Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.2 Välja mõista A. B.ilt V. T. kasuks välja kostja 2 menetluskulude hüvitamiseks 810 (kaheksasada kümme) eurot ja viivis menetluskuludelt (810 EUR) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

hüvitas hagejale 171,48 eurot. 26.05.2015 ujutati kostja süül taas hageja korter üle. Kindlustus kahju ei hüvitanud. Hageja kahju on 6482,69 eurot. Kostjal on korteri reaalosa osas veetorustiku ja kanalisatsiooni äravoolutorustiku korrashoiu kohustus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4) kostja V.T. on sõlminud IF P&C Insurance AS-ga kodukindlustuslepingu (poliis nr 3x101100335016) korteriomandi asukohaga Olevi 32-39 Kohtla-Järvel kogu riski kindlustamiseks. Kostja 2 kohasus.

püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Maakohus on seisukohal, et elamusisene veevärk sh kanalisatsioonitorustik on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi ühisveevärki ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maakohus on seisukohal, et V. T. on antud nõudes kohaseks kostjaks ja kostjal 2 oli hoolsuskohustus ka tema korteri reaalosa piires asuva kaasomandis oleva ühisveevärgi osas. KOS § 11 lg.3 tulenevalt pidi kostja 2 korteri nr 39 omanikuna tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Maakohus leiab, et antud juhul ei ole kostja 2 seda tõendamiskohustust täitnud. Kostja 2 kinnitas vastuses, et dušikabiinikanalisatsioonis oli rike, so reovee äravool dušikabiinist ei toiminud ja kostja korteriomanikuna pidanuks KOS § 11 lg.1 p.1 lähtuvalt üles näitama sellega vajalikku hoolsuskohustust, sh oleks olnud mõistlik teavitada kaasomandis oleva ühisveevärgi rikkest korteriühistu esindajaid. Kostja 2 on rikke põhjuseid asunud selgitama alles järjekordset veeleket (tl 146-147). Kahju olemasolu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.. Kohus määras 09.01.2017 toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja 06.02.2017. Kostja Korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 menetluskulud Kostja korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 esitas kohtule taotluse, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 162,50 eurot. Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 325 eurot (käibemaksuta) (3,25 tundi x 100). Hageja ja KÜ Kohtla-Järve Olevi 32 juhatuse liige on kokku leppinud, et 1⁄2 KÜ menetluskuludest kannab KÜ, s.o summas 162,50 eurot ja 1⁄2 hageja. Kostja palub välja mõista hagejalt 162,50 eurot. Kostja korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja ei ole kohtule kostja korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Kohus määrab hagejalt korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 hüvitamiseks menetluskulud kokku summas 162,50 eurot. Kostja V. T. menetluskulud Hageja V. T. esindaja esitas kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 810 eurot, sh: • kliendiga nõupidamine, kohtule taotluse koostamine – 0,5 h x 45 eurot = 54 eurot. • 01.06.2016 hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine – 3,5 h x 108 eurot = 378 eurot. • 09.01.2017 kliendiga nõupidamine (25 min), kohtuistungiks ettevalmistamine 45 min, kohtuistungil kliendi esindamine 50 min – 2 h x 108 eurot = 216 eurot. • 06.02.2017 seisukoha koostamine kohtule esitamine – 1,5 h x 108 eurot = 162 eurot Hageja leidis, et menetluskulud on ülepaisutatud. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 108 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on kostja esindaja esitanud Viru Maakohtule 3 sisulist menetlusdokumenti. Lisaks on kostja esindaja osalenud ühel kohtuistungil, kokku 1 tund. Kokku on esindajal kulunud kostja esindamiseks 7,5 tundi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama võlaõigusliku nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 7,5 tundi on põhjendatud (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungil osalemiseks kulunud ajakulu). Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 810 eurot (7,5 tundi x 108). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 810 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Lähtuvalt eeltoodust, mõistab kohus hagealt kostja kasuks viivise menetluskuludelt (810 EUR) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kolmas isik IF P& C Insurance AS menetluskulud Kolmas isik IF P& C Insurance AS kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kolmanda isiku IF P& C Insurance AS menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust, jätab kohus kostja korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32, kostja V. T.ja ja kolmanda isiku IF P& C Insurance AS menetluskulud hageja A. B. kanda ja mõistab A. B.ilt korteriühistu Kohtla-Järve Olevi 32 kasuks välja menetluskulu summas 162,50 eurot, V. T.ja kasuks välja 810 eurot ja viivise menetluskuludelt (810 EUR) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.