lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-161/4

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-161/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number

3-26-161

Haldusasi

X. X’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2026 otsustuse nr 15.3-3.1/108-1 tühistamiseks ja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X’i kaebus.

Määruse jõustumisel tagastada kaebajale praeguses haldusasjas esitatud lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 13.01.2026 otsustusega nr 15.3-3.1/108-1 „Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise teatis“ X. X ́i (kaebaja) esitatud tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 ning § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas ja vabaneb teadaolevalt 20.07.2028, mistõttu on Eestis viibimise alus olemas ja elamisloa olemasolu ei ole vajalik. Kaebajal tekib tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alles 20.03.2026 ja selle lõpptulemus ei ole teada.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-26-161

2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2026 (saabus kohtusse 20.01.2026) kaebuse, milles palub tühistada PPA 13.01.2026 otsustuse nr 15.3-3.1/108-1 ja kohustada PPA-d väljastama kaebajale elamisluba. Kaebaja palub õiguskaitset. Elamisloa andmisest keeldumise pärast ei saanud kaebaja vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ja jätkata ravi vastuvõetavates tingimustes. Kaebaja palub tagastada kohtule esitatud dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus tuleb sel alusel kaebajale tagastada.
5.Vaidlustatud otsuses leidis PPA, et kaebajal puudub vajadus tähtajalise elamisloa saamiseks, kuna VMS § 219 lg 1 p 6 alusel ei ole kaebajal välismaalasena nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kaebaja on kinnipeetav, kelle karistuse kandmise aeg lõpeb Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnipeetava põhiandmete alusel 20.07.2028.
6.Kaebaja on esitanud kriminaalasjas nr x-xx-xxx taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks enda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Harju Maakohus korraldab 17.02.2026 kohtuistungi. Seega ei ole kohtule arusaadav, mida peab kaebaja silmas väite all, et elamisloa andmisest keeldumise tõttu ei saanud ta tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu hinnangul on tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisel kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kaebajal ei ole kinnipeetavana ei vanglas viibimise ajal ega ka mitte võimalikul karistuse kandmisel elektroonilise järelevalve all vajalik elamisloa olemasolu.
7.Kohus selgitab, et elamisloa olemasolu ei ole ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks (karistusseadustiku § 76 lg 4). Kui kaebaja taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei kaota ta õigust elada Eestis. Elektroonilise järelevalve kohaldamisel muutub üksnes karistuse kandmise viis ja kaebajal on ka käitumiskontrolli ajal VMS § 43 lg 1 p 5 alusel Eestis viibimisõigus. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti tähtajalist elamisluba, kui kaebaja seadusest tulenev viibimisõigus Eestis on lõppemas (karistusaeg hakkab lõppema). Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et kinnipidamisasutuses viibijal ei pea olema samal ajal elamisluba (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31; Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407). Seega on kaebaja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka vanglast vabanemise järgselt või tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel on kaebajal aega asuda taotlema tähtajalist elamisluba, sest vangistusseaduse § 761 lg 1 kohaselt annab vanglateenistus välja vanglast vabastamise õiendi kehtivusega 6 kuud. Õiendi alusel on vanglast vabanenud isikul võimalik korraldada oma elu vahetult pärast vabanemist, nt pöörduda PPA poole isikut tõendavate dokumentide saamiseks.
9.Kokkuvõttes on kaebaja esitatud kaebuse, tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmisest tekkiv riive vähene või puudub täielikult. Kaebajal on Eestis viibimise õigus. Kuna kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, on ka kaebuse eduväljavaated vähesed (võrdle Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407, p-d 8-13).
10.Kohtule ei ole üheselt mõistetav, kas kaebaja soovib taotleda ka esialgse õiguskaitse rakendamist. Kaebuse alaosas olev märge „Palun õiguskaitset“ ei ole sellise soovi 2(3)

3-26-161

väljendamiseks piisav. Kuna kohus tagastab kaebuse, ja kohus ei ole veendunud, et kaebaja soovis esialgse õiguskaitse taotlust esitada, loeb kohus, et kaebaja soovis kohtult üksnes tema kaebuses esitatud tühistamisnõude ja kohustamisnõude läbivaatamist.

11.Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tagastamise küsimust.
12.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja