X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada nõuetekohased kambritingimused
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-25-4274 esitatud Tartu Vangla
1.augusti 2025. a käskkiri nr 2-25/1-2/179; 11. novembri 2025. a käskkiri nr 2-25/12/248 ja 30. jaanuari 2026 esitatud vastus kaebusele.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-25-3067 menetlus.
3.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
1.Tartu Vangla kohaldas 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 X-i (kaebaja) suhtes alates 1. augustist 2025 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist kuni asjaolude äralangemiseni.
2.X esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide, sest kaebaja paigutati kambrisse S5 K-301, kus puudub valgustus, kambriterminal ei tööta, meedik ei käi regulaarselt tervist kontrollimas, WC-l ei ole ust, voodinaril puudub redel. Lisaks ei tagatud kaebajale duši võimalust. Kuna lukustatud režiimi tingimused on ebainimlikud, peab vangla tagama kambri, mis ei alandaks kinnipeetavat. Kaebaja esitas 5. augustil 2025 vaide täienduse, mille kohaselt pidi kaebaja olema 3 ööpäeva ilma voodivarustuseta, ning 10. augustil 2025. a vaide täienduse, milles viitab teise kinnipeetava poolsele korduvale voodivarustuse lõhkumisele.
3-25-3067
3.Tartu Vangla tagastas 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3 X-i vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas toimus kohtumenetlus. Tartu Halduskohus on teinud 7. augustil 2025 kohtuasja nr 3-25-2552 kohtumääruse ning asja materjalidest nähtub, et kaebaja menetluslikud taotlused on kaebuse raames samasisulised vaide ja vaide lisadega.
4.Kaebaja esitas 16. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, kas Tartu Vangla otsus nr 1-8/2-25/176-3 kaebaja vaide tagastamise kohta oli õiguspärane või õigusvastane ning kui otsus oli õigusvastane, siis kohustada vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Tartu Vangla on õigusvastaselt vaide tagastanud, kuna kohtumenetluses oli ainult kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, mille menetlus on tänaseks lõppenud. Vangla paigutas kaebaja 1. augustil 2025 S5 osakonna kambrisse nr 301, mis ei vastanud tingimustele, sest selles puudus valgustus, kambriterminal ei töötanud ning kaebaja oli ligikaudu 30 tundi ilma madratsi, teki ja padjata. Samuti ei olnud WC privaatne, kuna seal puudus uks.
5.Vastustaja esitas 23. septembril 2025 vastuses kohtunõudele vaidemenetluse materjalid.
6.Kaebaja esitas 29. septembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
7.Tartu Vangla lõpetas 11. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/248 X-i suhtes Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja vaide tagastamisega 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on sobivamaks õiguskaitse vahendiks kohustamiskaebuse esitamine. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaideotsus eraldiseisvalt saaks kaebaja õigusi rikkuda. Seega mõistab kohus, et kaebaja ei soovi eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamist, vaid kaebaja tahe on suunatud põhivaidluse esemele. Kaebaja on vaides märkinud, et nõuab vangla käskkirja tühistamist ning sellisena on käsitlenud seda ka vangla. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja nõue siiski suunatud küsimusele, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid võis üldse kohaldada ehk käskkirja tühistamisele, vaid vaidlus puudutab seda, millisel viisil täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendati ehk haldusakti täideti. Kaebaja viitab ise vaides üksnes puudulikele kambritingimustele, millest järeldub, et kaebaja tegelik tahe on suunatud vangla kohustamisele viia kambritingimused nõuetega vastavusse. Seega nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada kaebajale nõuetekohane kamber, s.o kamber, kus on piisav valgustus, töötav kambriterminal, WC-l uks, narivoodil redel ning terve voodipesu.
