X-i (X) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318043 tühistamiseks ja kohustamiseks teha asjas uus otsus ning Riigikohtu otsuse õiguspärasuse hindamiseks asjas nr 32-1-79-02
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja menetlus osas, milles kaebaja taotleb Sotsiaalkindlustusameti 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025318043 tühistamist ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamist teha asjas uus otsus.
3.Tagastada kaebus osas, milles kaebaja taotleb asjas nr 3-2-179-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse õiguspärasuse hindamist.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1‒3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 7. juulil 2025 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) taotluse vanaduspensioniealisele inimesele puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.
2.SKA tuvastas 15. juuli 2025. a otsusega nr P26-2025-318043 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 19. august 2025 kuni 18. august 2030 ning määras talle toetuse summas 13 eurot kuus. SKA leidis, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav keskmine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle.
3.Kaebaja esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu. Kaebuse kohaselt on SKA teinud 18. juulil 2025 otsuse, millega tuvastas kaebajal keskmise puude. Varasemalt oli kaebajal tuvastatud raske puue. Kaebaja väitel on tema vigastused suurenenud
ja piinavad teda üha rohkem ega võimalda öösiti normaalselt puhata. Raviks kulub iga kuu 70‒90 eurot. Kaebaja palub kohtu seisukohta selle kohta, kas tema puude raskusastme ülevaatamisel tehtud otsus oli põhjendatud. Lisaks palub kaebaja kohtu seisukohta Riigikohtu otsuse õiguspärasuse kohta asjas nr 3-2-1-79-02. Kaebaja selgitab, et ta tunnistati asjas nr 3-21-79-02 tehtud Riigikohtu otsusega süüdi.
4.Vastuseks kohtunõudele teatas SKA 9. jaanuaril 2026, et kaebaja esitas 31. juulil 2025 SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318043 peale vaide, mille SKA jättis 11. augusti 2025. a otsusega nr 5.2-3/19749-2 rahuldamata. Vaideotsus saadeti kaebajale tähitud kirjaga ning SKA andmetel toimetati see kaebajale kätte 21. augustil 2025. SKA edastas kohtule kaebuse asjaoludega seotud haldusmenetluse materjalid.
5.Tartu Halduskohus jättis 12. jaanuari 2026. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja viis tööpäeva määruse kättesaamisest arvates.
6.Kaebaja esitas 19. jaanuaril 2026 kohtule avalduse, milles taotleb tähtaja ennistamist põhjusel, et ta oli raskelt haige seljaga, südamega ja peavaludega.
7.Tartu Halduskohus jättis 28. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse käiguta ning andis talle taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.
8.Kaebaja esitas 3. veebruaril 2026 avalduse, milles märgib, et pea- ja seljavalude vastu kasutab ta Ibumetini ja paratsetamooli, puhkamiseks rahustit Diazepam. Vastuse lisana esitas kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi meelespea, mille kohaselt on kaebajal 26. märtsil 2026 südame pärgarterite uuring, ning loetelu ravimitest. 9. veebruaril 2026 esitas kaebaja avalduse, milles palub kohtul endal vaadata temal tekkinud eluohustavaid vigastusi, mida kirurgid ei julge opereerida vigastatud südame pärast.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab esmalt kaebetähtaja ennistamise taotluse (I), seejärel annab seisukoha ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II) ning viimasena teeb otsustuse kaebaja nime varjamise kohta (III). I
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.
11.Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025318043 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema 7. juuli 2025. a taotlus uuesti läbi).
12.Kohus selgitab, et HKMS § 46 kohaselt ei ole kaebuse esitamine halduskohtule üldjuhul lubatud tähtajatult. HKMS § 47 lõike 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47 esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12). Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks SKA 11. augusti 2025. a vaideotsus nr 5.2-3/19749-2.
13.Asja materjalidest nähtub, et SKA 11. augusti 2025. a vaideotsus nr 5.2-3/19749-2 toimetati kaebajale kätte 21. augustil 2025 (haldusmenetluse seaduse § 26). Seda arvestades tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 22. septembril 2025 (HKMS § 67 lõige 4). Kaebaja esitas kaebuse 18. detsembril 2025, s.o ületades HKMS § 47 lõikes 2 sätestatud kaebetähtaega peaaegu kolm kuud.
14.Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise tema tervislik seisund (selg ja süda on haiged, peavalud).
15.HKMS § 71 lõike 1 kohaselt saab mööda lastud kaebetähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa.
16.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaega järgida, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendas kaebuse tähtaegselt esitamata jätmist enda tervisliku seisundiga. Kohus palus 28. jaanuari 2026. a määruses kaebajal enda väiteid tõendada. Seega pidanuks kaebaja esitama kohtule näiteks väljavõtte terviseportaalist või arsti tõendi, mis kinnitanuks kaebaja väiteid kaebuse tähtaegselt esitamise võimatusest. Kaebaja esitas kohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi meelespea, mille kohaselt on kaebajal 26. märtsil 2026 südame pärgarterite uuring, ning loetelu ravimitest. Kuigi on usutav, et kaebajal esineb tervisemuresid, ei nähtu haldusasja materjalidest selliseid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamise kontekstis. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebajal võis küll terviseseisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja tervislik seisund oli perioodil 21. august 2025 kuni 22. september 2025 sedavõrd kriitiline, et see takistas tal kaebuse esitamist. Kaebaja tervisliku seisundi hindamine praegusel hetkel ei ole aga asjakohane.
17.Kohus leiab, et kaebaja ei olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline ise välja selgitama kaebetähtaja arvutamise korda. SKA koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist vaidlustamisviidet, selgitades, et otsusega mittenõustumise korral on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Säärase selgesõnalise juhise järgimine ei aseta teovõimelisele inimesele ebamõistlikult kõrget hoolsuskohustust.
18.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse osas, milles kaebaja taotleb SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318043 tühistamist ning SKA kohustamist teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema 7. juuli 2025. a taotlus uuesti läbi). Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama SKA otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. See ei välista siiski kaebaja õigust esitada SKA-le uus puude raskusastme tuvastamise ja toetuse määramise taotlus ning vajaduse korral vaidlustada taotluse kohta tehtud uus otsus kohtus. II
19.Kaebaja soovib kohtu hinnangut asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse õiguspärasuse kohta.
20.HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
21.Praegusel juhul soovib kaebaja sisuliselt vaidlustada tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendit. Kohus selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lõike 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lõike 1 kohaselt Riigikohtule. Seega kui kaebaja ei nõustu tsiviilasjas tehtud jõustunud lahendiga, siis on tal oma õiguste kaitseks olemas teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta taotleb asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse õiguspärasuse hindamist. III
23.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.