Jätta kaebetähtaja ennistamise taotus rahuldamata. Lõpetada haldusasja nr 3-26-553 menetlus kaebust menetlusse võtmata. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale. Asendada avaldatavas kohtulahendis isiku X.X nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 13.11.2025 teatega OÜ Madara 14 (kaebaja) kinnistu kasutamise otstarbe kontrolli, et üle vaadata maksuarvestuse õigsust, mis puudutab kinnistut aadressil Pistriku vkt 25, Kulli küla, Raasiku vald. Kaebaja soetas kinnistu Just Print OÜ-lt ja arvestas soetuselt sisendkäibemaksu perioodil juuli 2022 summas 20 000 eurot. MTA andmetel on kaebaja kinnistu tänaseks võõrandanud, kuid vastavat müügitehingut ei ole deklareeritud. MTA saatis kontrolli alustamise teate 13.11.2025 kaebaja äriregistris registreeritud elektronposti aadressile. Teatega küsiti tähtajaks 19.11.2025 lisainformatsiooni müügitehingu kohta. Kaebaja lisainformatsiooni ei esitanud.
2.MTA tegi 30.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068124-2, millega kohustas kaebaja esindusõiguslikku isikut esitama perioodi jaanuar 2025 kohta dokumente ja vastama küsimustele. Nõutud dokumendid ja kirjalikud vastused küsimustele tuli MTA-le esitada hiljemalt 15.01.2026. Korraldus sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on MTA-l õigus rakendada sunniraha, mille suurus on kirjaliku teabe andmata
jätmisel esimesel korral 200 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 200 eurot.
3.Kaebaja esitas 26.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068124-2 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust järgnevate abinõude rakendamiseks: 1) keelata vastustajal teha sunniraha otsuseid korralduses nõutud info ja dokumentide esitamata jätmise eest kaebaja poolt; 2) kohustada vastustajat teavitama kaebajat enne kolmandatelt isikutelt teabe kogumist või viivitamata pärast sellise toimingu tegemist. Lisaks on kaebaja märkinud, et sai vaidlustatud MTA korraldusest teada läbi oma lepingupartneriks oleva raamatupidamisbüroo töötaja 02.03.2026 (sic).
4.Kohus tegi 27.02.2026 määruse, millega jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli hiljemalt 04.03.2026 esitada esialgse õiguskaitse vajaduse tõendamiseks oma bilanss seisuga 27.02.2026 ja esitada tõend MTA 30.12.2025 korralduse nr 12.23/068124-2 kättetoimetamise kuupäeva kohta. Sama määrusega andis kohus MTA-le tähtaja, et vastata esialgse õiguskaitse taotlusele.
5.MTA andis kohtule 04.03.2026 teada, et MTA saatis kaebajale vaidlusaluse korralduse tähtkirjaga äriregistrisse kantud aadressil. Omniva tegi 08.01.2026 kättetoimetamiskatse ja jättis 10.01.2026 kaebaja aadressile teate tähtkirja saabumisest. Tähtkiri tagastati MTA-le 20.01.2026. MTA märkis, et vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg-le 4 loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Seega leiab MTA, et vaidlusalune korraldus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 10.01.2026 ja kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
6.Kaebaja vastas kohtule 04.03.2026. Kaebaja esitas muuhulgas kohtule kuvatõmmise e-maksuameti keskkonnast, millest nähtub, et 30.12.2025 korralduse kättetoimetamise aeg on 03.02.2026 ja korraldus on kätte toimetatud isikule nimega X.X.
7.MTA esitas 09.03.2026 kohtule seisukoha, milles leiab, et kaebus tuleks jätta menetlusse võtmata, mistõttu puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
8.Kohus tegi 10.03.2026 määruse, millega jättis muuhulgas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), luges kaebuse mittetähtaegseks (resolutsiooni p 4), jättis kaebuse korduvalt käiguta (p 5) ja andis kaebajale tähtaja, et esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendusega, miks kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada (p 6).
