Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3034
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada C.X kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2025. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik – C.X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus võtta haldusasja nr 3-25-3023 toimik haldusasja nr 3-25-3034 materjalide juurde.
Jätta C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-3034 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Lõpetada C.X-ile riigi õigusabi andmine haldusasjas nr 3-25-3034.
Jätta läbi vaatamata C.X taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.
Lõpetada C.X-ile menetlusabi andmine haldusasjas nr 3-25-3034 kohtulahendite tõlkimiseks.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg (sh varasemalt kasutatud nimed ja sünniajad) tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; RÕS § 15 lg 8).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.09.2025 Tallinna sadamas kinni isiku, kes oli esitanud enda tuvastamiseks Guinea Vabariigi kodaniku Q (sünd. XX.XX.XXXX) nimele väljastatud passi koopia ja kes tuvastati pärast kinnipidamist enda sõnade kohaselt kui Guinea Vabariigi kodanik Y. C.X (sünd. XX.XX.XXXX). Tallinna Halduskohus andis 13.09.2025 määrusega nr 3-25-3023 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK). Puudutatud isik selgitas pärast halduskohtu määrusega tutvumist PPA-le, et tegelikult on tema nimi C.X ja sünniaeg XX.XX.XXXX. Samuti esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2025 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isiku sõnul lahkus ta Guineast 2015. a-l ja saabus 2016. a-l kummipaadiga Itaaliasse, kust liikus edasi Prantsusmaale ning on seal senini elanud. Eestisse sattus isik põhjusel, et oli bussiga teel Soome, kus pidavat olema võimalik hõlpsasti hankida endale seaduslikke dokumente. Isiku väitel taotles ta 2019. a-l rahvusvahelist kaitset ka Prantsusmaal ning kuigi sai taotluse kohta keelduva otsuse, on ta selle vaidlustanud. Isiku arvates on tal Prantsusmaal viibimiseks seaduslik alus. Kuna isik on tutvustanud ennast eri nimede ja sünniaegadega ning kuna tal puuduvad muud isikut tõendavad dokumendid, siis on kinnipidamine vajalik isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 1). Samuti vajab välja selgitamist isiku rahvusvahelise kaitse vajadus, sh uurida võimalikku rahvusvahelise kaitse taotlemist Prantsusmaal. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine on põhjendatud, sest isiku puhul esineb VSS § 6 8 p 6 kohane põgenemisoht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja kinnipidamisel valetas end esialgu alaealiseks, põhjendades seda asjaoluga, et mujal Euroopas lastakse alaealised sellises olukorras vabaks. Isik ei soovi naasta Guineasse, kus tema elu olevat jätkuvalt ohus, vaid tahab minna tagasi Prantsusmaale, kus tal on korter ja töökoht. Haldusasjas nr 3-25-3023 selgitas isik samuti, et ei plaaninud tulla Eestisse ja soovib siit esimesel võimalusel lahkuda. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid.
3.PPA märkis Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 istungil, et kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, sest puudutatud isik on korduvalt selgitanud, et ei soovi naasta kodumaale, vaid pigem esitab Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ja ootab selle menetlemist.
4.Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.11.2025. Ühtlasi andis halduskohus puudutatud isikule menetlusabi kohtumääruse osaliseks tõlkimiseks ja riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks. Kuna puudutatud isik on avaldanud PPA-le korduvalt erinevaid isikuandmeid ja tal puuduvad reisidokumendid, samuti on isiku ütlused olnud vastuolulised ja muutlikud, mistõttu neid ei saa pidada usaldusväärseteks, siis esineb jätkuvalt kahtlus tema isikusamasuses ja kodakondsuses ning kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel on lubatud. PPA-le ei ole veel Prantsusmaalt laekunud teavet, mis võimaldaks isikusamasuses veenduda. Kuivõrd isiku rahvusvahelise kaitse vajadus on olulises osas ebaselge ja esineb VSS § 6 8 p-s 6 toodud põgenemisoht, siis on isiku kinnipidamine lubatav ka VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Puudutatud isik on nii rahvusvahelise kaitse menetluses kui ka varasemas menetluses (vt haldusasi nr 325-3023) kinnitanud, et ta ei ole nõus lahkuma koduriiki. Isiku väited, et ta oleks PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav, ei ole tema varasemaid ütlusi ja nende muutlikkust arvestades usutavad. Valeandmete esitamine oma vanuse kohta ja rahvusvahelise kaitse 2(5)
3-25-3034 taotlemine pärast KPK-sse paigutamist viitavad, et isik kuritarvitab varjupaigasüsteemi. Kinnipidamine on sellistel asjaoludel õigustatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) piisavalt tõhusad. KPK-s on tagatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi, samuti psühholoogiline nõustamine. Kohus arvestab lisaks, et isikul puudub Eestiga mistahes side ning tal oleks siin hakkama saamiseks üksnes minimaalselt rahalisi vahendeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.C.X palub 29.09.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.09.2025 määrus ja vabastada ta KPK-st. Kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud, sest isik on PPA-le avaldanud oma tegelikud isikuandmed ning on selgitanud ka varasemalt teistsuguste andmete esitamise põhjuseid. Puudutatud isik nõustub, et PPA-l tuleb temaga seotud asjaolud kindlaks teha ja puudutatud isik teeb selleks PPA-ga koostööd. VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel kinnipidamisega seonduvalt ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendatud. Arvestatud ei ole isiku ütlustega selle kohta, miks ta oli sunnitud käituma selliselt nagu ta käitus. Puudutatud isik ei ole väljendanud soovimatust lahkumiskohustust täita. Kinnipidamise aluseks ei saanud olla ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5, sest isik on nõus tegema PPAga koostööd ja ei kavatse Eestist põgeneda. Arvesse ei ole võetud, et puudutatud isikul on suur hirm Guineasse naasmise ees, sest tema elu oleks seal ohus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ei ole piisavalt kaalutud. Puudutatud isik palub vabastada ta kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest.
