Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tiina Pappel, Einar Vene 26. märts 2026, Tartu 3-25-627 X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. mai 2024. a otsuse nr P05464-1 ja 5. augusti 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/18545-2 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata avaldus uuesti läbi ja maksta saamata jäänud pension Tartu Halduskoht 21. detsembri 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2025. a määrus ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 14. mail 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määratud pensioni ümberarvutamiseks ja saamata jäänud pensioni väljamaksmist. Avalduse kohaselt ei ole SKA alates 18. veebruarist 2009 arvestanud kaebaja tööstaaži hulka tema töötamist füüsilisest isikust ettevõtjana aastatel 1997 ja 1998.
2.SKA tegi 17. mail 2024. a otsuse nr P05464-1, millega ei arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka tema töötamise aega FIE-na.
Kaebaja esitas 13. juunil 2024 SKA 17. mai 2024. a otsuse peale vaide. SKA jättis 5. augusti 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/18545-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada SKA 17. mai 2024. a otsus ja 5. augusti 2024. a vaideotsus ning kohustada SKA-d kaebaja avaldust määratud vanaduspensioni ümberarvutamiseks uuesti läbi vaatama ning maksta kaebajale saamata jäänud pension tagantjärele. Kaebaja selgitas, et SKA ei teavitanud kaebajat vaideotsuse tegemisest ja sellest lähtuvat esitas kaebaja 11. veebruaril 2025 SKA Rakvere büroole järelepärimise seoses tema 13. juunil 2024 esitatud vaidega. Vaideotsuse sai kaebaja kätte samal päeval SKA Rakvere Büroost. Kaebaja märkis, et enne 11. veebruari 2025 ei olnud SKA tema vaidele vastust saatnud ja samuti ei olnud mingit teadet kaebajale saadetud. Kaebaja palus kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, võttes arvesse vaideotsuse tegelikku kättesaamise aega.
5.Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2025. a määrusega taotluse kaebuse esitamisel tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse.
5.1.Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks SKA 5. augusti 2024. a vaideotsus nr 5.2-3/18545-2. Asja materjalidest nähtub, et SKA 5. augusti 2024. a vaideotsus toimetati kaebajale kätte SKA poolt paberkandjal 11. veebruaril 2025. Tõendeid vaideotsuse varasemast kättetoimetamisest esitatud ei ole. Sellele vaatamata ei saa kaebust kohtu hinnangul lugeda tähtaegseks.
5.2.HKMS §-st 47 lg 2 tulenevast 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7, mis käsitleb olukorda, kus haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Kui ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kaebetähtaja küsimuses lähtuda HKMS §-st 46 lg 7.
5.3.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu. Kaebaja esitas SKA-le 13. juunil 2024 vaide, mille lahendamise tulemusest sõltus, kas tema vanaduspension arvestatakse ümber või mitte. Vaide rahuldamise korral oleks tema pension suurenenud ning kaebajal oleks olnud õigus saamata jäänud pensionile. Seega pidi kaebaja olema huvitatud vaidemenetluse tulemusest ning astuma mõistliku tähtaja jooksul kohaseid samme selleks, et vaidemenetluse tulemus talle teatavaks tehtaks. Kaebaja ei saanud eeldada, et haldusorganil on õigus vaiet lahendada määramatu aja jooksul. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 40 lg 1 lahendatakse vaie 60 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest SKA-s. Seega oli kaebaja vaide lahendamise tähtaeg 12. august 2024.
5.4.Kaebajale pidi septembris 2024 olema selge, et tema 13. juuni 2024. a vaie on jäetud rahuldamata. Üldjuhul makstakse Eestis pensione 5. kuupäeval (nädalavahetuse korral kahe järgmise tööpäeva jooksul), seega septembris 2024 pensioni saades pidi kaebaja mõistma, et tema pensioni ei ole ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti rahuldamata. Käesoleval juhul küsis kaebaja 13. juunil 2024 esitatud vaide osas tehtud vastust SKA-lt alles 11. veebruari 2025. a teabenõudega, mistõttu on kaebaja vaidlusaluse vaideotsuse väljanõudmisega ebamõistlikult viivitanud. Seega tuleb 13. märtsil 2025 esitatud kaebus lugeda hilinenult esitatuks.
