Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2562
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti keelamiseks rakendada 5. aprilli 2023. a ettekirjutuse nr 1112.1/2023/2676 täitmata jätmise eest sunniraha ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-2562.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-232562 ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva saatis Xle 09.10.2023 täitmisteate (täiteasi nr 197/2023/2305), millest nähtuvalt on Kaitseressursside Amet (KRA) 29.09.2023 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Teate kohaselt on täitedokumendiks KRA 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2676 ning nõude sisuks sunniraha 600 eurot. Täitmisteates on märgitud, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise (tähtaeg 30 päeva) korral tuleb Xl tasuda koos täitekuludega 741 eurot ning pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on võlgnetav summa koos täitekuludega 846 eurot.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 13.11.2023 kaebuse, milles palus KRA 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2676 tühistada, kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 197/2023/2305 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning keelata KRA-l rakendada 05.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha. Kaebajale saadetud täitmisteatele ei olnud lisatud KRA 05.04.2023 ettekirjutust ning KRA ei ole senini vastanud kaebaja 09.11.2023 taotlusele edastada temale 05.04.2023 ettekirjutus. Kaebaja ei saanud ilmuda arstlikku komisjoni, sest ta ei ole saanud kätte KRA kutset ja ei olnud seetõttu arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest teadlik. Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamisviisi valikul siiski seotud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. KRA ei toimetanud kaebajale kutset kätte HMS § 25 lg 1 ning § 26 lg-te 1 ja 2 nõudeid järgides. Sunniraha määramine arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest ei ole õiguspärane ega põhjendatud, sest kaebaja sai tema arstlikku komisjoni kutsumisest ja sinna ilmumata jätmise eest sunniraha määramisest teada alles täitemenetluse raames. Kuna kaebaja ettekirjutusest ei teadnud, siis ei saanud ta eeldada, et tema suhtes võidakse rakendada sunniraha.
3.Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja täpsustada kaebuse nõudeid ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-le 5, kuna kaebuse alguses ja lõpus on sõnastatud erinevad nõuded. Esmalt taotles kaebaja ettekirjutuse tühistamist, kuid hiljem on nõudnud sunniraha rakendamise keelamist ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi selget põhjendust, miks tuleks 05.04.2023 ettekirjutus tema hinnangul tühistada. Asjaolu, et ettekirjutust ei toimetatud kaebajale nõuetekohaselt kätte, ei muuda ettekirjutust iseenesest õigusvastaseks. Küll aga võib sellisel juhul olla õigusvastane ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine. Neil asjaoludel ei näi ettekirjutuse tühistamise nõue olevat kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna kaebuse nõuded peab määrama kaebaja, tuleb tal selgelt esile tuua, mida ta nõuab, eelkõige märkida, kas ta soovib tõepoolest ka ettekirjutuse tühistamist või tuleb kaebust mõista nii, et selle nõuded on sõnastatud üksnes kaebuse lõpus. Kaebaja peab lisaks täiendama kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige selgitama, kas käesolevaks ajaks on kohtutäitur täitemenetluse raames vaidlusaluse sunniraha juba sisse nõudnud. Kui sunniraha on sisse nõutud, ei ole täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise nõue enam kaebaja õiguste kaitseks tõhus, vaid esitada tuleks hüvitamisnõue. Hüvitamisnõude saab esitada ka alternatiivse nõudena juhuks, kui täitemenetlus kohtumenetluse ajal lõpetatakse põhjusel, et kohtutäituril õnnestub kaebajalt vastavad summad sisse nõuda. Hüvitamisnõude esitamisel tuleb märkida konkreetne summa, mille hüvitamist kaebaja nõuab, ning esitada tõendid, et kohtutäitur on selle kaebajalt sisse nõudnud. Kaebuse nõuet võib muuta (täiendada) kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja lõppemiseni (HKMS § 49 lg 1).