9.Kaebaja esitas 24.03.2026 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja väitel ei saanud ta tegelikult haldusaktist teada väidetaval kättetoimetamise ajal. Postkastist teadet tähtkirja saabumise kohta ei leitud. Kaebaja sai vaidlustatud korraldusest teada 03.02.2026, kui sellele juhtis tähelepanu kaebaja lepingupartneriks oleva raamatupidamisbüroo töötaja. Alles seejärel sai kaebaja aru, et maksuhaldur on teinud korralduse, mille täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha. Kaebaja esitas kohtule kuvatõmmise e-maksuameti keskkonnast, millest nähtub, et vaidlustatud korralduse kättetoimetamise ajaks on märgitud 03.02.2026 ning adressaadina X.X. See asjaolu näitab, et haldusakti kättetoimetamisega seoses esineb erinevaid andmeid ning kaebaja ei saanud haldusaktist tegelikult teada ajal, mil maksuhaldur loeb selle kättetoimetatuks. Kaebaja palub kohtul vajadusel nõuda postiteenuse osutajalt (Omniva) täiendavaid andmeid ja tõendeid, sealhulgas kas postikandja käis 08.01.2026 kaebaja aadressil tegelikult ukse taga ja mis tõendid selle kohta on, millisel viisil kättetoimetamiskatse fikseeriti, kas selle kohta on olemas skanneri logid, GPS-andmed või muud objektiivsed tõendid, millistel asjaoludel väidetav teade tähtkirja saabumise kohta 10.01.2026 postkasti jäeti ja mis tõendid selle kohta on ning kas enne seda käidi ka ukse taga. Kaebaja märgib, et 10.01.2026 oli laupäevane päev, mil kaebaja aadressil 2(4)
viibisid inimesed. Seetõttu oleks uksekella või uksele koputamise korral olnud võimalik kiri üle anda. Vajadusel saab korteris viibinud inimesed kohtusse tunnistama kutsuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kohus tuvastas 10.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 4, et kaebus on mittetähtaegne. Vastavalt MKS § 531 lg 4 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Lähtudes MKS § 531 lg-st 4 ja MTA-lt saadud andmetest vaidlustatud haldusakti kättetoimetamise asjaolude kohta, luges kohus MTA 30.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068124-2 kaebajale kättetoimetatuks 10.01.2026, kui kaebaja äriregistrisse kantud aadressile jäeti paberkandjal teavitus tähtkirja saabumise kohta. Kohtul puudub alus kahelda toimikus olemasolevate kättetoimetamise asjaolusid kinnitavate tõendite usaldusväärsuses (MTA 04.03.2026 esitatud lisad 2 ja 3, dtl 37-38). Seega ei pea kohus põhjendatuks nõuda postiteenuse osutajalt Omniva täiendavaid andmeid ja tõendeid. Samuti ei pea kohus vajalikuks 10.01.2026 kaebaja aadressil viibinud isikute ülekuulamist.
11.HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 09.02.2026. Kaebus on esitatud alles 26.02.2026. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebus on mittetähtaegne.
12.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega (HKMS § 71 lg 5).
13.Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhiline väide kaebetähtaja ennistamise taotluses on see, et tema postkastis ei olnud teadet tähtkirja saabumise kohta ja tegelikult sai ta MTA 30.12.2025 korraldusest nr 12.2-3/068124-2 teadlikuks alles 02.03.2026. Kaebaja on ennistamise taotluses märkinud korraldusest teadasaamise ajaks 02.03.2026, kuid arvestades seda, et kaebuse esitamise kuupäev oli 26.02.2026, pidas kaebaja ilmselt silmas kuupäeva 03.02.2026 (dtl 65).
14.Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11). Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kohtupraktikas on leitud, et juriidilisel isikul on kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 10). Kuna kaebaja ülesanne oli tagada posti vastuvõtmine oma registrijärgsel aadressil, ei saa kaebetähtaja ennistamise aluseks olla üksnes kaebaja väide, et ta tegelikult asjaomast teadet kätte ei saanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11).
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
3(4)
17.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-26-553 menetluse kaebust menetlusse võtmata.
18.Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei saa kohtule enam sama nõudega samal alusel kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Seda selgitas kohus kaebajale ka 10.03.2026 määruses.
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Seega tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot kaebajale. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, sest kohus on taotluse läbi vaadanud.
20.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis isiku X.X nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.