Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskulud 2 860 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.14.01.2016 esitas hageja kostjale vastavalt tema tellimusele hinnapakkumise uste ja lukkude tarneks, mida kostja vajas tuletõkkesektsioonide moodustamiseks Tallinna lasteaedades. 19.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr xxxx, mille kohaselt tellis kostja hagejalt uksed ja lukud tuletõkkesektsioonide moodustamiseks Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinna lasteaedades. Töö tuli teostada perioodil 19.01.201631.03.2016. Lepinguga määratud töö eest tuli kostjal tasuda hagejale 113 966,40 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu punktis 7 leppisid pooled kokku viivises 0,1% päevas.
2.11.04.2016 seisuga on hageja lepingu täitnud, st tarninud kõik uksed ja lukud. 16.06.2016 esitas hageja lõpparve summas 35 073,52 eurot. Arve maksetähtajaks märkis hageja 19.06.2016, sellest kuupäevast arvestab hageja ka viivist. 16.06.2016 keeldus kostja lõpparve tasumisest, leides, et tehtud töid ei saa vastu võtta, kuna ei ole täidetud lasteaedade riigihankes ettenähtud nõuded. 17.08.2016 esitas hageja oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale lepingu täitmise nõude.
3.Hageja on seisukohal, et leping on kohaselt täidetud. Uksed ja lukud on tarnitud ja puudub vaidlus selle üle, et need on lasteaedadesse paigaldatud. Kostja on keeldunud töötasu maksmisest põhjendusega, et tehtud töös esinevad tema hinnangul puudused – töö ei vasta kokkuleppele. Uksed ja lukud tarniti vastavalt kostja poolt esitatud joonistele ja mõõtudele ning riigihanke lähteülesandes kajastatud reeglitele. Lähteülesande punktis 2.1 on märgitud, et Tallinna Haridusamet on tellinud lasteaedadesse tuletõkke sektsioonide moodustamise projektid, millised on koostatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse Tuleohutuskontrolli büroo ettekirjutustele tuginedes ja on kooskõlastatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo poolt. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise vastavalt kõnealustele projektidele, mis oleks pidanud olema juba Tallinna Haridusameti poolt kooskõlastatud Päästeametiga. Hiljem selgus, et kooskõlastus puudus, mistõttu Päästeamet ei olnud nõus vastu võtma teostatud töid. Kooskõlastuse puudumise eest ei vastuta aga hageja ning seda ei ole kostjal õigus hagejalt nõuda. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise vastavalt kostja antud juhistele - joonistele ja mõõtudele. Seega oli poolte vahel kokklepe, et töö peab vastama tellija esitatud joonistele ja mõõtudele, mis omakorda lähtusid hankedokumentides esitatud spetsifikatsioonist. Mõõtude õigsuses veenduti lasteaedades koha peal, kus hageja ja kostja esindajad mõlemad osalesid. Seega on hageja sõlmitud kokkuleppest kinni pidanud ning töö teinud kohaselt ja lepingutingimustele vastavalt.
4.Hageja ei vaidle vastu, et paigaldatud ustest 42 on mõõtudelt väiksemad standardis märgitust. Hageja on aga seisukohal, et ta valmistas uksed vastavalt töövõtulepingus kokku lepitule. Töövõtulepingus (ja ka lähteülesandes) puudub standardile viide. Samuti puudub see enamikes projektimaterjalides, mis sisaldavad vaid märkust „Avade mõõdud avatäidete tootjal objektil koha peal üle mõõta.“ Erandiks on lasteaiad Delfiin, Kadaka, Kelluke ja Liivaku, kus on viide standardile, kuid lisaks on seal öeldud, et „Tuletõkkeuste mõõdud täpsustada kohapeal olemasoleva ukseava järgi.“ Hageja ja kostja tõlgendasid töövõtulepingut selle sõlmimisel ja tööde teostamise ajal selliselt, et tuletõkkeuksed võivadki olla väiksemad standardis märgitust, kui see on konkreetset olukorda objektil kohapeal arvestades vajalik. Lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni ega juhist, et hageja peaks tegema uksed teistsuguste mõõtudega. Ta teadis kogu lepingu täitmise protsessis täpselt, millises mõõdus uksed valmistatakse ja paigaldatakse. Vastavalt kontrollmõõtmistel saadud mõõtudele teostas hageja töö – valmistas ja paigaldas uksed. Seega oli nii hagejal kui kostjal alust
eeldada, et Päästeameti kooskõlastus projektidele on olemas ning järelikult on olemas Päästeameti luba paigaldada standardist väiksema valgusavaga uksed. Järelikult teostas hageja töö vastavalt kostjaga kooskõlastatud mõõtmistulemustele, mistõttu, isegi kui lepingut tuleks tõlgendada nii, et uste mõõdud pidid vastama standardile, on hageja vastutus välistatud VÕS § 641 lg 3 alusel.
5.Arvestades hageja kogemusi ja professionaalsust täitis hageja piisava põhjalikkusega VÕS § 641 lg-s 3 märgitud kontrollikohustust. See järeldub järgnevast: riigihanke lähteülesande kohaselt oli projekt kooskõlastatud Päästeametiga, kostja aktsepteeris kontrollmõõtmistel saadud väiksemaid mõõte, projektdokumentatsioon kohustas töövõtjat lähtuma töö tegemisel tegelikust olukorrast objektil, projekteerija möönis vajadust mõnes lasteaias kõrvale kalduda standardist ning Päästeameti ametnik Viktori Tilk kinnitas, et tuletõkkeukse ava vähenemine 5-7% ei takista kasutusloa saamist.
6.Lepingus on pooled kokku leppinud, et töö eest tasutakse järgmiselt: „50% ettemaks uste tellimisel, kui uksed kohal, siis teine 50% maksetähtajaga 21 päeva. Lukustuse ja lukkude ning uste paigalduse eest maksetähtaeg 45 päeva.“ Lepingus puudub kokkulepe selle kohta, et tellija peab töö vastu võtma. Käesoleval juhul on tellija alusetult jätnud tööd vastu võtmata ning seetõttu tuleb lugeda, et ta on seda teinud alates 19.06.2016, mil saabus arve tasumise tähtaeg. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-le 100, 101 lg 1 p-le 1 ja p-le 6; §-le 108 ja §-le 113.
7.Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 37 388,14 eurot, sh põhivõlg 35 073,52 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 2 314,62 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud töö ei vasta kostja ja hageja vahel 19. jaanuaril 2016 sõlmitud töövõtulepingus nr 10-11ATV1 sätestatud tingimustele. Töövõtulepingu punktis 11 on sätestatud, et töövõtulepingu lisaks on mh Tallinna Haridusameti poolt välja kuulutatud riigihanke nr 168759 kõik dokumendid, millele kostja võimaldas hagejale ligipääsu. Hageja on korduvalt kinnitanud, et on lähtunud töö teostamisel töövõtulepingust. See tähendab, et hageja lähtus sealhulgas, kuid mitte ainult ka riigihanke hankedokumentides kajastatud tehnilistest tingimustest. Töövõtulepinguga on sätestatud, et hageja on kohustatud hankima mh uksed vastavalt joonistele ja spetsifikatsioonidele nende mõõtmeid eelnevalt kohapeal täpsustades (lähteülesande punkt 3.1). Ühtlasi sätestab lähteülesande punkt 3.5, et töövõtu käigus on töövõtja kohustatud vajadusel iseseisvalt hankima täiendavad algandmed. Seega oli hageja kohustatud lähtuma asjakohastest joonistest ja tehnilistest kirjeldustest ning iseseisvalt veenduma kõikides algandmetes. Joonised ja tehnilised kirjeldused koos muude hankedokumentidega ning hageja kohustus veenduda kõikides algandmetes pidid andma hagejale piisavalt informatsiooni töö spetsifikatsiooni vastavuse osas ehk millise kvaliteediga ning millistele tingimustele vastavat tööd kostja hagejalt ootab. Seega hageja oli teadlik, et kõik hageja poolt tarnitavad ja paigaldatavad uksed peavad vastama vähemalt standardis kehtestatud miinimumnõuetele.
9.Töövõtulepingu lisadeks olevatel joonistel ning tehnilistel kirjeldustel on märgitud, et töövõtja poolt tarnitavad ning paigaldatavad uksed peavad mh vastama standardile. Hageja ei ole kordagi nimetatud asjaolu ka eitanud. Ühtlasi on lähteülesande punktis 3.4. üheselt sätestatud, et paigaldatavad uued avatäited (uksed) ning lengi ümbrus (ukseraami ümbrus) peavad vastama tuleohutuse nõuetele ehk nõuetele, mis on standardis sätestatud. Standardi punkti 4.5 kohaselt peab evakuatsiooniteele paigaldatav tuletõkkeukse valgusava olema minimaalselt 800mm lai ning 1950mm kõrge. Käesoleval juhul ei ole nimetatud nõuet järgitud 42 ukse puhul ehk hageja poolt teostatud töö ei vasta töövõtulepingu tingimustele kuivõrd tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja leiab, et eelnevast tulenevalt on üheselt selge, et hageja poolt teostatud töö ei vasta VÕS § 77 lg 1, § 641 lg 1 ning § 641 lg 2 punkti
1 alusel töövõtulepingu tingimustele, kuna teostatud tööl puuduvad kokkulepitud omadused – hageja tarnitud ja paigaldatud uksed ei vasta standardis sätestatud nõuetele.
10.Töövõtulepingust tulenvalt on hageja kohustus olnud paigaldada kõikidele nõuetele vastavad uksed samasse avasse, kuhu olid paigaldatud eelmised uksed. Lisaks on projekteerija täiendavalt selgitanud, et uksed tuleb paigaldada olemasolevate uste samasse avasse. Hageja pole seda nõuet täitnud ning tellis kostjaga kooskõlastamata kuni 10 cm väiksemate mõõtudega uksed. Seega hageja on ukse mõõdud valesti võtnud, kuna hageja ei arvestanud ukseavaga, millesse olemasolev uks oli paigaldatud. Kostjal puudub kohustus hageja poolt teostatud töö vastu võtta ning puudub õiguslik alus, millega saaks lugeda hageja poolt teostatud töö vastuvõetuks kostja poolt.
11.Kostja leiab, et hageja on alusetult väitnud, nagu kostja oleks lepingut tõlgendanud selliselt, et tarnitavad ja paigaldatavad uksed ei peagi standardile vastama. Hageja ei ole ühegi tõendiga seda tõendanud ning esitatud väide ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole kordagi tõlgendanud sõlmitud lepingut nii, et see on kohaselt täidetud, kui uksed valmistatakse vastuolus lepingu tingimustega, nagu hageja seda väita proovib. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et lepingus on üheselt mõistetavalt viidatud asjaolule, et tarnitavad uksed peavad mh vastama standardis sätestatud tingimustele. Hageja teadmist õigusaktide ja standardi olemasolust, mis määravad tuletõkkeustele vajalikud ja kohustusliku tingimused, saab jaatada, kuna hageja tegutseb oma majandustegevuses ning omab vastavaid erialaseid teadmisi. Kostja hinnangul ei ole hageja järginud käibes vajalikku hoolsust, kuna hageja ei ole järginud tema majandus- ja kutsealal tegutsemisel kehtivat standardit. Nimelt on hageja kui spetsialist tuletõkkeuste valdkonnas kohustatud järgima oma kutseala kõiki kitsamaid reegleid ja näitama üles vastaval kutsealal tegusemisel tavaliselt oodatavat hoolikust. Hagejal lasuvad tema professionaalsuse tõttu laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused. Uste nõuetelevastavust (sh standardile) pidi teadma ja kontrollima hageja. Seega ei saa hageja vastutusest vabaneda isegi juhul, kui lepingus oleks viide standardile puudunud. Hageja väide, et kostja oli projektijoonistel toodud mõõtudest väiksemate mõõtudega nõus, ei vasta tegelikkusele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse tulenevalt asjaolust, et kostja on hagejalt tellinud uksed ja lukud tuletõkkesektsioonide moodustamiseks maksumusega 35 073,52 eurot, samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 2 314,62 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole töid nõuetekohaselt teostanud ega kostjale üle andnud, seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele.
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 1011ATV1, mille kohaselt tuli hagejal moodustada tuletõkkesektsioonid Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinna lasteaedades hanke nr 168759 alusel (I kd, lk 8-10). Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu tunnustele.
15.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-44-15 p-s 13 märkinud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg 4 ja 5). Nii muutub VÕS § 637 lg 3 järgi
töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-16 p-s 14 märkinud ka, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
16.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud töö ei vasta töövõtulepingus sätestatud tingimustele, kuna hageja tarnitud ja paigaldatud 42 ust ei vasta tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäidete ja suluste kasutamise standardis (I kd, lk 78-96) sätestatud nõuetele (I kd, lk 103-104), kuna uste valgusavad on standardis toodud minimaalmõõtudest väiksemad. Hageja leiab, et ei ole töövõtulepingut rikkunud, kuna töövõtulepinguga on pooled kokku leppinud, et töö peab vastama kostja poolt esitatud joonistele ning joonisel kajastatud mõõtudele.
17.Hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingu nr 10-11ATV1, mille kohaselt tuli hagejal moodustada tuletõkkesektsioonid Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinna lasteaedades hanke nr 168759 alusel (I kd, lk 8-10). Töövõtulepingu punkti 11 kohaselt on lepingu dokumendid hankedokumendid, töövõtja hinnapakkumine ja käendusleping (I kd, lk 10). Riigihanke „Tuletõkkesektsioonide moodustamine Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinna lasteaedades“ lähteülesande (I kd, lk 26-27) punkti 1.2. kohaselt peab pakkuja juhinduma ehitusseadustikust (EhS). EhS § 11 lg 1 alusel peab ehitis kogu oma kasutuse vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama paragrahvi lõige 2 p 2 kohaselt ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul ka tuleohutust. Majandus- ja taristuministri 02.06.2016 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 2 lg 3 p 3 alusel ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimese evakuatsiooni ja varakahju minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile. Sama paragrahvi lõike 4 alusel asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. Kostja on kohtule esitanud tuletõkkeja evakuatsiooni avatäited ja sulused kasutamise standardi nr EVS 871:2010 (I kd, lk 7895).
18.Hageja leiab, et ta on valmistanud uksed vastavalt töövõtulepingus märgitule ning töövõtulepingus puudus viide standardile ning hageja teostas tööd lähtuvalt kontrollmõõdistustel saadud mõõtudest. Kohus on seisukohal, et töövõtulepingust ja selle lisaks olevast lähteülesande punktist 1.2. tuleneb hagejale kohustus lähtuda ehituseadustikust, seega ka tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused kasutamise standardist. Standardi punkt 4.5. kohaselt ei tohi evakuatsiooniukse valgusava olla väiksem
kui 800 mm ning minimaalkõrgus pealmaakorrustel vähemalt 1950 mm (I kd, lk 86-87). Hageja ei vaidlusta asjaolu, et paigaldatud ustest 42 on mõõtudelt väiksemad standardis märgitust (I kd, lk 109). Seega tuleb kohtul järgmisena analüüsida, kas antud juhul esineb asjaolusid, millest tulenevalt oli hagejal tööde teostamisel standardist kõrvalekaldumine põhjendatud ning hageja ei vastuta lepingu rikkumise eest.
19.Hageja leiab, et lähteülesande punktis 2.1. on märgitud, et lasteaedadesse tuletõkke sektsioonide moodustamise projektid on koostatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse Tuleohutuskontrolli büroo ettekirjutustele tuginedes ja on kooskõlastatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse Inseneritehnilise Büroo poolt. Samas on projekteerija märkinud, et hanke väljakuulutamisel oli tellijale (Tallinna Haridusametile) teada, et projekt on Päästeametiga tegelikkuses kooskõlastamata (I kd, lk 175-176). Kohus märgib, et lähteülesande punkti 3.1. kohaselt kuulub hageja töökoosseisu hankida uksed, aknad ja luugid vastavalt joonistele ja spetsifikatsioonile, eelnevalt täpsustada uste, akende ja luukide mõõtmed kohapeal ning punkti 3.5. kohaselt peab töövõtu käigus pakkuja tutvuma olukorraga asutustes kohapeal, üle vaatama ruumid ning vajadusel iseseivalt hankima täiendavad algandmed. Samuti on riigihanke lähteülesande punktis 3.4. märgitud, et töö koosseisu kuulub kohustus paigaldada uued avatäited, täita lengi ümbrus kuni olemasoleva seina konstruktsioonini vastavalt tuleohutuse nõuetele (I kd, lk 27).
20.Hageja on uksed valmistanud kontrollmõõdistustel saadud mõõtude järgi ning lähtunud asjaolust, et projekteerija on hagejale selgitanud, et olemasolevas hoones tuleb vaadata igat konkreetset ust eraldi ning mõnel juhul ei ole võimalik tingimusi täita, arvestades olemasoleva seinaava ja raudbetoonsillutisega (I kd, lk 175-176). Samuti lähtus hageja asjaolust, et Päästeameti ametnik Viktoria Tilk on kinnitanud, et tuletõkkeukse ava vähenemine 5-7% võrra ei takista kasutusloa saamist (I kd, lk 185). Seega hageja on lähtunud asjaolust, et projektid on Päästeametiga kooskõlastatud ning kuna hagejal tuli uste mõõdud täpsustada kohapeal olemasoleva ukseava järgi, siis ei saagi kõik avad vastata standardile, seega selline lähenemine oli Päästeameti poolt hageja hinnangul aktsepteeritav. Samuti leiab hageja, et pooled tõlgendasidki töövõtulepingut just selliselt, et see on kohaselt täidetud, kui uksed valmistatakse kontrollmõõdistusel saadud mõõtude alusel, mille tõttu uksed ei peagi standardile vastama.
21.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled on lepingu sõlmimisel jõudnud ühisele arusaamisele, et lepingu täitmisel ei ole oluline lähtuda kehtestatud standardist, kuna lähteülesande kohaselt olid tuletõkke sektsioonide moodustamise projektid kooskõlastatud Päästeameti poolt. Kohtu hinnangul tulenes hagejale lähteülesande punktist 3.5. täiendav kohustus hankida iseseisvalt täiendavaid algandmeid, mis eeldab, et olukorras, kus tegelikud mõõdud ei vastanud projektis kajastatud mõõtudele, tuli hagejal võtta tarvidusele täiendavaid meetmeid tegelike mõõtude kooskõlastamiseks Päästeametiga. Kohu hinnangul oli hagejal kõrgem hoolsuskohustus järgida kehtestatud nõudeid keskmisest hoolikamalt, kuna tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga, mis eeldab kõrgendatud hoolsusmeetmete kasutusele võtmist. Kohus märgib seoses asjaoluga, et hageja on loodud ca 2 kuud enne töövõtulepingu sõlmimist (II kd, lk 7), et see ei välista hageja vastutust vastavas valdkonnas tegutsemisel kõrgendatud teadmiste olemasolu eest. Kohtu hinnangul ei ole ka Viktoria Tilk kinnitanud, et valgusavad võivad olla standardis sätestatud mõõtudest väiksemad, vaid võtnud seisukoha tuletõkkeukse ava osas, seda asjaolu on kostja hagejale ka märkinud (I kd, lk 185). Kohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et pooled on töövõtulepingus kokku leppinud, et töö peab vastama üksnes kostja poolt esitatud joonistele ja joonistel kajastatud mõõtudele, vaid poolte lepinguline tahe oli lähtuda
seaduses, sh standardis sätestatud nõuetest. Kohtu hinnangul ühtib see ka mõistliku isiku arusaamisega, et kõiki lepingulisi kohustusi tuleb täita eelkõige kooskõlas seadusega. Seega kohus leiab, et hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut tõlgendanud põhjendamatult kitsendatult ning on alusetult jätnud järgimata standardis kehtestatud nõuded.
22.Hageja on asunud ka seisukohale, kostja on aktsepteerinud kontrollmõõdistamisel saadud väiksemaid mõõte, kuna hageja on mõõdud võtnud enne lepingu sõlmimist ning sellest teavitanud kostjat (I kd, lk 182-184), seega oli kostja projektjoonistel toodud mõõtudest väiksemate mõõtudega nõus (I kd, lk 185). Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tema vastutus on välistatud VÕS § 641 lg 3 alusel, mis sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-177-11 p-s 13 märkinud, et töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Ekslik on kohtute seisukoht, et nimetatud sätte kohaldamise eeldusena peab töövõtja ka ise lahendusi pakkuma. Töövõtjal ei ole üldjuhul sellised võimalused, et projekteerida tööd ise või pakkuda ise arhitektuuriliselt ja tehniliselt sobivaid lahendusi juhul, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte.
23.Kohus märgib, et hageja on koos kostja töötajaga teostanud objektidel kontrollmõõdistamised vastavalt lähteülesande punktile 3.1. (I kd, lk 178). Hageja on kohtule esitanud tabeli tellitud ustest ja kontrollmõõdistamise tulemustest (I kd, lk 113114). Tulenevalt eeltoodust on hageja asunud seisukohale, et kostja on aktsepteerinud standardis nimetatud väiksemaid mõõte. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, et kostja on aktsepteerinud kontrollmõõdistamisel saadud väiksemaid mõõte. Kohtu hinnangul ei tulene see asjaolu ka kostja esindaja 28.06.2016 e-kirjast (I kd, lk 185), kuna kirjast ei tulene valgusava vähendamise lubatavuse kooskõlastamist kostja poolt. Ka asjaolust, et hageja teostas kontrollmõõdistamist koos kostja esindajaga, ei tulene, et kostja on nõustunud hageja töödega, mis ei vasta standardis nimetatud nõuetele. Seega kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, et kostja on aktsepteerinud standardis nimetatust väiksemaid mõõte, samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on uksed tellinud lähtuvalt hageja juhistest, sest just hageja kohustus lähtuvalt töövõtulepingu lisaks oleva lähteülesande punktidest 3.4. ja 3.5. oli kontrollmõõtmist teostama. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja vastutus ei ole välistatud VÕS § 641 lg 3 alusel.
24.Kohus on pooltele 17.10.2016 e-kirjaga selgitanud, et just hageja kohustus on tõendada, et tehtud tööd vastasid lepingutingimustele ning hageja töötasu oli muutunud sissenõutavaks, alternatiivsel on hagejal võimalik tõendada, et hageja ei vastuta töödel esinevate puuduste eest või et kostja poolt tööde vastu võtmata jätmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (I kd, lk 107). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde vastavust lepingutingimustele, kuna hageja on valmistanud tööd vastavalt kontrollmõõtmistele, mis ei vasta ehituseadustiku, sh standardis kehtestatud nõuetele, seega ei vasta hageja tehtud töö töövõtulepingu nõuetele ning kostja on õigustatult keeldunud tööde eest tasumisest. Samuti märgib kohus, et ka Tallinna Haridusamet on keeldunud tööde läbivaatamisest, kuna tööd ei vasta standardile ega ole kooskõlastatud Päästeameti poolt (I kd, lk 176-177). Kostja on kohtule esitanud Tallinna Haridusameti teabenõu vastuse hageja esindajale, millest nähtub, et tellija jättis seisuga 25.10.2016 vastu võtmata 23 tuletõkkeust, kuna nende valgusava ei vastanud standardile. Olukorras, kus hageja on ise kinnitanud, et 42 tarnitud ust ei vasta
standardis nimetatud tingimustele ning tellija on keeldunud tööde vastuvõtmisest ja hageja ei ole tõendanud tööde vastavust lepingule, on tuvastatud, et hageja ei ole uksi tarninud ja paigaldanud nõutele, st standardile vastavalt. Kohus märgib täiendavalt, et hageja töödele vastavust ei saa tõendada asjaolu, et lasteaiad ei ole esitanud pretensioone hagejale, kuna lasteaiad ei ole tööde tellijad, samuti puudub lasteaedade juhatajatel pädevus hinnata tehtud tööde vastavust lepingu nõuetele.
25.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagiavalduse rahuldamata, kuna hageja tehtud töö ei vasta töövõtulepingu tingimustele, kuna hageja ei ole järginud standardis nimetatud valgusava mõõte, mistõttu töö ei vasta kokkulepitud tingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt.
26.TsMS § 442 lg 5 I lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 26.01.2017 esitanud taotluse võtta asja juurde menetlusdokumendi lisad – väljavõte riigihangete registrist (lisa 1) ja hageja äriregistriandmete väljavõte (lisa 2). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks tuleb rahuldada, kuna tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega TsMS § 238 lg 1 alusel. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse võtta asja juurde hageja 26.01.2017 esitanud menetlusdokumendi lisad.
27.Kohus märgib, et kostja on 06.02.2017 esitanud menetlusdokumendi koos lisadega ning tasaarvestuseavalduse. Kohus on andnud pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja kuni 30.01.2017, seega on menetlusdokument esitatud hilinemisega. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 06.02.2017 menetlusdokument tuleb asja juurde võtta, kuna dokumendi vastu võtmine ei venita menetlust, samuti on kostja esitatud menetlusdokumendi lisad asjas tähtsust omavad. Kostjal ei olnud võimalik antud dokumente ka varem esitada, kuna kostja esitas need vastuseks hageja 26.01.2017 menetlusdokumendile. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kostja 06.02.2017 menetlusdokumendi asja juurde. Kohus märgib seoses kostja tasaarvestusavaldusega, et kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus eelnimetatud avalduse käsitlemata.
28.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 ja § 133 lg-st 1 on hagi hind 50 189,97 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga summas 3 737,50 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel hagiavalduse ja materjalide analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 4 tundi (toiming a), kostja vastuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks (I kd, lk 71-76) 7,75 tundi (toiming b), hageja seisukoha analüüsimiseks (I kd, lk 108-110) ja menetlusliku olukorra analüüsimiseks 5 tundi (toiming c), kostja seisukoha koostamiseks (I kd, lk 187-192) ja kliendiga suhtlemiseks 5,5 tundi (toiming d), kohtumäärusega tutvumiseks (II kd, lk 1) ja seisukoha koostamiseks (II kd, lk 8-10) 6,5 tundi (toiming e). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Toiminguid a ja b saab kokku pidada põhjendatuks 10 tunni ulatuses, toiminguid c ja d 8 tunni ulatuses ning toimingut e 4 tunni ulatuses, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et kostja 14.11.2016 ja 30.01.2017 menetlusdokumendid ei sisalda endas keerulisi vastuväited, vaid kordab varasemalt öeldud seisukohti, seega ei ole toimingud kostja esindajate poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindajate poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 22 tunni ulatuses. Kohus leiab, et eelnimetatud maht vastab ka hageja esindaja poolt tehtud toimingute mahule.
33.Kostja esindajad nõuavad menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb kostja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindajate töötundide põhjendatud maht on 22 tundi ning töötunni hind 130 eurot, on kostja esindajate õigusabiteenuse kulud 2 860 eurot (ilma käibemaksuta).
34.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitama kostja menetluskulusid 2 860 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus jätab hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud 877,50 eurot ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).