5.5.Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusalust vaideotsust kätte saanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisele. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide osas toimub kohane menetlus ning haldusorgan peab menetluse lõppedes tegema lõpplahendi. Kaebajal oli hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem. Vaideotsuse väljanõudmisega viivitamine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul on kaebetähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
5.6.Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. 2
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu 21. detsembri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, tähtaeg ennistada ja saata asi halduskohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks. Kaebaja on seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 11. veebruaril 2025 ja esitas kaebuse halduskohtule 13. märtsil 2025. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale nagu oleks kaebaja pidanud vaide rahuldamata jätmisest teada saama üksnes seeläbi, et talle ei laekunud suuremat pensioni. Kaebaja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kellel on tuvastatud SKA otsusega keskmise puude raskusaste. Samuti puuduvad kaebajal juriidilised teadmised. Kaebaja oli arvamusel, et temaga võetakse ühendust ning küsitakse seletust. Kuna kaebajaga ühendust ei võetud, eeldas kaebaja, et vaie ei ole veel lahendatud. Kaebajal puudub nii arvuti kui ka vastavad digioskused. Kaebaja on vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses esitanud enamuse dokumentidest paberkandjal postiga, mistõttu oli kaebaja puhul igati põhjendatud, et ta eeldas ka SKA-lt otsuse saatmist postiga. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et praegusel juhul on kaebetähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus. Eelkõige on SKA jätnud täitmata talle pandud kohustuse haldusakti teatavaks tegemise osas. Kaebaja esitas SKA-le 11. veebruaril 2025 avalduse vaide lahendamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on mõistliku ajaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Tartu Halduskohus lõpetas 21. detsembri 2025. a määrusega haldusasja menetluse, sest kaebus esitati tähtaega ületades ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus leidis, et asjas kohaldub HKMS § 46 lg 7 ja kaebaja pidi mõistma hiljemalt septembris 2024, et tema 13. juunil 2024 esitatud vaide osas on SKA-l tehtud vaideotsus. Halduskohus leidis, et kaebetähtaja rikkumise põhjustas kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebus on tähtaegne ja seega ei saa menetlust lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.
9.SKA jättis 5. augusti 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/18545-2 kaebaja vaide SKA 17. mai 2024. a otsuse peale rahuldamata (dtl 11-13). SKA on vaideotsuse edasikaebamise korra juures selgitanud, et vaideotsuse mittenõustumisel on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 lg 1 lause 2 kohaselt vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte. HMS § 27 lg 2 sätestab, millal loetakse edastatud dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks. SKA on halduskohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, et kaebajale saadeti vaideotsus 5. augustil 2024 läbi dokumendihaldussüsteemi Delta tema e-posti aadressile, mille ta oli vaides märkinud. SKA lisas, et muud teavitust ei nähtu ja tavaliselt seda ka ei tehta (dtl 69). SKA esitatud lisast nähtub, et vaideotsus on edastatud kaebaja e-posti aadressile 5. augustil 2024 ning kirja sisust nähtuvalt on edastatud dokument turvalisemaks saatmiseks krüpteeritud. Esitatud e-kirjas palub SKA kinnitada dokumendi kättesaamist (dtl 70). SKA kinnitas halduskohtule, et kaebaja kinnitust infosüsteemist ei leidu ja isikud kinnitavad kättesaamist väga harva (dtl 69). SKA lisas, et 11. veebruaril 2025 pöördus isik Rakvere klienditeenindusse ning tema sõnul ei olnud ta vaideotsust kätte saanud ja kaebajale väljastati vaideotsus paberkandjal 11. veebruaril 2025 (dlt 69, 71, 72).
3
Eelnevalt nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale oli enne 11. veebruari 2025 vaideotsus kätte toimetatud.
10.Halduskohus lähtus asja lahendamisel HKMS §-st 46 lg 7, mille kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal oleks pidanud juba septembris 2024 olema selge, et tema 13. juuni 2024. a vaie on jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et samas summas pensioni edasi saades ei pidanud kaebaja mõistma, et tema pensioni ei ole ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja võis mõelda, et sama pensioni jätkumise võis põhjustada hoopiski see, et SKA ei olnud veel vaiet lahendanud. Seega ei saa kaebajale HKMS § 46 lg 7 rikkumist ette heita ning lugeda, et ta on ise haldusaktist teada saamisel selle vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud.