6.Puudutatud isik palub 30.09.2025 taotluses (täiendatud 09.10.2025) vahetada temale riigi õigusabi osutav advokaat, sest praegune riigi õigusabi osutaja ei ole võimeline prantsuse keeles suhtlema ning ei saa puudutatud isikust aru.
7.PPA palub 23.10.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna puudutatud isik on korduvalt esitanud erinevaid isikuandmeid, tuleb tema isikusamasus täiendavalt kontrollida (VRKS § 361 lg 2 p 1). Isiku põgenemise oht on piisavalt tuvastatud ning tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on vajalik ja põhjendatud. PPA jääb varem esitatu juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Isiku selgitused nii Soome mineku kui ka Prantsusmaale naasmise kohta on olnud muutlikud. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles algusjärgus ning selle raames tuleb PPA-l oluliste asjaolude väljaselgitamiseks isikuga korduvalt vestelda. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus esitati alles pärast seda, kui isik paigutati väljasaatmise tagamiseks KPK-sse, siis võib selle eesmärgiks pidada väljasaatmise vältimist või edasilükkamist ning isik on seda vestluses PPA-le tunnistanud (VRKS § 36 1 lg 2 p 5). Halduskohus on hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning järeldas õiguspäraselt, et kinnipidamine on proportsionaalne ja muud järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. PPA palub võtta haldusasja nr 3-25-3023 toimik praeguse haldusasja materjalide juurde.
8.PPA teatas 27.11.2025 vastuses kohtunõudele, et puudutatud isik on 30.10.2025 saadetud Eestist välja Prantsusmaale, kus ta omab seaduslikku viibimisalust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuigi puudutatud isik on 30.10.2025 saadetud Eestist välja Prantsusmaale, ei takista see määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus hindab, kas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 määruse tegemise ajal ja kuni puudutatud isiku Eestist väljasaatmiseni. 3(5)
3-25-3034
10.PPA taotlus võtta haldusasja nr 3-25-3023 toimik praeguse haldusasja materjalide juurde jääb HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 p 3 alusel rahuldamata, sest viidatud haldusasjas esitatud materjalid ja seisukohad on menetlusosalistele teada ja kättesaadavad. Haldusasjas nr 3-253023 osalesid samad menetlusosalised ja esindajad, kes osalevad ka praeguses haldusasjas. Seetõttu puudub varasema haldusasja toimiku juurdevõtmiseks vajadus.
11.PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamisel VRKS § 36 1 lg 2 p-dele 1, 4 ja 5 ning viitasid põgenemisohuga seonduvalt VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel kinnipidamist ei õigustaks pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad dokumendid, vaid säte eeldab, et PPA-l peab olema põhjendatud kahtlus isiku esitatud andmete õigsuses, mis viitaks VSS § 6 8 p 3 kohaselt isiku põgenemise ohule (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 määrus nr 3-22-678, p 9). See tingimus on siinsel juhul täidetud. PPA on arusaadavalt välja toonud, miks esines jätkuvalt põhjus kahelda isiku ütluste tõepärasuses. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus puudutatud isik oli esitanud PPA-le varem korduvalt ebaõigeid andmeid enda nime ja vanuse kohta ning tal ei olnud esitada reisidokumenti, mis võimaldaks kontrollida tema hilisemaid väiteid enda tegeliku identiteedi kohta, vajas isikusamasus täiendavat kontrollimist. Puudutatud isik esitas enda tuvastamiseks PPA-le esmalt koopia 1998. a-l sündinud Q nimele väljastatud Guinea passist, kuid seejärel väitis end olevat 2009. a-l sündinud Y. C.X (s.o 15-aastane ehk alaealine). Hiljem muutis ta uuesti enda ütlusi, märkides, et tema nimi on tegelikult C.X ja ta on sündinud 1997. a-l. PPA ei saanud neil asjaoludel olla veendunud isiku viimati esitatud andmete õigsuses. Kuna halduskohtu 15.09.2025 määruse tegemise ajaks ei olnud PPA veel saanud vastust Prantsusmaa ametivõimudele tehtud päringule, siis oli isiku VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel kinnipidamine põhjendatud.
