses, mida kaebajal oli või on (sõltuvalt tähtaegsusest) õigus vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 järgse kaebekorra alusel, pöördudes esmalt täituri enda poole ja seejärel vajaduse korral TMS § 218 alusel maakohtusse. Nendele asjaoludele ei ole kaebajal võimalik tugineda praeguses halduskohtumenetluses, kus vaidlus on linna kui haldusorgani tegevuse õiguspärasuse üle. Kaebaja on viidanud uue asjaoluna sellele, et leppis kokku Nurme tn 23a võõrandamise ning notariaalse tehingu aja, ent kohtutäitur keeldus keelumärget kõrvaldamast. Keelumärke seadmine oli kaebajale teada juba 2026. a juulis (kaebaja on ise märkinud, et keelumärge kanti kinnistule juba 08.07.2026 – vt dtl 390 lõpus) ning asjaolu, et see takistab kinnisasja müüki, ei saanud kaebajale tulla üllatusena. Seda arvestades ei saa keelumärkega seonduvaid asjaolusid pidada uuteks asjaoludeks taotluse lahendamisel. Kuna kaebaja on taotlenud varasematega võrreldes uusi esialgse õiguskaitse meetmeid, käsitab kohus taotlust siiski uue, mitte korduvana. Arusaamatuks jääb kaebaja viide sellele, et täitedokumendile lisatud paikvaatluse aktid pärinevad ajast, mil kinnistul oli eelmine omanik. TMS § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Riigikohus on selgitanud, et täitedokumendiks selle sätte mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega (otsus asjas nr 3-3-172-14, p 12; otsus asjas nr 3-2-1-100-11, p 13) – TMS ei nõua nendele dokumentidele lisaks mingite tõendite esitamist (vt ka TMS § 23 lg 1). Samas ei saanud see lisade koosseis tulla kaebajale üllatusena – sama loetelu oli esitatud juba 01.07.2026 täitmisteates, mille kaebaja ise kohtule esitas (dtl 37). Kaebaja on ekslikult väitnud, et 13.04. 2026 paikvaatluse akti pole kohtutoimikus. Akt paikneb kohtutoimikus dtl 233, lisaks on vastustaja esitanud mitmeid paikvaatluse akte nii varasematest kui hilisematest kuupäevadest, sh nt 20.05.2026 (dtl 244) ja 11.06.2026 (dtl 247), kust lumetõkked, vihmaveerenn ega -torud ei nähtu. Kui need on praeguseks tõepoolest paigaldatud, nagu kaebaja väidab, on tal võimalik linnaga ühendust võtta ja see võib vältida edasist sunniraha määramist vähemalt neid kohustusi puudutavas osas. Kaebaja on vaides väitnud rennide paigaldatust, ent kohtule vaiet esitades pole kaebaja sellele lisanud fotosid, mis dokumendist nähtuvalt pidanuks olema vaidele lisatud (dtl 35), mistõttu kohus seda kontrollida ei saa. Kaebaja poolt 16.10.2026 esitatud fotode (dtl 399–400) tegemise kuupäeva pole kohtul võimalik tuvastada, ent kuna fotodelt nähtuvad puudelt langenud kollased lehed katuse peal ning ka taustal olevate puude võrad sisaldavad kollast ja oranži, saab neist järeldada üksnes olukorda praegu, sügisel, ent mitte vaidlusaluse sunniraha nõude tegemise ajal, kevadel. Kaebaja on tuginenud uue asjaoluna ka sellele, et 2019. a ehitusprojekti seletuskirjas, mille kaebaja on kätte saanud alles hiljuti, polegi lumetõkkeid ette nähtud. Kohus nendib, et kuna ettekirjutus nende paigaldamiseks on kehtiv haldusakt, ei oma tähtsust see, kas ettekirjutusega võib olla pandud kohustusi, mille õiguslik alus on vaieldav. Ometi möönab ka kaebaja ise, et kasutusloaga need objektid siiski ette nähti. 4(7)