4.X selgitas 08.12.2023 seisukohas, et kaebuse nõueteks on keelata sunniraha rakendamine KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest ning kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 197/2023/2305 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning tagastama kaebajale sunniraha katteks täiteasjas välja mõistetud rahalised vahendid ja hüvitada kaebajale temale täitemenetluses välja mõistetud täitekulud. Kaebajal ei ole võimalik esitada KRA 05.04.2023 ettekirjutust, sest KRA ei ole seda temale edastanud. Kaebaja üksnes oletab, et sissenõutav sunniraha on seotud arstlikku komisjoni mitteilmumisega. KRA on rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-172-14, p-d 18–19). KVTS ei näe sellest ette erandit. Kuna täitemenetlus alles käib ja kohtutäitur teeb kõik endast oleneva sunniraha ja täitekulude sissenõudmiseks, siis ei saa kaebaja nimetada temale tagastamisele kuuluvat täpset summat, kuivõrd summa muutub menetluse kestel.
2(4)
3-23-2562
5.Tallinna Halduskohus tagastas 18.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult. Kaebaja ei ole 08.12.2023 enam taotlenud KRA 05.04.2023 ettekirjutuse tühistamist, kuid on sunniraha rakendamise keelamise ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise nõuetele lisanud nõude tagastada sisse nõutud sunniraha ja hüvitada sisse nõutud täitekulud. Konkreetset summat, mida kaebaja taotleb, ei ole märgitud, selgitades, et summa muutub menetluse kestel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kõrvaldanud 22.11.2023 määruses välja toodud kaebuse puudusi. Kaebaja ei ole selgitanud, kas kohtutäitur on asjaomase sunniraha vähemalt mingis osas sisse nõudnud, vaid on andnud üksnes mõista, et täitemenetlus käib. Lisaks oli 22.11.2023 määruses selgelt märgitud, et hüvitamisnõude esitamise korral tuleb igal juhul märkida konkreetne summa, mida kaebaja nõuab, ning esitada tõendid selle kohta, et kohtutäitur on vastava summa kaebajalt sisse nõudnud. Kaebaja ei ole seda teinud. Seetõttu on kaebuse faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p 7) jätkuvalt puudulik ja kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta, milliste kaebuses sõnastatud nõuete menetlusse võtmine on võimalik ning kooskõlas kaebuse eesmärgiga. Küsimus, kas sunniraha on sisse nõutud või mitte, on olemuselt lihtne ja määruses oli ka selgitatud, miks on see asjaolu kaebuse menetlusse võtmise seisukohalt oluline. Seejuures on kaebajal esindaja, kelle jaoks ei saanud kaebuse puuduste kõrvaldamine olla ülemäära keeruline. Kuna kaebaja ei ole vastanud 22.11.2023 määruses esitatud lihtsale küsimusele, siis ei ole kaebuse puudust kõrvaldatud. Arvestades, et kaebuse käiguta jätmisel esitatud küsimus oli lihtne ja sellele oli võimalik vastata konkreetselt, ei ole kaebuse teistkordne käiguta jätmine põhjendatud, vaid see tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
6.X palub 02.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.12.2023 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus on rikkunud HKMS § 2 lgd 1 ja 4, jättes kaebaja õigused kaitseta. Kaebaja ei saanud hüvitise suurust nimetada, sest täitemenetlus alles käis ning kaebaja ei teadnud, kui palju võttis kohtutäitur maha sunniraha katteks ja kui palju täitekulude katteks. Kuna hüvitise täpse summa märkimine oli ebamõistlikult keeruline, võis kaebaja jätta selle märkimata (HKMS § 38 lg 2 ls 2). Menetluse kestel saanuks kaebaja andmeid täpsustada ning halduskohtul olnuks võimalik nõuda vajalikke andmeid ka kohtutäiturilt. Kaebuse täienduse koostamise ajaks ei olnud raha veel sisse nõutud ja sellel põhjusel esitas kaebaja ühtlasi nõude kohustada KRA-d võtma täitmisavaldus tagasi. See nõue ei ole teiste nõuetega vastuolus, sest täitemenetluse lõpetamise avalduse saab esitada täitemenetluse igas staadiumis. Kaebaja konto oli arestitud ja seega sai kohtutäitur võtta sealt rahalisi vahendeid maha igal ajal. Kaebuse nõuded ja kaebaja eesmärk on selgelt arusaadavad. Hüvitise täpse suuruse märkimata jätmine ei takistanud asja läbivaatamist ning ei saanud seega olla kaebuse tagastamise aluseks. Praeguseks on kaebajale teada ka konkreetne hüvitise summa, sest kohtutäitur on pidanud tema pangakontolt kinni 741 eurot. Asja tagasisaatmise korral saab kaebaja nimetada kaebuses taotletava hüvitise täpse suuruse. Kaebus sisaldas ka muid nõudeid, mida kohus oleks saanud menetleda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
