Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega 2025. a septembris
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tahvelarvuti kasutamise piiramisega alates 10. septembrist 2025. Väidetavalt teeb vangla tahvelarvutite inventuuri, kuid selline piirang on ebamõistlik. Kaebaja ei saa tellida kauplusest kaupa, tutvuda kohtulahenditega, koostada avaldusi, tutvuda õigusaktidega, kasutada avalikku e-toimikut (AET) jne. Vangla proovib sellisel viisil piirata esitatavate avalduste hulka, mis on õigusvastane ning kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Vangla alandab kaebaja väärikust.
2.Tartu Vangla jättis 17. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/461-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vanglale on teada, et tahvelarvutid korjati kokku inventuuri tegemiseks 11. septembril 2025 ning kinnipeetavatele võimaldati tahvelarvutite kasutamine uuesti 15. septembril 2025. Seega ei olnud kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid kokku nelja päeva vältel. Tahvelarvutite inventuuri tegemist nende hooldamise eesmärgil ei saa pidada õigusvastaseks. Kinnipeetavatel oli eeltoodud ajavahemikus võimalik kasutada osakonna arvutiruumi, kus paikneb statsionaarne lauaarvuti, mis omab tahvelarvutiga sarnaseid funktsioone. Tahvelarvutite kasutusele võtmisega ei kadunud ära kinnipeetavate õigus ja võimalus esitada kõiki avaldusi kirjalikult paberkandjal. Õigusaktidest ei tulene, et
3-25-3879 vanglateenistusel oleks imperatiivne kohustus võimaldada kinnipeetavatele igal ajahetkel tahvelarvutite kasutamist. Kaebaja esitas ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025 vanglale Vanglate Infoportaali (VaPo) kaudu kokku 23 kahjunõuet, millest 22 on esitatud ajavahemikus 11. september kuni 14. september 2025. Esitatud kahjunõuetest on kaebaja koostanud 19 kahjunõuet teiste kinnipeetavate nimel ning neli enda nimel. Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis on ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025 registreeritud kokku 30 kaebaja esitatud avaldust, millest 29 on esitatud VaPo kaudu. Lisaks esitatud kahjunõuetele on kaebaja endal nimel esitanud ka nt seitse märgukirja, ühe taotluse ja ühe teabenõude. Seega ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja tahvelarvuti kasutamist ei ole meelevaldselt piiratud. Tema VaPo kaudu esitatud avalduste koguarv on jätkuvalt kõrge. Ka poetellimusi on võimalik esitada piisava ajavaruga.
3.Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebaja põhjendab, et vangla jättis 17. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/461-2 tema nõude põhjendamatult rahuldamata. Kaebaja jääb oma nõude juurde ning palub kohtul tema nõue rahuldada. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 3. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kuna kaebaja jääb vanglale esitatud kahjunõude juurde, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega 2025. a septembris.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.
7.Kaebaja märgib vanglale 12. septembril 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluses, et vangla piiras tema tahvelarvuti kasutamist alates 10. septembrist 2025 ning vangla täpsustab 17. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/461-2, et tahvelarvutid korjati kinnipeetavatelt kokku inventuuri tegemiseks ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025. Seega ei võimaldatud kaebajale tahvelarvuti kasutamist üksnes mõnel päeval, mis ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal oli võimalik kasutada statsionaarset lauaarvutit, mis omab tahvelarvutiga sarnaseid funktsioone. Samuti oli tal võimalik esitada avaldusi nii haldusorganitele kui ka kohtutele paberkandjal. Kaebaja esitas ajavahemikul 11. september kuni 15. september 2025 Tartu Vanglale 30 avaldust, millest 29 esitas ta VaPo kaudu. See tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud kasutada VaPo-t tahvelarvuti kaudu, siis oli tal sellele ligipääs siiski olemas. Samal ajavahemikul esitas kaebaja ka Tartu Halduskohtule AET-i vahendusel kolm kaebust ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile kolm määruskaebust. Seega sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha, avaldusi esitada, menetlustes osaleda jne. Vangla tegevus kaebaja tahvelarvuti kasutamise piiramisel sai kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu langust. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. 2
3-25-3879
8.HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega, millest enamik on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 120 kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Samuti on kaebaja 2025. a esitanud Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 93 edasikaebust ja Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust. Ainuüksi ajavahemikul 1. august kuni 4. november 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 33 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste esitamist kohtutele. Kaebaja elektrooniliselt esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14. oktoobril 2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 2. oktoobril 2025 haldusasjas nr 3-25-3216 kaebuse 16 leheküljel, 19. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 3. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22. augustil 2025 haldusasjas nr 3-252768 kaebuse 19 leheküljel, 16. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse 39 leheküljel, 8. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 5. augustil 2025 neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Kaebaja käsikirjaliselt esitatud kaebused on küll lühikesed, kuid sellisel viisil kaebusi esitades ei ava kaebaja vaidluse eset üldse, vaid viitab üksnes kohtueelse menetluse materjalidele (vt nt käesolevas haldusasjas või haldusasjades nr 3-25-3879 ja 3-25-3878 esitatud kaebusi), eeldades, et kohus kogub vanglalt asjakohased tõendid ise ning sisustab vaidluse eseme kaebaja eest. Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.
9.Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel (Tartu Halduskohtu 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kohus on Siim Grossbergi kaebuse sel alusel ka juba tagastanud (Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3448, mille peale esitatud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohus 31. oktoobri 2025. a määrusega tagastas). Kaebaja on aga jätkanud samasugust käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast. Ainuüksi 2025. a oktoobris suutis kaebaja esitada Tartu Halduskohtule üheksa kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse enda nimel ning samaväärselt kaebusi teiste kinnipeetavate eest. Ilmekaks näiteks kaebaja pahatahtlikust käitumisest on 14. oktoober 2025, mil kaebaja esitas neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja kuus 3
3-25-3879 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 325-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju, sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid. Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kohtu seisukohta kinnitab Siim Grossbergi 29. oktoobri 2025. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem. Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.
11.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna, kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tingimused. Kohus nõustub Tartu Vangla 17. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/461-2 esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Samuti on kohus juba kaebajale varasemates kohtuasjades selgitanud, et kaebajal puudub õigus nõuda tahvelarvuti piiramatut kasutamist talle sobival ajal ja viisil, sh kindlaid tahvelarvuti funktsioone (nt Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1268, 31. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3374, 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714 ja 6. mai 2025. a määrus asjas nr 3-25-1247). Asjaolu, et kaebaja on teadlik kohtute positsioonist, kuid esitab jätkuvalt sarnastel asjaoludel ja põhjendustel kaebusi, kinnitab omakorda kaebaja pahatahtlikkust ja kaebeõiguse kuritarvitamist.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.