X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega (ebahügieeniline kinnipeetav) ajavahemikul 03.09– 09.09.2025
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata X-i tasumisest vabastamiseks ülekuulamiseks.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
X (edaspidi kaebaja) esitas 05.09.2025 Tartu Vanglale (edaspidi ka vangla) kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja selgitab, et ta on paigutatud Tartu Vangla S8 eluosakonda, kus paikneb lukukambris kinnipeetav, kes roojab ja urineerib kambri põrandale, põhjustades sellega haiguste ning bakterite levikut. Isikliku hügieeni nõuete järgimise jälgimine ja vajadusel sund on vangla seadusest tulenev kohustus. Sellega, et vangla probleemiga ei tegele, on ohustatud kaebaja elu ja tervist. Vangla rikkumine on seda raskem, et kaebaja on esitanud varem samal põhjusel kahju hüvitamise nõude, kuigi siis oli haisu tekitajaks teine kinnipeetav, ilma et midagi oleks muutunud. Seega oli vanglale hästi teada, kui väga selline olukord kaebajat häirib. Kaebaja paikneb inimväärikust alandavas ja tema vaimset tervist kahjustavas olukorras. Osakonnas levib pidev rooja ja uriini hais. Kaebajat on ka varasemalt paigutatud ühte kambrisse vaimselt ebastabiilse isikuga, kes haises. Vangla ei võta olukorra leevendamiseks midagi ette. Vangla on kaebajat korduvalt väärkohelnud ja põhjustanud kannatusi, mida ei peaks kinnipeetavad taluma. Samuti kannatab roojas paiknev isik, kes on haisu põhjustaja. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot tervise kahjustamise eest ja 5000 eurot inimväärikuse alandamise eest.
3-25-3878
1.1.Tartu Vangla jättis 22.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/433-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes ühes osakonnas kinnipeetavaga, kes haisu levitas, ajavahemikus 03.09–09.09.2025, s.o kokku 6 ööpäeva. Seejuures kohaldati kinnipeetava suhtes, kes haisu levitas, täiendavaid julgeolekuabinõusid (sh paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse). Nimetatud kinnipeetav paiknes kambris nr 473 ja X kambris nr 466. Kambris nr 473 paikneval kinnipeetaval on olnud teatud puudujääke enda hügieeni eest hoolitsemisel ja enda kambri korras hoidmisel. Seetõttu on vangla taganud kinnipeetava kambri koristamise perioodiliselt teatud ajavahemike tagant või siis, kui selleks tekib vältimatu vajadus. 04.09.2025. a ettekandest nr 2-25/2540 nähtub, et kamber nr 473 haises ja kambri põrand oli vett täis. Samas ei ole kirjeldatud haisu intensiivsust. Samal päeval ka koristati kambrit nr 473. Kamber nr 473 asub S8 osakonna koridori tagaosas ning kamber nr 466 asub osakonna keskosas ehk kambrid ei asu teineteise vahetus läheduses, mistõttu ei ole usutav, et kambrist nr 473 levis hais X-i kambrini. Vangla küsis kahjunõude menetluse käigus täiendavaid selgitusi vanglaametnikelt, kelle hinnangul ei olnud S8 elukeskkonnas täheldatud haisu ja pigem paistab S8 keskkond silma hea hügieeni tagamisega. Ka teised kinnipeetavad ei kurtnud vestluste käigus halva haisu üle. Vangla ei saa võtta lõpuni vastutust kinnipeetavate normist hälbiva käitumise eest ning tegude eest, mida nad panevad toime enda kambris olles. Tegu on äärmuslike juhtumitega, mille puhul on paratamatu, et tekivad ebameeldivused. Sellist käitumist ei saa üldiselt ette prognoosida, samuti ei ole teada, miks teatud isikud selliselt käituvad. Kaebaja kannatused ei ole käsitatavad inimväärikuse alandamisena. Samuti puuduvad tõendid, et kaebaja (vaimne) tervis oleks saanud eelkirjeldatu tõttu kannatada, mistõttu jääb taotlus tervikuna rahuldamata.