11.HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlustatud korraldust kaebajale nõuetekohaselt teatavaks ei tehtud, st kätte ei toimetatud, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel juhinduda sellest regulatsioonist. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 11. veebruaril 2025 ning pöördus kohtusse 30. märtsil 2025, seega tähtaegselt 30 päeva jooksul.
12.Ringkonnakohus möönab, et vaideotsuse tegemiseks seaduses sätestatud tähtaja ja 11. veebruari 2025 pöördumise vahele jääv aeg on pikk (u kuud kuud), kuid see ei anna kohtu hinnangul käesolevas asjas alust lugeda kaebetähtaeg möödunuks. Kaebetähtaega ei saa lugeda kergekäeliselt mittetähtaegselt järgituks olukorras, kus haldusorgan ei ole vaideotsust kaebajale vaideotsuse tegemisel kätte toimetanud. Vaide lahendamise tähtaja järgimise kohustus on haldusorganil ning vaide esitajale ei saa panna kohustust kontrollida pidevalt selle tähtaja järgimist ning nõuda haldusorganilt selle tähtaja järgimist. Samuti ei saa karistada isikut kaebevõimalusest ilmajätmisega selle eest, et ta on lasknud haldusorganil vaide lahendamise tähtaega ületada. Arvestada tuleb, et isiku jaoks võib olla loomulik haldusorganiga vaide lahendamise ajal rohkem konflikte mitte otsida. Ka tuleb arvestada, et kaebaja on vanaduspensionär (sündinud 1953. aastal), kelle jaoks erinevates õigusnormides orienteerumine ning tehniliste sidevahendite kõigi võimaluste kasutamine võib olla keeruline.
13.Lisaks tuleneb HKMS § 47 lg-st 3, et kui haldusorgan viivitab vaideotsuse tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Ehkki haldusorgan ei olnud käesolevas asjas viivituses, vaid ei toimetanud lihtsalt vaideotsust kaebajale kätte, saab käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtta ka seda normi. Kuna kaebaja vaideotsust ei saanud, võis olukorda paista talle haldusorgani viivitusena. Kaebaja esitas vaide 17. juunil 2024 ning vaide lahendamiseks oli vastustajal aega 60 päeva (vt ülal p 5.3). Kaebuse esitas kaebaja 13. märtsil 2025. Seega ei saaks ka HKMS § 47 lg 3 alusel nõuda, et kaebaja oleks pidanud tegutsema kiiremini, ses üheaastast tähtaega ei olnud kaebaja rikkunud.
14.Halduskohus on viidanud ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi tuleneb menetluse üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise 4
tundma huvi vaide lahendamise vastu ning peab pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata (RKHKm 3-3-1-22-08, p 14). Sellega seoses märgib ringkonnakohus esmalt, et kõnealune seisukoht oli antud varasema HKMS-i redaktsiooni kehtivuse ajal, mil puudus ülal viidatud regulatsioon vaidemenetluses toimuva viivituse korral kohtusse pöördumise tähtaja kohta (HKMS § 47 lg 3). Seetõttu ei ole see seisukoht enam kohaldatav, ilma et arvestataks HKMS § 47 lg 3 regulatsiooni. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Riigikohus ei selgitanud selles lahendis, millised on täpselt need menetluse üldpõhimõtted, millest tuleneb, et isikul pole õigust vaideotsuse saabumist oodata ja et ta peab ise kohtusse pöörduma. Nagu eelnevalt märgitud, oleks ebaõiglane karistada isikut kaebevõimalusest ilmajäämisega selle eest, et haldusorgan ei täida talle pandud kohustust ning ei järgi vaide lahendamise tähtaega (või vaideotsuse korrektse teatavakstegemise kohustust nagu käesolevas asjas).
15.Eelnevalt arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 21. detsembri 2025. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
16.Kuna asi saadetakse halduskohtule menetluse jätkamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendava tõendi suhtes. Selle asjakohasuse üle saab otsustada halduskohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.