12.Puudutatud isiku kinnipidamine oli põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Vaidlust ei ole, et PPA-l tuli koguda andmeid, et selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus (sh täpsustada varasemalt Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse taotlemisega seonduvat ning korraldada isikuga vestlused). Kuivõrd puudutatud isik oli PPA-le korduvalt avaldanud, et ei ole nõus lahkuma Guineasse, vaid sooviks minna kas edasi Soome või tagasi Prantsusmaale, siis oli PPA-l põhjendatud alus arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel võimalusel siit edasi. Seega oli tuvastatav VSS § 68 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule. Arvestades, et puudutatud isik oli varem korduvalt esitanud valeandmeid ja muutnud oma seisukohti, ei olnud PPA-l alust usaldada isiku väiteid, et ta teeb rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd ja jääb menetluse lõpuni kättesaadavaks. Ringkonnakohus nõustub lisaks hinnanguga, et esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, mistõttu on kinnipidamine lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle oli tutvustatud Tallinna Halduskohtu 13.09.2025 määrust haldusasjas nr 3-25-3023, millega anti PPA-le luba paigutada puudutatud isik KPKsse tema väljasaatmise täideviimise tagamiseks.
13.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 36 1 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel põhjendatud ning isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine ei olnud ebaproportsionaalne. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tal esineks sellist laadi terviseprobleeme, mis välistaksid tema KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine võiks ohustada tema turvalisust. VRKS § 29 lg-s 1 toodud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid puudutatud isikuga seotud asjaolud sellist usaldust ei tekita.
4(5)
3-25-3034
14.Eelneva põhjal jääb C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
15.Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 5 puudutatud isikule riigi õigusabi tema esindamiseks seoses 15.09.2025 määruse peale määruskaebuse esitamisega ja asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Puudutatud isikut on määruskaebuse menetluses esindanud vandeadvokaat A. Ratnikov. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §17 lg 3 kohaselt säilib isiku õigus riigi õigusabile ja advokaat peab vajaduse korral jätkama riigi õigusabi osutamist ka samas asjas tehtud kohtulahendite edasikaebamise korral.
16.RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise (nt Riigikohtu 19.03.2008 määrus nr 3-2-1-9-08, p 12). RÕS § 6 lg 1 1 järgi ei anta riigi õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 6 6 lg 4 näeb samuti ette, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. Puudutatud isik saadeti 30.10.2025 Eestist välja Prantsusmaale. Riigi õigusabi andmise jätkamisel tuleb arvestada ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi selle vastu, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kuna puudutatud isik on Eestist välja saadetud, siis on vaidlustatud määruse mõju tema suhtes lõppenud. Isiku võimalikku huvi kontrollida tema varasema lühiajalise kinnipidamise seaduslikkust ei saa pidada sedavõrd tungivaks, et õigustada riigi õigusabi kulude suurendamist. Seega tuleb RÕS § 6 lg 11 ja § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning VSS § 66 lg 4 alusel riigi õigusabi andmine lõpetada. Selle tulemusel vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6). Kuna isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei nõuta temalt nende kulude hüvitamist, vaid need jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
17.Kuna ringkonnakohus lõpetab puudutatud isikule riigi õigusabi andmine, siis jääb taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks läbi vaatamata.
18.Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 3 puudutatud isikule menetlusabi asjas tehtud kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks prantsuse keelde. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmise jätkamine põhjendatud ning kohtulahendite osaliseks tõlkimiseks antud menetlusabi tuleb lõpetada. Puudutatud isik ei viibi enam KPK-s ja ta on Eestist välja saadetud. Pole põhjust eeldada, et puudutatud isikul puuduvad viibimiskoha riigis võimalused ja vahendid, et iseseisvalt korraldada praeguse kohtulahendi vajalikus ulatuses tõlkimine temale arusaadavasse keelde.
19.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning ka varasemalt kasutatud nimed ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.