8.Halduskohus tagastas 18.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kohtu hinnangul ei kõrvaldanud kaebaja 22.11.2023 määruses välja toodud puudusi ning need takistasid asja läbivaatamist. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja ei ole 08.12.2023 seisukohas halduskohtu iseenesest lihtsatele küsimustele (juhistele) selgelt vastanud. Sellele vaatamata ei saa nõustuda, et kaebus tuli puuduste tõttu tagastada ja selle teistkordne käiguta jätmine ei oleks 3(4)
3-23-2562 olnud põhjendatud. Kaebaja 08.12.2023 seisukohast nähtuvalt on ta püüdnud kaebuse nõudeid 22.11.2023 määruses antud juhistest lähtudes korrigeerida, mitte ei ole halduskohtu selgitusi ignoreerinud. Kuigi HKMS § 2 lg 5 viitab halduskohtu ülesandele abistada oma selgitustega (sh vajaduse korral korduvate selgitustega) eelkõige õiguslikult kogenematuid menetlusosalisi, ei tähenda see, et õigusharidusega esindaja olemasolu korral kohtul selgitamiskohustus puudub. Kui esindaja on kohtu hinnangul asjatundmatu (nt ei suuda lihtsatele küsimustele konkreetselt vastata), siis on kohtul võimalik esindaja menetlusest kõrvaldada (HKMS § 32 lg 4). Kaebuse tagastamine ei tohiks olla sisuliselt karistuslik.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebuse eesmärk jääda halduskohtule arusaamatuks ning isegi kui kohus ei pidanud täiendavate andmeteta (konkreetsete summadeta) võimalikuks võtta menetlusse heastamis- ja hüvitamisnõudeid (sh alternatiivselt), nähtus kaebaja 08.12.2023 seisukohast, et täitemenetlus on alles pooleli ja järelikult ei olnud halduskohtul ühtegi takistust võtta menetlusse nõue kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus (vt ka Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p-d 11–12). Määruskaebuses on täpsustatud, et 08.12.2023 seisuga ei olnudki sunniraha ega täitekulusid kaebajalt sisse nõutud, kuid 02.01.2024 määruskaebuse esitamise ajaks on kohtutäitur kogu summa (741 eurot) kinni pidanud (täitmisteatest järelduvalt hõlmab see sunniraha 600 eurot ja täitekulud 141 eurot).
10.Vastuseks kaebaja väitele, et täpse summa märkimine 08.12.2023 seisukohas oli temale ebamõistlikult keeruline, selgitab ringkonnakohus, et tegemist ei saanud olla HKMS § 38 lg 2 teises lauses sätestatud olukorraga. Täitmisteatest nähtus kaebajalt maksimaalselt sisse nõutava summa suurus (846 eurot) ja kaebajal oli igal ajal võimalik oma pangakontolt kontrollida, kui suure summa on kohtutäitur täiteasjas nr 197/2023/2305 arestitud kontolt selleks hetkeks kinni pidanud. Halduskohtu 22.11.2023 määruses viidatud puuduse kõrvaldamiseks tulnuks kaebajal kohtule teatada, kas ja millises ulatuses on sissenõue kohtule esitatava seisukoha koostamise seisuga rahuldatud. Tähtsust ei oma, et kõnealune summa täitemenetluse jätkumisel tõenäoliselt muutub, sest seda saab menetluse käigus arvestad n-ö jooksvalt (vt HKMS § 49 lg 3 p 2).
11.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 määruse ning saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
12.HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine lõivuvaba. Enam tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel maksjale tagastada. Määruskaebuses on viidatud 20 euro suuruse riigilõivu tasumisele ja lisatud maksekorraldusele, kuid kohtute infosüsteemist ei nähtu, et määruskaebuse esitamisel oleks riigilõivu tasutud või selle tasumist kinnitavat maksekorraldust kohtule esitatud. Kuna riigilõivu ekslik tasumine ei ole tõendatud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik riigilõivu ka tagastada. Kui kaebaja on siiski tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu, saab ta taotleda selle tagastamist vastavalt HKMS § 104 lg-tes 8 ja 81 ning RLS §-s 12 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.