9.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või 2
3-25-3067 see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja vaie tõukub Tartu Vangla käskkirjast nr 2-25/1-2/179, mida ei ole asja materjalide juures. Tartu Vangla lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise käskkirjaga nr 2-25/1-2/248 ning Tartu Vangla on selgitanud vaidluse aluseks oleval ajal kaebaja erinevates kambrites viibimist 30. jaanuari 2026. a vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-25-4274. Kohus ei pea vajalikuks vastavaid dokumente Tartu Vanglalt välja nõuda, sest saab need asja materjalide juurde võtta teise haldusasja materjalidest. Kohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-25-4274 esitatud Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/179; 11. novembri 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/248 ja 30. jaanuari 2026. a vastuse kaebusele.
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Kaebaja esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide puudulike kambritingimuste kohta ning täiendas vaiet 5. ja 10. augustil 2025. Tartu Vangla tagastas 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3 X-i vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna vangla hinnangul toimus samas asjas kohtumenetlus. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on jäetud läbi vaatamata (tagastatud), on lubatav siis, kui kaebaja nõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-172610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
12.HMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus. Kohtu hinnangul puudus Tartu Vanglal alus kaebaja vaide tagastamiseks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja on õigesti viidanud, et asjas nr 3-25-2552 lahendas kohus vaidemenetluse ajal kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei toimu vaidluse sisulist lahendamist, vaid esialgse õiguskaitse eesmärgiks on võtta kasutusele meetmed, millega välditakse kaebaja olukorra halvenemist vaide- või kohtumenetluse ajal. Seega HMS § 79 lg 1 p 5 mõttes ei toimunud kohtumenetlust, mille raames oleks sisuliselt lahendatud kaebaja nõuet. Seega puudus vanglal vaide tagastamiseks alus. Tartu Vangla on kaebaja vaide tagastanud õigusvastaselt ning kaebus on halduskohtus lubatav.
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks olevad asjaolud võrreldes kohtusse kaebuse esitamise ajaga muutnud. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. novembri 2025. a otsus asjas nr 3-23-885, p 30 ja 14. mai 2019. a otsus asjas nr 3-14-52077, p 11). Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist alates 1. augustist 2025 ning 3
3-25-3067 nende kohaldamine lõpetati Tartu Vangla 11. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/248. Kaebaja paigutati täiendavate julgeolekuabinõude määramisel 1. augustil 2025 eluosakonna S5 kambrisse number 301 ning seejärel 5. augustil 2025 eluosakonna S5 kambrisse nr 302. Kaebaja on vaidlustanud puudulikke kambritingimusi 3., 5. ja 10. augustil ehk ajal, mil kaebaja viibis kambrites nr 301 ja 302. Kaebaja paigutati 3. septembril 2025 ümber eluosakonna S8 kambrisse nr 473 ning selle kambri tingimuste kohta ei ole kaebaja vaidluse raames vanglale kaebusi esitanud. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega nõutud eesmärgi, kui kaebaja paigutati ümber uude kambrisse ning seega puudub vajadus vangla kohustamiseks parandada kaebaja kambritingimusi kambrites nr 301 ja 302. Kohtule teadaolevalt ei ähvarda kaebajat lähitulevikus vaidlusalustesse kambritesse paigutamine. Seega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mida kohustamisnõudega taotles ning teda ei hoita enam kambrites, mille tingimused talle ei sobinud. Juhul, kui kaebaja paigutatakse tulevikus ümber mõnda kambrisse, kus tingimused on kaebaja õigusi rikkuvad, on kaebajal võimalus pöörduda vangla poole uue nõudega. Seega on kohtu hinnangul kaebus ammendunud ning kaebuse rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
14.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud vaides selgesõnaliselt väljendanud, et ei soovi praeguses vaidluses kahju hüvitamist ning esitab kahjunõude eraldiseisvalt. Seega ei ole praeguses asjas vajalik kaebaja õiguste kaitseks tuvastamisnõudele üle minna, kaebaja saab kaitsta oma õigusi hüvitamiskaebuse raames. Kaebaja on kohtule ka juba esitanud käskkirja nr 2-25/1-2/179 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvaid kahjunõudeid (vt nt haldusasi nr 3-25-4514).
15.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
16.Kuna kohus lõpetab menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
17.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.