lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3172/12

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3172/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3172 I.K , S.K ja P.H kaebus Maa- ja Ruumiameti tegevuse peale kooskõlastuse andmata jätmisel Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määrus

Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad I.K , S.K ja P.H , esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Vastustaja Maa- ja Ruumiamet, esindajad Toomas Kutti, Kaire Bamberg, Ele Kutti, Ivika Maavere, Kaire Jaanus, Loona Kangur

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.K , S.K ja P.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta I.K , S.K ja P.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määruse peale menetlusse.
2.Jätta I.K , S.K ja P.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määrus muutmata.
3.Jätta haldusasjas nr 3-25-3172 esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3172

1.Lääne-Harju Vallavalitsuse (kohalik omavalitsus) 28.02.2023 korraldusega nr 133 algatati detailplaneering Alliklepa külas Perbi katastriüksusel (katastritunnus 56201:001:0998), pindalaga 9,91 ha. Lääne-Harju Vallavalitsus võttis 05.11.2024 korraldusega nr 701 detailplaneeringu vastu ning avalik väljapanek korraldati 25.11.2024–08.12.2024.
2.Lääne-Harju Vallavalitsus pöördus 24.07.2025 kirjaga nr 6-1/136-20 Maa- ja Ruumiameti poole hinnangu saamiseks rohevõrgustiku toimimist tagavatele üldistele kasutustingimustele vastavate alternatiivlahenduste kohta, lähtudes regionaalministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ rohevõrgustiku tingimustest.
3.Maa- ja Ruumiamet (vastustaja) leidis 02.09.2025 kirjas nr 12-2/25/11445-3 (kiri), et ükski esitatud alternatiivlahendus ei ole perspektiivikas ega võimalda kavandada kolme uut elamukohta Perbi kinnistule.
4.I.K , S.K ja P.H (kaebajad) esitasid 26.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Maa- ja Ruumiametit andma kooskõlastuse Perbi katastriüksuse (katastritunnus 56201:001:0998) detailplaneeringule, alternatiivselt otsustada kooskõlastuse andmine uuesti või tuvastada ameti 02.09.2025 kirjas nr 12-2/11455-3 väljendatud seisukoha õigusvastasus.
5.Maa- ja Ruumiamet palus 03.11.2025 jätta esitatud kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et vaidlustatud kiri ei kujuta endast haldusakti ega mõjuta kaebajate õigusi, ning on käsitletav detailplaneeringu menetluses antud arvamusena. Vastustaja märkis, et kiri ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhteid ning ei ole iseseisvalt vaidlustatav. Samuti puudub kaebajatel kaebeõigus ja põhjendatud huvi, kuna kaebuse rahuldamine ei võimaldaks saavutada kaebuse eesmärki.
6.Kaebajad palusid jätta 18.11.2025 vastustaja taotluse rahuldamata, leides, et 02.09.2025 kirjas nr 12-2/25/11445-3 esitatud seisukohad on sisulised ja kohaliku omavalitsuse jaoks siduvad ning mõjutavad edasist planeerimismenetlust. Samuti märkisid kaebajad, et Perbi detailplaneering on kooskõlas kehtiva Padise valla üldplaneeringuga.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. PlanS § 138 lg 1 sätestab, et detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga (PlanS § 138 lg 2). Lääne-Harju Vallavalitsus pöördus 24.07.2025 kirjaga nr 6-1/136-20 Maa-ja Ruumiameti poole sooviga kaasata viimane Perbi maaüksuse planeeringu menetlusse ning küsis seisukohta Perbi katastriüksuse detailplaneeringu vastavuse kohta riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringule 2030+“. Pöördumisest nähtuvalt ei käsitle Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneering rohevõrgustikku (dtl 67). Arvestades eelnevat, ei küsinud Lääne-Harju Vallavalitsus vastustajalt heakskiitu PlanS § 138 lg-s 3 tähenduses ning Maa- ja Ruumiamet ei ole Perbi katastriüksuse detailplaneeringu menetluses olnud planeerimismenetlusse kaasatud heakskiidu andjana. Seetõttu ei kohaldu PlanS § 138 lg 1. Vastustaja ei vaidlusta, et Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneering ei kehti, vaid nendib, et üldplaneering on sisuliselt vananenud. Vaidlustatud Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt ega iseseisev toiming, vaid detailplaneeringu menetluses antud arvamus, mis ei tekita kaebajatele vahetuid õiguslikke tagajärgi. Vastustajal pole kohustust anda siduvat kooskõlastust ning detailplaneeringu 2(4)

3-25-3172 kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seetõttu puudub kaebajatel kaebeõigus ning kaebajate õiguste kaitse on tagatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse vaidlustamise kaudu. PlanS § 139 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Üksnes kohalik omavalitsus saab teha kaalutlusotsuse, kas ning millise lahendusega kehtestatakse vaadeldav detailplaneering. Praegusel ajal puudub kindlus, et kohalik omavalitsus arvestab vastustaja arvamusega, seadusest tulenevalt kohustust tal selleks ei ole. Planeeringumenetluse käigus antud kooskõlastus ei ole samaväärne menetluses selgitustaotlusele antud vastusega. Maaja Ruumiameti seisukoht ei ole praegusel juhul kohaliku omavalitsuse jaoks kohustuslikult siduv (ei ole siduv eelhaldusakt). Kohalik omavalitsus võib vastustaja seisukohaga arvestada lõpliku otsuse tegemisel, kuid praeguses asjas puudub vajadus hinnata, millisel juhul on alale ehitamine võimalik. Kuivõrd Lääne-Harju Vallavalitsus ei küsinud vastustajalt heakskiitu PlanS § 138 lg-s 3 tähenduses, puudub vastustajal kohustus võtta seisukoht, kas vastavat heakskiitu on võimalik anda. Seega ei ole kohustamisnõude alused täidetud. Samuti ei tekita vaidlustatud kiri kaebajatele õiguslikult siduvaid õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole kaebuse läbivaatamine kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Täidetud ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebajatel on võimalik vajadusel vaidlustada Perbi katastriüksuse osas detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsust.

8.Kaebajad esitasid 16.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega taotlevad halduskohtu määruse tühistamist ning vaidluse halduskohtule läbivaatamiseks suunamist. Vastustaja 02.09.2025 kiri mõjutab nende õigusi, mistõttu ei ole põhjendatud oodata lõplikku planeeringu kehtestamist. Vastustaja on sisuliselt muutnud soovitusliku seisukoha siduvaks piiranguks, ületades oma pädevust ning sekkudes planeerimismenetlusse. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringut 2030+“ on tõlgendatud põhjendamatult rangelt (nt rohevõrgustiku piirangud kui absoluutsed keelud), ilma faktilise või eksperthinnanguta, rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning proportsionaalsuse nõuet. Alternatiive ei ole kaalutud ning järeldused põhinevad oletustel. Keskkonnaamet kui pädev haldusorgan on detailplaneeringu lahenduse heaks kiitnud, mistõttu vastustaja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Piirangute seadmine peab tuginema kehtivale õigusele, mitte hinnangulistele või mitteõiguslikele seisukohtadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
10.Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt, vaid tegemist on planeerimismenetluses tehtud toiminguga ehk menetlustoiminguga.
11.Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

3(4)

3-25-3172 toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).

12.Vaidlusaluse menetlustoiminguga ei sekkuta kaebaja mittemenetluslikesse õigustesse. Samuti ei tingi see vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Näiteks kaebajatele mittesoovitud kujul detailplaneeringu kehtestamist või planeerimismenetluse lõpetamist. Praegusel juhul on Maa- ja Ruumiamet kui kaasatud asutus osalenud planeerimismenetluses arvamuse andjana, mitte aga heakskiidu andjana PlanS § 138 mõttes. Maa- ja Ruumiamet toob põhjendatult välja, et detailplaneeringut on menetletud üldplaneeringuga kooskõlas olevana ning seetõttu ei kohaldunud PlanS §-s 138 nimetatud heakskiidumenetlus. Sisuliselt on vald küsinud Maa- ja Ruumiametilt selgitusi, millele Maaja Ruumiamet vaidlustatud kirjaga vastas. Vaidlustatud kirjast ei tulene vallale õiguslikult siduvaid seisukohti. Sõltumata vaidlustatud kirjast, on valla kui detailplaneeringu korraldaja otsustada, milline on planeerimismenetluse lõplik lahendus (PlanS § 139 lg 1). Vaidlusaluse kirja tühistamine või selle õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa seda, et vallal oleks keelatud kirjas kajastatud asjaoludest ja hinnangutest edasises planeerimismenetluses lähtuda. Kui kaebajad pole nõus vaidlusaluses kirjast esitatud asjaolude ja hinnangutega, siis saavad nad planeerimismenetluses esitada vallale enda poolsed vastuväited. Kui need jäetakse arvestamata ja vald otsustab planeeringu kehtestada teistsugusel kujul, kui on kaebajate nägemus, siis saavad kaebajad vajadusel valla tegevust kohtus vaidlustada.
13.Kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole planeerimismenetluses osalenud heakskiidu andjana PlanS § 138 mõttes, siis ei saa kaebajad nõuda ka seda, et Maa- ja Ruumiamet kooskõlastaks Perbi katastriüksuse detailplaneeringu või otsustaks uuesti heakskiidu andmise üle.
14.Kaebusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluse kirja õigusvastasuse tuvastamine oleks kuidagimoodi vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Tegemist pole õiguslikult siduva menetlustoiminguga (vt käesolev määrus, p 12).
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määrus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja