Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2534
Haldusasi
U.C kaebus Kaitseressursside Ameti 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 196 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – U.C, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
U.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2534 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
27.04.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-2534 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 09.03.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1782 U.C (kaebaja) kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele 19.04.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks KVTS § 15 lg 1 alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud elektronposti aadressile [email protected]. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud.
2.KRA teavitas 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 kaebajat KVTS § 15 lg 1 kohaselt sunniraha 100 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
3.KRA pöördus 06.10.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust (täiteasi nr 027/2023/4686).
4.Kaebaja esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 06.12.2023), milles taotles KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja täpsustas 20.03.2024 kaebust, paludes vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 027/2023/4846 kaebajalt sisse nõutud summa kokku 196 eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu). Sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna vaidlusalust ettekirjutust ei toimetatud kaebajale kätte. Kaebaja sai 09.03.2023 ettekirjutuse kätte alles koos täitmisteatega kohtutäiturilt 13.10.2023. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud ettekirjutust sel aadressil kätte. KRA ei veendunud, et arstliku komisjoni kutse on kaebajale edastatud. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
5.KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 09.04.2023 (KVTS § 15 lg 3). Kaebaja hindamisele ei ilmunud ega esitanud vabandavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle 2(6)
3-23-2534 elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 25.09.2023.
6.Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 kaebuse muutmise avalduse ning luges, et kaebaja taotleb KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr 12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 196 eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud 09.03.2023 ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljatrükk kinnitab, et 09.03.2023 ettekirjutus on KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 09.03.2023 kell 12.07. Seejuures nähtub, et mingil ajal on kaebaja selle dokumendi ka avanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-st 8 tuleneb, et kui tähtaja viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodud asjaoludel tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks 10.04.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutus kehtiv ja sellega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kätte toimetamist. Kaebaja 19.04.2023 terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ning pole esile toonud ühtki objektiivset takistust ettekirjutuse täitmiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb KVTS § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära sisse. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 ning andnud mõistliku 10päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljavõttest nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 25.08.2023 kell 11.58 ning tuleb seega KVTS § 15 lg 3 kohaselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 04.09.2023. Kaebusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 06.10.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel on sunniraha 3(6)
3-23-2534 rakendamine, sh sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kaebaja palub 06.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset toimetada dokumendid kaebajale kätte posti teel või selgitada välja tema tegelik elukoht kaebajaga telefoni teel ühendust võttes. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest teavitanud. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil võimalik võtta lõplikku seisukohta selles, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha. Õigeks ei saa pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse.
8.KRA palub 25.06.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KRA 09.03.2023 ettekirjutus ja 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatis on kaebajale nõuetekohaselt KVTS § 15 lg 1 alusel kätte toimetatud. Kaebajat ei ole jäetud sunniraha sissenõudmisest teavitamata. Kaebajat teavitati sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega ning anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 09.03.2023 ettekirjutuse ja 25.08.2023 sunniraha rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 61 ja 64). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 62).
11.KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et 4(6)
3-23-2534 elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“
13.Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas 1
Eelnõu - Riigikogu
5(6)
3-23-2534 saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.