Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-688
Haldusasi
N.O kaebus Viru Vangla 12. veebruari 2025. a otsuse nr 1-9/3-25/94-3 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – N.O Vastustaja – Viru Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.O määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse N.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-688.
Jätta N.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-688 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav N.O esitas Viru Vanglale 17.06.2020 kahjunõude nr 6-16/94-1, milles palus hüvitada 180 eurot, et ta saaks osta vangla poolt lõhutud televiisori asemele uue. Viru Vangla rahuldas 06.10.2020 otsusega nr 6-16/94-2 taotluse osaliselt ja otsustas taotlejale tekkinud kahju kõrvaldada vangla kulul uue teleri ostmisega.
2.N.O esitas Tartu Halduskohtule 23.08.2020 kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 220 eurot seoses televiisori lõhkumisega (haldusasi nr 3-21-2749, mis eraldati Tartu Halduskohtu 22.11.2021 otsusega haldusasjast nr 3-20-1596). Tartu Halduskohus jättis 28.02.2023 otsusega N.O kaebuse rahuldamata, leides, et televiisori asendamiseks ei olnud täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3 eeldused, kuivõrd
3-25-688 ekspertiisiga tuvastati, et rikke kõrvaldamise kulud (45–95 eurot) ei oleks olnud suuremad kui tagajärgede kõrvaldamise kulud (119,90 eurot). Kuna ekspertiisiga ei tuvastatud, et televiisori rikke võis põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus, siis ei ole alust tekkinud kahju hüvitada. Halduskohus selgitas lisaks, et kuna teleri asendamiseks ei olnud alust ja kaebaja ei ole sellega ka nõustunud, siis on vanglal õigus tunnistada 06.10.2020 otsus kehtetuks ja see tagasi täita, s.o võtta asenduseks ostetud televiisor tagasi. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.04.2024 otsusega N.O apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 10.09.2024 määrusega N.O kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.Viru Vangla tunnistas 12.02.2025 otsusega nr 1-9/3-25/94-3 oma 06.10.2020 otsuse nr 6-16/94-2 tagasiulatuvalt kehtetuks ning otsustas selle tagasi täita, võttes asendusteleri e-Star kinnipeetavalt ära ja tagastades selle Viru Vanglale. Ühtlasi otsustati tagastada kinnipeetavale teler Schaub Lorenz ja edastada see Tallinna Vangla isiklike asjade lattu. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastasid kohtud haldusasjas nr 3-21-2749, et kaebajal puudus õigus saada vanglalt asendusteleviisor, mistõttu tuleb kahju hüvitamise otsus tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 2 alusel tagasiulatuvalt kehtetuks ning nõuda HMS § 69 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel asenduseks antud teler kinnipeetavalt tagasi. N.O kannab karistust Tallinna Vanglas ja Viru Vanglale kuuluv teler e-Star asub Tallinna Vangla isiklike asjade laos. Ühtlasi Viru Vangla tagastab N.O-le tema teleri Schaub Lorenz, mis asub Viru Vangla isiklike asjade laos.
4.N.O esitas Tartu Halduskohtule 17.03.2025 kaebuse (Tartu Halduskohus on 20.03.2025 määrusega edastanud kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule) Viru Vangla 12.02.2025 otsuse nr 1-9/3-25/94-3 tühistamiseks. Pärast haldusasja nr 3-21-2749 menetluse lõppemist nõudis kaebaja vanglalt tagasi oma vana televiisorit, mis oli väidetavalt parandatud, kuid vangla keeldus selle tagastamisest, leides, et talle on asenduseks antud televiisor e-Star ja vangla ei hakka oma 06.10.2020 otsust muutma. Kaebaja paigutati 13.02.2024 ümber Tallinna Vanglasse, kuid ka ümberpaigutamisel teatati talle, et televiisori asendamine oli lõplik ja keegi ei hakka seda muutma. Nüüd, kui kaebaja kohtuasi jõudis kohtuliku arutamiseni, muutis vangla oma seisukohta ja tunnistas 06.10.2020 otsuse kehtetuks. Sellega tahetakse vastutusest pääseda. Vanglal ei ole õigust tunnistada varasemat otsust viis aastat hiljem kehtetuks olukorras, kus ta on alates 2023. a-st korduvalt keeldunud kaebaja televiisorit tagastamast. Vanglal tulnuks see küsimus lahendada enne kaebaja üleviimist teise vanglasse. Kuna otsust ei tehtud õigeaegselt, siis on see õigusvastane ja tuleb tühistada. Viru Vangla tegevuse tõttu viibis kaebaja vanglas kaks aastat katkise televiisoriga. Kui vangla tahab varasema otsuse kehtetuks tunnistada, siis tuleb kaebajale kompenseerida tekitatud kahju.
5.Viru Vangla selgitas 24.04.2025 vastuses, et kaebaja sai vangla 12.02.2025 otsuse kätte 14.02.2025, kuid ei ole esitanud Viru Vanglale otsuse peale vaiet, mistõttu on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 25.04.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult. Kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-tes 5 ja 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1), sest ta ei ole esitanud vanglale vaiet 12.02.2025 otsuse tühistamiseks ega ka taotlust kahju hüvitamiseks.
7.N.O palub 12.05.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.04.2025 määrus. Viru Vangla 12.02.2025 otsuses nr 1-9/3-25/94-3 on märgitud, et seda saab vaidlustada halduskohtus. Kaebaja toimiski vastavalt vangla juhisele. Halduskohus on ignoreerinud seda, et vangla on kaebajat eksitanud. Lähtudes sellest, et vangla on kasutanud ära kaebaja juriidilist kogenematust, tuleb kohtueelne menetlus lugeda läbituks. Seejuures on oluline, et 2(5)
3-25-688 Viru Vangla 12.02.2025 otsus ei vasta formaalselt HMS-s esitatud nõuetele ja vaidlustamisviide on ebaõige, millega on rikutud HMS §-i 1 ja § 5 lg-t 2. Seega on vaidlustatud otsus algusest peale tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab sisulist läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tagastas 25.04.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Viru Vangla tunnistas 12.02.2025 otsusega nr 1-9/3-25/94-3 tagasiulatuvalt kehtetuks Viru Vangla 06.10.2020 otsuse nr 6-16/94-2, millega oli N.O 17.06.2020 kahju hüvitamise taotlus osaliselt rahuldatud. Riigikohus on 17.06.2021 otsuses nr 3-19-1416 (p 17) selgitanud, et RVastS § 18 lg 2 ei võimalda esitada kahju hüvitamise taotluse kohta kohtueelses menetluses tehtud otsuse tühistamise nõuet, vaid see nõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Sellest saab teha järelduse, et kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsus on küll haldusakt, kuid erandina ei eelda kahju hüvitamise taotluse kohta antud haldusakti õigusjõu murdmine selle formaalset tühistamist, vaid tegemist on hüvitamiskaebuse rahuldamisega vältimatult kaasneva tagajärjega. Järelikult oli Viru Vanglal 12.02.2025 otsusega iseenesest võimalik tunnistada Viru Vangla 06.10.2020 otsus tagasiulatuvalt kehtetuks ja lahendada N.O 17.06.2020 taotlus sisuliselt uuesti, võttes aluseks Tartu Halduskohtu 28.02.2023 otsuses nr 3-21-2749 (jõustus Riigikohtu 10.09.2024 määrusega) toodud seisukohad, et Viru Vangla tegevusega kaebajale kahju tekitamine ei ole tõendatud ja seega ei olnud kahju hüvitamiseks alust.
10.Viru Vangla 12.02.2025 otsusega on tunnistatud kaebaja 17.06.2020 taotluse kohta tehtud 06.10.2020 otsus tagasiulatuvalt (algusest peale) kehtetuks ning otsustatud selle tagasitäitmine. Tunnistades kaebaja 17.06.2020 kahju hüvitamise taotluse kohta varem tehtud otsuse algusest peale ning tervikuna kehtetuks, on Viru Vangla samas jätnud 12.02.2025 otsuses tegemata uue otsuse kaebaja 17.06.2020 taotluse kohta. Kuigi võib eeldada, et Tartu Halduskohtu 28.02.2023 otsusest nr 3-21-2749 tulenevalt soovis vangla jätta kaebaja 17.06.2020 taotluse rahuldamata, sellist otsustust haldusaktist ei nähtu. Kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmine ei ole tuletatav ka pelgalt 06.10.2020 otsuse tagasitäitmisest, sest see ei välista kuidagi kahju hüvitamist muul viisil ja tagasitäitmine oleks vajalik kahjunõude põhjendatusest sõltumata, kuna halduskohtu jõustunud otsuse kohaselt ei olnud rahalise hüvitise asemel uue televiisori andmiseks täidetud RVastS § 11 lg-s 3 sätestatud tingimused. Järelikult on kaebaja 17.06.2020 taotlus Viru Vangla 12.02.2025 otsuse tagajärjel sisuliselt lahendamata.