3-26-2288 Arusaamatuks jääb kaebaja viide varasemale omanikule määratud sunnirahale. Kaebajalt ei nõuta välja mitte varasemale omanikule määratud, vaid temale 15.04.2026 määratud sunniraha. Kaebaja viitab ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 5 lg-st 3 tulenevale, mille kohaselt on õigusjärglase suhtes lubatud sunnivahendit rakendada alles pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud. Ometi ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja informeeris kaebajat nii ettekirjutuse sisust kui ka nii esialgsest kui ka hiljem määratud uuest tähtajast koos hoiatusega hiljemalt 05.01.2026 e-kirjas (dtl 129). Varem kohustuste täitmiseks määratud tähtajad olid küll määratud kinnistu varasemale omanikule, ent seoses õigusjärglusega tulid nii kohustused kui ka nendega kaasnevad hoiatused kaebajale üle. Kaebaja väidab, et linna 28.07.2026 ekirjast nähtuvalt ei olnud amet ka pärast 15.07.2026 uut sunniraha määranud, millest kaebaja järeldab, et sundtäitmisel on eelmise omaniku tähtajaga seotud sunniraha. Kohus mõistab linna 28.07.2026 e-kirja teisiti – sellega on lihtsalt määratud uus tähtaeg, mille möödalaskmise korral hoiatatakse kaebajat uue sunniraha kohaldamise eest (kirjas on selgelt juttu hoiatusest 2, st 15.04.2026 hoiatusest, mis järgnes varasemale omanikule tehtud hoiatusele – dtl 432–433). Kaebaja ei ole hoolimata 19.10.2026 käiguta jätmise määruses sellele tähelepanu juhtimisest näidanud ära enda esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud ka varasemates esialgse õiguskaitse määrustes. Kaebaja seda teinud ei ole. Ka 16.10.2026 avaldusest nähtub, et kaebajal oleks võimalik keelumärkest vabaneda, kui ta tasuks sundtäitmise summa kohtutäituri ametialasele kontole (dtl 391). Seega on kaebajal võimalik sõltumata esialgse õiguskaitse kohaldamisest enda käsitletud peamist raskust (keelumärge) vältida sunniraha tasudes ja muutes kaebust, esitades sunniraha tagastamiseks kohustamise ja täitekulude kui kahju hüvitamise nõuded. Kohtule jääb arusaamatuks alternatiivne taotlus kohustada linna taotlema kohtutäiturilt talle tasutava summa väljamaksmise edasilükkamist. Selliseks taotluseks saaks alust olla eelkõige juhul, kui kaebajal ja kohtul oleks kahtlus, et summa väljamaksmise ja hilisema kaebuse rahuldamise korral ei pruugiks kaebaja seda enam tagasi saada. Arvestades, et vastustajaks on Tallinna linn, ei ole kohtul vähimatki kahtlust, et kui kohus peaks hiljem rahuldama kaebaja nõude linna kohustamiseks 2900 euro suurust sunniraha tagastama, ei oleks linnal raskusi selle kaebajale tasumisega.

18.KPV Teenused UÜ palub 11.11.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.10.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et Nurme tn 23a kinnistu müük oli kokku lepitud, kuid 16.10.2026 kavandatud tehing jäi ära keelumärke lahendamise vajaduse tõttu. Sundtäitmine ja kinnistule seatud käsutamise keelumärge mõjutab kaebaja võimalust kinnisasja käsutada. Vihmaveesüsteemid olid 15.04.2026 sunniraha rakendamise ajaks paigaldatud ja vastasid projektile. Vastustaja enda seisukoha kohaselt teatas kaebaja juba 09.01.2026 telefonitsi, et vihmaveerennid ja lumetõkked on paigaldatud. Kui kohustus oli sunniraha rakendamise ajaks täidetud, ei saanud sunniraha selles osas oma eesmärki täita. Kaebaja esitas AS-ile Tallinna Vesi 26.04.2026 liitumislepingu avalduse ning sai 27.04.2026 vastuse. Dokumendid on toimikusse esitatud 16.10.2026 taotluse lisadena. Liitumine ei ole lõpetatud, kuid alustatud menetlus on oluline sunniraha vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel. TLPA 07.04.2025 ettekirjutus nr 2512899/00237 ja 29.08.2025 hoiatus nr 2512899/00237-1 olid adresseeritud eelmisele omanikule (startUP Baltic OÜ). Kaebaja omandas Nurme tn 23a kinnistu 13.10.2025, 29.08.2025 hoiatusega määratud uus tähtaeg 29.12.2025 möödus enne vastustaja 05.01.2026 kirja. Vastustaja 12.10.2026 vastuse lisa 4 (väljavõte kirjavahetusest 05.01.2026) tõendab kaebajale saadetud teavituse sisu, kuid ei näita uue kaebajale 5(7)

