Võlaõigus

2-24-136720 märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

2-24-136720 0,08% päevas. Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid summas 333,90 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 270,61 euro ulatuses põhiosa, 46,14 euro ulatuses intressid, 2,15 euro ulatuses viivised ja 15 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 129,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasumata intressi summas 6,25 eurot (juulikuu intressimakse 3,05 eurot, augustikuu intressimakse 2,13 eurot ja septembrikuu intressimakse 1,07 eurot). Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 11.10.2024 kuni 21.12.2024 summa 7,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.07.2024 (5 eurot) ja 22.08.2024 (5 eurot) kostja e-postile XXX edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulude tasumist kokku 10 eurot. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 10.10.2024 üles.

2-24-136720 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Kohtule esitatud volikirjast (dtl 192) võib järeldada, et D. K. on hageja töötaja, kuna volikirjas on tema asukohaks märgitud XXX-i, XXX ehk hagejaga sama aadress. Samuti viitab esindaja hagis märgitud e-posti aadress XXX ja telefoni nr, et tegemist on hageja töötajaga, kuna samad kontaktandmed on hageja äriregistris märgitud kontaktideks. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit kuidas on esindaja kulu kujunenud. Kohus jätab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 150 euro ulatuses (s.o õigusabikulu). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 100 eurot (riigilõiv).

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.