11.Kuna Viru Vangla 12.02.2025 otsus on arusaadavalt tehtud kaebaja 17.06.2020 taotluse kohta, siis oli kaebajal võimalik esitada selle peale halduskohtule VangS § 1 1 lg 8 ja RVastS § 18 lg 2 alusel hüvitamiskaebus, mis hõlmab ka 12.02.2025 otsuse tühistamise nõude. Samale on viidatud ka 12.02.2025 otsuses toodud vaidlustamisviites. Kuna kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuse peale ei saa esitada eraldi tühistamiskaebust (sh ei oleks põhjendatud lubada eraldi tühistamiskaebuse esitamist osaliselt – vrd Riigikohtu 12.11.2011 määrus nr 33-1-52-11, p 22), siis ei ole halduskohtu viide VangS § 11 lg-le 5 asjassepuutuv. Kuigi kaebaja pöördus halduskohtusse tühistamiskaebusega, ei saanud kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel 3(5)
3-25-688 tagastada, vaid halduskohtul tulnuks kaebajale selgitada, et Viru Vangla 12.02.2025 otsust on võimalik vaidlustada üksnes hüvitamiskaebusega, mis hõlmab ka otsuse tühistamise nõude. VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kahju hüvitamise taotluse oli kaebaja esitanud juba 17.06.2020 ning tal puudus vajadus ja ka võimalus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus uuesti. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel oli seega õigusvastane.
12.Eelnevale vaatamata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust, sest kaebuse tagastamine oli kokkuvõttes põhjendatud, kuigi selle õiguslikuks aluseks pidanuks olema HKMS § 121 lg 2 p 21. Viidatud sätte kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Mõlemad kriteeriumid on siinsel juhul täidetud. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive üldjuhul väheintensiivne, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Haldusasja nr 3-21-2749 (eraldatud haldusasjast nr 3-20-1596) materjalidest nähtuvalt oli nii kaebajale kuulunud kui ka temale asenduseks antud televiisori turuväärtus juba uuena alla 200 euro. Olukorras, kus Tartu Halduskohtu 28.02.2023 otsusega nr 3-21-2749 on tuvastatud, et puudus vastustaja õigusvastane tegu, mis võiks olla põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga, ei oleks hüvitamiskaebuse rahuldamine kuigi tõenäoline, sõltumata sellest, et Viru Vangla 12.02.2025 otsus on mitmete puudustega.
13.Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on 12.02.2025 otsuses jäetud kaebaja 17.06.2020 taotlus selgelt lahendamata. Lisaks ei nähtu otsusest, et Viru Vangla oleks 06.10.2020 otsuse kehtetuks tunnistamisel üldse arvestanud kaebaja usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes. Sellest, et Tartu Halduskohus viitas 28.02.2023 otsuses (p 18) võimalusele tunnistada varasem otsus kehtetuks, ei tulenenud vastustajale õigust kalduda kehtetuks tunnistamise otsustamisel kõrvale HMS § 66 lg 1 ja § 67 nõuetest. Samuti ei saanud Viru Vangla haldusaktiga otsustada asendusteleri kaebajalt äravõtmist, sest HMS § 69 lg 1 ja RVastS § 22 lg 3 kohaselt saab see toimuda üksnes eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt (s.o eraõiguses sätestatud alustel ja korras – vrd Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-2-1-178-15). Viru Vangla 06.10.2020 otsuse alusel vangla poolt ostetud asendusteleviisor anti kaebaja omandisse, mitte pelgalt kaebajale kasutada (nt kohtumenetluse ajaks).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on määravaks siiski see, et jõustunud kohtuotsusest lähtudes tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks õigusvastane haldusakt, kuna kahju hüvitamiseks ei olnud alust. Kuivõrd Viru Vangla 12.02.2025 otsusega on kaebajale ühtlasi otsustatud tagastada tema algne televiisor Schaub Lorenz (mis Tartu Halduskohtu 28.02.2023 otsuse kohaselt hakkas ka tööle pärast seda, kui ekspert oli puhastanud mõningad kontaktid ja pani teleri uuesti kokku), siis ei ole kaebaja faktiline ja õiguslik olukord varasemast sisuliselt erinev. Kaebaja usalduse kaitset vähendab seejuures asjaolu, et Tartu Halduskohtu 30.05.2025 otsusest haldusasjas nr 3-22-1025 (jõustumata, haldusasja menetlus on pooleli Tartu Ringkonnakohtus) nähtuvalt oli ka 06.10.2020 otsuse täitmiseks antud asendusteleviisor eStar selleks ajaks katki (väidetavalt Viru Vangla poolt lõhutud ajavahemikul 23.10.2021– 04.11.2021).
15.Eelneva põhjal jääb N.O määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.04.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
16.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
4(5)
3-25-688 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.