3-26-2288 adresseeritud sunniraha hoiatust koos uue vabatahtliku täitmise tähtaja ja konkreetse summaga. 15.04.2026 rakendati kaebaja suhtes sunniraha 2900 eurot seoses varasema hoiatusega. Hinnata tuleb, kas uue omaniku suhtes olid kõik eeldused täidetud. Vajaduse korral tuleb nõuda vastustajalt välja täielik haldusmenetluse toimik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
20.Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos määruskaebusega esitatud lisad 1˗3 (digitaalse toimiku leheküljed 493˗500), kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2, § 203 lg 2).
21.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega neid täies ulatuses kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt HMS § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-22-240, p 12).
23.Vaidlust ei ole, et TLPA 07.04.2025 ettekirjutus nr 2512899/00237 on kehtiv. Kuigi 07.04.2025 ettekirjutuse adressaadiks oli Nurme tn 23a kinnistu endine omanik startUP Baltic OÜ, ei ole ettekirjutuse nõuded adressaadiga lahutamatult seotud ning seetõttu saab ettekirjutuse täitmist nõuda ka kaebajalt, kes omandas kinnistu 13.10.2025. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kaebajat ettekirjutuses sisalduvatest kohustustest, selle täitmise tähtajast, TLPA 29.08.2025 hoiatusest ning ettekirjutuse täitmise uuest tähtajast 05.01.2026 ekirjaga (dtl 129) teavitanud.
24.Kaebaja peab 16.10.2026 taotluses esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks seetõttu, et Nurme tn 23a kinnistule kohtutäituri 01.07.2026 avalduse aluse seatud käsutamise keelumärge takistab kinnistu võõrandamist.
25.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal ei esine praeguses asjas äratuntavat esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi halduskohus on esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisele korduvalt kaebaja tähelepanu juhtinud, ei ole kaebaja põhistanud (ega 6(7)

3-26-2288 tõendanud), et sunniraha tasumine tooks talle kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule mingeid andmeid oma majandusliku seisu kohta, millest saaks järeldada, et 2900 euro tasumine käiks temale ilmselgelt üle jõu. Selliseid argumente ei ole esitatud ka määruskaebuses. TLPA 15.04.2026 sunniraha nõudega määratud 2900 euro suuruse sunniraha tasumise nõuet ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Sunniraha suurus on kaugel seadusega lubatud maksimaalsest määrast (EhS § 133 kohaselt kuni 450 000 eurot). Lisaks on kaebaja 16.10.2026 taotlusest nähtuvalt praeguseks deponeerinud vaidlusaluse sunniraha kohtutäituri ametialasele ametikontole selleks, et Nurme tn 23a kinnisasjale seatud käsutamise keelumärge kustutataks. Täitemenetluse lõpule viimise ja sunniraha vastustajale laekumisega langeb ära ka esialgse õiguskaitse vajadus sunniraha rakendamise keelamiseks ja vastustaja kohustamiseks esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse § 11 lg 2). Kui lisaks haldusorgani poolt alusetult rakendatud sunnirahale kandis kaebaja kahju (nt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat taotlema kohtutäiturilt talle tasutava summa väljamaksmise edasilükkamist. Kahtluseks, et sunniraha tagastamiseks kohustamise nõude rahuldamisel osutuks tagasinõude täitmine linna vastu raskendatuks või võimatuks, puudub igasugune alus. Kokkuvõttes ei võimalda 16.10.2026 esialgse õiguskaitse taotluse ega määruskaebuse põhjendused järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudaks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskemaks või võimatuks.

26.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2026 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.10.20263-26-2692/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-25-2298/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja