Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
25.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2534
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Olga Väina-Kesler
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2534.
2.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2534.
Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas 10.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis oli pealkirjastatud kui „Kaebus Kaitseressursside Ameti (KRA) 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 peale.“ Nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma KRA arstlikku komisjoni 19.04.2023. Ettekirjutuses märgiti, et kaebaja kutsuti esimest korda KRA arstlikku komisjoni 10.02.2023, kuid kaebaja jättis ilmumata ja mitteilmumise põhjendamata, mistõttu väljastati uus kutse ettekirjutuse vormis. Ettekirjutuses viidati, et ilmumata jätmise korral rakendatakse sunniraha 100 eurot. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja teadlik kohustusest ilmuda arstlikku komisjoni, sest ta ei olnud selleks kutset saanud. KRA ei ole 09.03.2023 ettekirjutust kaebajale kätte toimetanud. Kaebaja sai KRA 09.03.2023 ettekirjutuse kätte koos kohtutäituri 13.10.2023 täitmisteatega. Sunniraha määramine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni kutsumisest. Kaebaja on kaebuse esimesel leheküljel sõnastanud kaebuse nõude
3-23-2534 järgmiselt: „Tühistada 09.03.2023 nr 11-12.1/2023/1782 arstliku komisjoni ilmumata jätmiseks.“ Kaebuse teisel leheküljel on kohtule esitatud nõuded sõnastatud järgmiselt: „1. Kohustada KRA esitada täiteasjas nr 027/2023/4686 täitemenetluse lõpetamise avaldus. 2. Keelata KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist.“
2.Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et kaebuse nõuded on ebaselged ja vastuolulised. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ettekirjutus tuleks tühistada. Asjaolu, et ettekirjutust kaebajale nõuetekohaselt kätte ei toimetatud, ei muuda ettekirjutust iseenesest õigusvastaseks. Sel juhul võib olla õigusvastane ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine. Kaebajal tuleb selgitada, kas kohtutäitur on täitemenetluse raames sunniraha sisse nõudnud. Kui on, siis ei ole täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise nõue enam kaebaja õiguste kaitseks tõhus, vaid tuleks esitada hüvitamisnõue. Hüvitamisnõude esitamisel tuleb märkida konkreetne summa, mille hüvitamist kaebaja nõuab ja tõendid selle kohta, et kohtutäitur on vastava summa sisse nõudnud.
3.X esitas 06.12.2023 kaebuse täienduses järgmised nõuded: „1. Keelata KRA 09.03.2023 a ettekirjutus 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist. 2. Kohustada KRA tagastama kaebajale täiteasjas nr 027/2023/4686 välja mõistetud rahalised vahendid sunniraha katteks ja hüvitama kaebajale täitemenetluses 027/2023/4686 kaebajalt välja mõistetud täitekulud (kaebajal välja mõistetud kohtutäitri tasu ja menetluse alustamise tasu). 3 Kohustada KRA esitada täiteasjas 027/2023/4686 täitemenetluse lõpetamise avaldus.“ Kaebaja märkis, et 09.03.2023 ettekirjutust ei ole talle kätte toimetatud. Kaebaja sai arstlikku komisjoni kutsumisest teada alles täitemenetluse raames. Vastustaja on rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud. Kaebaja märkis, et ei saa nimetada tagastamisele kuuluvat täpset summat, kuna täitemenetlus on käimas ning kohtutäitur teeb kõik endast sõltuva sunniraha ja oma tasude sissenõudmiseks. Seetõttu summa muutub menetluse kestel.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebaja ei ole selgelt märkinud, kas kohtutäitur on asjaomase sunniraha sisse nõudnud, vaid on üksnes mõista andnud, et täitemenetlus on käimas. Kaebaja ei ole selgitanud, kas vähemalt mingis osas on summa sisse nõutud. Kaebaja ei ole märkinud konkreetset summat, mille hüvitamist ta nõuab ega esitanud tõendeid selle kohta, et kohtutäitur on vastava summa sisse nõudnud. Seetõttu on kaebuse faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p 7) jätkuvalt puudulik ega ole võimalik võtta seisukohta, milliste kaebuses nimetatud nõuete menetlusse võtmine on võimalik ja kaebuse eesmärgiga kooskõlas. Kaebajal on õigusteenust osutav esindaja. Kuna kaebuse käiguta jätmisel esitatud küsimus oli lihtne ja sellele oli võimalik konkreetselt vastata, ei ole kaebuse teistkordne käiguta jätmine põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 02.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2023 määrus. Kohus on jätnud kaebaja õigused kaitseta. Kaebaja ei saanud nimetada hüvitise suurust, sest täitemenetlus on käimas ja summasid ei olnud sisse nõutud. Seetõttu oli esitatud ka nõue KRA kohustamiseks võtma täitmisavaldus tagasi. Kaebaja saaks summat täpsustada menetluse kestel. Kohtul oli võimalik koguda tõendeid kohtutäiturilt omal algatusel. Kaebus ja kaebaja eesmärk oli arusaadav. Täpse summa märkimata jätmine ei takistanud asja läbivaatamist ja sel põhjusel ei saanud kaebust tagastada. 2(3)
3-23-2534
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on 10.11.2023 kaebusest ja 06.12.2023 kaebuse täiendusest mõistetav kaebaja tahe vaidlustada sunniraha rakendamist ja selle täitmisele pööramist. Kaebaja märkis 06.12.2023 täienduses, et kuna täitemenetlus kestab, ei oska ta nimetada täpset hüvitamisele kuuluvat summat. Seda kordas kaebaja ka määruskaebuses. Eelnev lubab järeldada, et kohtutäitur pole KRA täitmisavalduse alusel raha kaebajalt sisse nõudnud. Senikaua, kuni kohtutäitur pole täitemenetlust nõude sissenõudmise tõttu lõpetanud, on kohustamisnõude näol tegemist õige nõudega kaebaja eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja esitatud kohustamisnõude menetlemine esitatud kujul ja antud asjaoludel oli võimalik. Selleks, et kohustamisnõuet saaks vajadusel rahuldada, on kohtul muu hulgas enda algatusel võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ning kohustada vastustajat esitama täitemenetluse peatamise avaldust. Selle kaudu on võimalik vältida kahju tekkimist ning kahjunõude esitamist (tegemist on nn esmase õiguskaitsevahendiga riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 mõttes).
9.Kahjunõude esitamine on sobiv õiguskaitsevahend, kui kaebajale on kahju tekkinud, s.o sunniraha kas kogu ulatuses või osaliselt ning kohtutäituri tasu ja täitekulu kas kogu ulatuses või osaliselt sisse nõutud. Sellises olukorras ei saa esmase õiguskaitsevahendi ehk kohustamisnõudega kahju ära hoida. Kohtule esitatud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja oleks tänaseks kahju kandnud. Kui kohus menetleb üksnes kohustamisnõuet, kuid kohtumenetluse ajal asjaolud muutuvad (nt täitemenetlus lõpetatakse nõude rahuldamise tõttu või KRA nõue rahuldatakse osaliselt), on kaebajal õigus taotleda kaebuse muutmist kahju hüvitamise nõudega (HKMS § 49 lg 1). Halduskohtul oleks kaebajale tulnud eespool märgitut selgitada (HKMS § 2 lg 5).
10.Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et kaebus ei sisaldanud selliseid puuduseid, mis oleksid takistanud selle menetlemist. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 18.12.2023 määruse ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.