2.X esitas 28.10.2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse kahju hüvitamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on paigutatud olukorda, kus ta peab viibima teise inimese rooja ja uriini haisu keskel. Kaebaja paikneb inimväärikust alandavas ja tema vaimset tervist kahjustavas olukorras S8 osakonnas. Osakonnas levib pidev rooja ja uriini hais. Vangla paigutas S8 avatud eluosakonna lukukambrisse vaimselt ebastabiilse isiku, kes järjepidevalt tekitab haisu, aga vangla ei võta midagi ette. Vangla on sellega seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise ning kaebaja heaolu ja vaimse tervise. Kaebaja tunneb alandustunnet ning see põhjustab vaimseid pingeid. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Tartu Vangla esitas 12.11.2025 kohtule kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus hindab kahju hüvitamise nõude lahendamise raames ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei käsita kohus kaebaja taotlust vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks eraldiseisva nõudena. Arvestades kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse sisu ja kohtule esitatud kaebust, mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest põhjusel, et kaebaja pidi taluma perioodil 03.–09.09.2025 kambrist nr 473 levinud ebameeldivat haisu. Kaebaja sõnul viibis ta ebainimlikes kinnipidamistingimustes, millega alandati tema väärikust, ning ta tundis alandustunnet ja vaimset pinget.
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Kohtu hinnangul ei ole hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. 2
3-25-3878
7.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
8.Kohus peab vähetõenäoliseks kaebajale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramist alusel, et kaaskinnipeetava kambrist levis kaebaja kambrisse ja S8 eluosakonda üldiselt hais. Vangla otsuse kohaselt võis kaebajat kirjeldatud tegevus mõjutada ajavahemikul 03.09.– 09.09.2025. Väidetavalt haisu põhjustav isik paiknes S8 eluosakonna lukustatud kambris nr
473.Kaebaja viibis avatud kambris nr 466. Kambrid ei asunud teineteise vahetus läheduses. Kohtule ei ole usutav, et lõhnahäiring levis kaebaja kambrisse või osakonda üldiselt läbi kambri nr 473 kinnise ukse sellise tugevusega, et kaebaja kinnipidamistingimusi saaks käsitada väärikust alandavatena riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kahju hüvitamise menetluse käigus ametnike poolt antud seletuste kohaselt ei olnud S8 elukeskkonnas täheldatud haisu ja pigem paistab S8 keskkond silma hea hügieeni tagamisega. Ka teised kinnipeetavad ei kurtnud vestluste käigus halva haisu üle. Samuti oli tegemist sündmusega, mille kestus oli 6 ööpäeva. Vangla sõnul oli küll kambris nr 473 paikneval kinnipeetaval puudujääke isikliku hügieeniga, kuid tema kambrit koristati ning vajadusel tehti seda ka erakorraliselt. Vaidlusalusel ajavahemikul koristati kambrit nr 473 04.09.2025. Eelnevat arvestades leiab kohus, et olukord võis olla kaebajale häiriv, kuid tegemist ei ole sellise häiringuga, mis tooks endaga kaasa kaebajale rahalise hüvitise määramise.
9.Kohus ei pea vaidlusaluse perioodi osas kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Riive esines ajavahemikul 03.09–09.09.2025. Kahtlemata tekitavad lõhnahäiringud ebameeldivustunnet. Teisalt tuleb silmas pidada, et vanglas ei ole kinnipeetavate isikute terviseprobleemide ja käitumisharjumuste tõttu võimalik lõhnahäiringuid täiel määral ära hoida. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja üleelamised olla sedavõrd tõsised, nagu ta on kaebuses väitnud. Võttes arvesse, et kaebaja kamber ei asunud haisu tekkekoha vahetus läheduses ning haisu põhjustanud kinnipeetava kamber oli lukustatud ehk kinnise uksega terve päeva vältel, ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õiguste riive küündib tema tervise kahjustamiseni. Samuti ei osuta miski kaebaja väärikuse alandamisele.
10.Eeltoodu tõttu on kaebuses nimetatud õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja asjas tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.