Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2562
Haldusasi
T.D kaebus Kaitseressursside Ameti 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 846 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.D, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.D apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.D apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2562 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
23.04.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-2562 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 05.04.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/2676 T.D-d (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 02.06.2023. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse sunniraha 600 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud.
2.KRA teavitas 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 kaebajat sunniraha 600 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
3.KRA pöördus 29.09.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust (täiteasi nr 197/2023/2305).
4.Kaebaja esitas 13.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 08.12.2023), milles taotles KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja täpsustas 20.03.2024 kaebust, paludes vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 197/2023/2305 kaebajalt sisse nõutud summa kokku 846 eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu). Sunniraha rakendamine oli lubamatu. Kaebaja ei olnud teadlik arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, kuna KRA 05.04.2023 ettekirjutust ei toimetatud talle kätte. Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on enne ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud ettekirjutust sellele aadressile. Vastustaja ei veendunud selles, et arstliku komisjoni kutse on kaebajale kätte toimetatud ja määras sunniraha, millest kaebaja sai teada alles täitemenetluse raames. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
5.KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 05.05.2023 (KVTS § 15 lg 3). Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest
2(6)
3-23-2562 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 08.09.2023.
6.Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 avalduses esitatud kaebuse muutmise ning luges, et kaebaja taotleb KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/2676 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 846 eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Vastustaja väljatrükk dokumendihaldussüsteemist kinnitab, et 05.04.2023 ettekirjutus on KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 05.04.2023 kell 14.46. Seega tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks 05.05.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kättetoimetamist. Vaidlust pole, et kaebaja ei ilmunud 02.06.2023 terviseseisundi hindamisele. Kaebaja pole esile toonud ühtki objektiivset takistust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb KVTS § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära sisse. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja on esitanud väljatrüki dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 08.08.2023 kell 13.12 ning tuleb seega KVTS § 15 lg 3 kohaselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.09.2023. Kaebusele lisatud täitmisteate kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 29.09.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel oli sunniraha rakendamine, sh sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu. Kaebaja ei ole ka esitanud mis tahes tõendeid selle kohta, et kohtutäitur on sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu kaebajalt sisse nõudnud.
7.Kaebaja palub 06.05.20024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA siiski seotud HMS regulatsiooniga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole kaebajat sunniraha rakendamisest teavitamata. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma isikut sellest eelnevalt teavitamata. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Ei saa õigeks pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita ning ettekirjutus on vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5.
8.KRA palub 31.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt. KRA ei pea tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse ja elektronposti aadressil [email protected] KRA poolt saadetud dokumentidega. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10-päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. KRA 08.08.2023 teatis toimetati KVTS § 15 lg 3 kohaselt kaebajale kätte 07.09.2023. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole 29.09.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent seda ta ei teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 05.04.2023 ettekirjutuse ja 08.08.2023 sunniraha rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 69 ja 72). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 70).
11.KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte 4(6)
3-23-2562 elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“
13.Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, 1
Eelnõu - Riigikogu
5(6)
3-23-2562 vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.