Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaidi Üpraus Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – P.C (isikukood XXX)
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogusummas 83 030,42 (kaheksakümmend kolm tuhat kolmkümmend eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot P.C-le (isikukood XXX) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1318637 aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Kohila alev, Kelgumäe 2 eluruum nr 28.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus P.C-le
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.20. oktoobril 2026 esitas Maksu- ja Tolliameti kohtule taotluse anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogusummas 83 030,42 (kaheksakümmend kolm tuhat kolmkümmend eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot P.C-le (isikukood XXX) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1318637 aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Kohila alev, Kelgumäe 2 eluruum nr 28 (dtl 2-11).
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Kohtu määrusele kohaldatakse HKMS § 265 lg 3 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud v.a. tagatiseks makstava deposiidi suuruse osas (vt. täpsemalt Kohtu põhjenduste punkt 12, millega maksuhalduril vastava asjaolu tekkimisel tuleb arvestada). Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).
8.Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega M OÜ endise juhatuse liikme P.C suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 76 400,42 eurot, millele lisandub intress. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud ajal, mil P.C oli M OÜ ainus juhatuse liige. Ta oli M OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et P.C korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid M OÜ-l maksukohustused täitmata. Kohus leiab, et maksuhaldur on asjakohaselt välja toonud, et M OÜ seadusliku esindajana kontrollis ja korraldas P.C äriühingu majandustegevust. Ta oli kontrollitaval perioodil äriühingu ainus juhatuse liige ning kogu M OÜ tegevus toimus tema teadmisel ja korraldamisel. Maksuhalduri on taotluses välja toonud, et P.C võõrandas M OÜ osa kontrollimenetluse ajal 17.03.2026 Bulgaaria äriühingule KS LLC (dtl 72) pärast seda, kui käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusena oli äriühingul tekkinud täiendav maksukohustus. Samal ajal kutsuti P.C juhatuse liikme kohalt tagasi ja juhatuse liikmeks määrati A.O, kes esitas juba 24.03.2026 tagasiastumisavalduse. Alates 08.05.2026 puudub M OÜ-l juhatus (dtl 72-74). Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et äriühingu osa võõrandamine ja juhtimiseta jätmine olukorras, kus täiendav maksukohustus oli teada ja tasumata, viitab sellele, et P.C ei taganud enne osa võõrandamist ja juhatusest lahkumist äriühingu maksukohustuste täitmist. Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti välja toonud, et maksukohustuse täitmata jätmine tulenev käesoleval juhul juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Taotlusest nähtuvalt kajastati M OÜ maksuarvestuses dokumente, millel puudus seos äriühingu ettevõtlusega või mille koostamist müüjad ei kinnitanud, samuti arvestati osa ostuarveid sisendkäibemaksus ekslikult kahekordselt ning äriühing tegi pangakontolt ja sularahakassast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 211 619,76 eurot, millelt jäi tasumata tulumaks 54 142,01 eurot. Maksuotsuses on ka välja toodud, et maksuhalduri korraldused vastavas kontrollimenetluses jäeti tähtajaks täitmata, nõutud dokumendid ja teave esitati hilinemisega ja osaliselt ning raamatupidamise arvestus ja esitatud dokumendid ei olnud usaldusväärsed. (vt. 01.06.2026 maksuotsus nr 12.2-3/066364-5, dtl 64-69). Lisaks kohustas maksuhaldur 01.06.2026 maksuotsusega nr 12.2-3/066364-5 M OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu 836,23 eurot, sest peale KMD parandusdeklaratsioonide esitamist (vt järgmine lõik) oli jäänud M OÜ sisendkäibemaksu arvestusse mai, juuli ja september 2024 KMD-s ekslikult osa ostuarveid kahekordselt. Seda summat ei ole M OÜ samuti ole tasunud. Lisaks sellele esitas M OÜ kontrolli tulemusel käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonid 27.02.2026 jaanuar 2025 ja 09.03.2026 veebruar 2024 - veebruar 2025 kohta. KMD andmete
parandamise tulemusena suurenes käibemaksukohustus 21 825,89 euro võrra, millest tasuti 403,71 eurot ja jäeti tasumata 21 422,18 eurot. Kokkuvõttes kujunes Kontrollimenetluse tulemusena M OÜ-l tasumata maksukohustus summas 76 400,42 eurot (millele lisandub intress). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et P.C on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja võib seetõttu vastutada M OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud ega ilmselgelt võimatu. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
9.Kohus nõustub taotlejaga, et on tõenäoline, et P.C võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et ajaks kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab P.C käitumine M OÜ juhatuse liikmena. P.C pole taganud äriühingu maksukohustuste täitmist ning maksuhalduri taotlusest ja kohtule esitatud dokumentidest järelduvalt nõustub kohus maksuhalduriga, selles, et P.C M OÜ juhatuse liikmena on üritanud äriühingu maksukohustust tõenäoliselt teadlikult ja tahtlikult tegelikust väiksemana näidata. Maksuhaldur tõi taotluses välja, et P.C on saanud töötasu või juhatuse liikme tasu väljamakseid 2023. a-st alates kokku summas 1560,55 eurot, millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Seega puuduvad vähemalt kohtule hetkel nähtavalt isikul sellised sissetulekud, mis võimaldaksid vastutusotsuse täita ka aja jooksul oma sissetuleku arvelt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et täidetud on eeldus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib P.C tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
10.MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotluses on ära näidatud, et M OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Maksuhaldur on kontrolli tulemusel KMD paranduste ja 01.06.2026 maksuotsusega nr 12.23/066364-5 määratud maksusumma sissenõudmiseks arestinud 30.03.2026 ja 08.07.2026 M OÜ arvelduskontod, kuid nende toimingute tulemusena on laekunud 0 eurot. 30.03.2026 oli M OÜ-l avatud arvelduskonto Swedbankis, mis arestiti, kuid 08.07.2026 seisuga ei olnud M OÜ-l üheski pangas avatud arvelduskontot. M OÜ-l puuduvad registriandmete kohaselt sõidukid (dtl 55), väikelaevad (dtl 54), kinnisvara (dtl 53) ja väärtpaberid (dtl 52). Töötamise registri andmetel puuduvad äriühingul töötajad (dtl 51), äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud alates 11.04.2026 (dtl 49-50), 2025. aasta majandusaasta aruanne on esitamata ning äriühingul puudub juhatus (dtl 73 ja 72). Seega on M OÜ suhtes tavapärased sissenõudmisvõimalused ammendunud ning maksuvõla tasumist äriühingu enda vara või rahaliste vahendite arvelt ei ole realistlik oodata. Eeltoodust tulenevalt on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldus täidetud.
11.Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda ei ole kustutatud, selle sissenõudmine ei ole aegunud ja ka
maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksuotsusega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaega arvestatakse varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 11.03.2024. Seega aegub maksusumma määramine isegi kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamisel alles 11.03.2027.
12.Taotluses on märgitud, et MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur P.C suhtes täitetoimingud, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada P.C vastu nõude M OÜ 76 400,42 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks, millele lisandub intress. Tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma sundtäitmiskulud. MTA on arvestanud menetluse alustamise tasuks kuni 30 eurot, kohtutäituri põhitasuks 3600 eurot ja võimalikuks täitetoimingu lisatasuks 3000 eurot. Seega on MTA hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 83 030,42 eurot (76 400,42 + 30 + 3600 + 3000). MTA on märkinud, et kui P.C soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtus 83 030,42 eurot. Kohus leiab, et vastav summa peab olema 80 322,65 eurot (s.o maksuvõlg koos intressiga) (dtl 70), kuivõrd summa deposiiti kandmise korral ei lisandu eeldatavaid sundtäitmiskulusid.
13.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks. MTA kasuks kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 83 030,42 eurot P.C-le (isikukood XXX) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1318637 aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Kohila alev, Kelgumäe 2, eluruum nr 28 on nõude suurust arvestades põhjendatud ega riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.