Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene, Maili Lokk 31.03.2026, Tartu 3-22-1025 X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 205 eurot või kahjustatud televiisori asendamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde vastustaja 25.03.2026. a vastusele lisatud 23.03.2026. a e-kiri.
2.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 31.03.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X.X. (kaebaja) esitas 06.12.2021 Viru Vanglale kahjunõude. Kaebaja selgitas, et vangla lõhkus tema teleri, kui ta oli kartseris. Kaebaja soovis uut 24tollise diagonaaliga telerit (kas Samsung, Philips või LG) või 205 eurot uue teleri ostmiseks vangla kauplusest. Kaebaja soovis ka kompensatsiooni 100 eurot päevas isolatsioonis ilma telerita olemise eest.
2.Viru Vangla jättis 31.03.2022. a otsusega nr 6-16/290-10 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla märkis, et varalise kahju hüvitamise nõue on alusetu.
Teler oli ilmselt katki juba enne selle kartseri lattu paigutamist, mistõttu ei ole vangla kahju tekitanud. Vangla vaatas menetluse käigus läbi videosalvestised alates kaebaja asjade paigutamisest kartseri lattu kuni nende sealt väljavõtmiseni ehk 23.10.2021 kuni 04.11.2021. 23.10.2021. a videosalvestiselt nähtub kaebaja tavapärasest erinev käitumine teleri
paigutamisel kartseri lattu. Kaebaja asetab kärule musta värvi televiisori algselt viisil, et teleri ekraan on kaebaja poole, kui ta käru lükkab. Mõne hetke pärast korrigeerib kaebaja teleri asetsemist viisil, et teleri tagumine pool jääb kaebaja poole, kui ta käru lükkab ning teleri ekraani on kärul näha vaid väga vähe ülemisest osast. Kell 15.20.23 eemaldub kaebaja hetkeks käru juurest ning vaatleb teleri ekraani külje pealt umbes 1,5 meetri kauguselt. Kaebaja hakkab ise käru lükates liikuma eluosakonnast välja, vahepeal telerit käru peal kohendades ning ringi asetades selliselt, et teleri ekraani on näha vaid ülemisest osast. Kaebaja peatub kell 15.23.56 S5 eluosakonna kartseri lao ukse taga ning tõstab esimese asjana kell 15.23.53 käru pealt maha enda televiisori ning asetab selle lao ukse taha viisil, et ekraan on seina suunas. Vangla arvates on kaebaja selline käitumine ebaloomulik: ta sätib telerit käru peal ümber selliselt, et ekraani alumist osa ei oleks valvurile ega ka kaameratest näha. Kaebaja vaatles teleri ekraani külje pealt ning ta pidanuks siis nägema kriimu ekraanil, kuid ta ei reageerinud, mis viitab sellele, et ta oli teleril juba olevast kahjustusest teadlik. See viitab kaebaja teadlikule tegevusele, et varjata teleri kahjustust enne selle kartseri lattu paigutamist. 29.10.2021 kell 9.20 sisenevad lattu üksuse juht koos valvuriga, et fotografeerida kaebaja telerit haldusasjas nr 3-20-1596 esitatud kohtunõude täitmiseks. Üksuse juhi 24.03.2022. a selgituste kohaselt tõstis ta teleri riiulilt põrandale ja fotografeeris teleri esi- ja tagakülge. Fotolt on selgelt tuvastatav, et teleri ekraani alumise osa vasakul poolel on horisontaalne kriimustus. Kaebaja viis isiklikult oma asjad lattu, asetas ise teleri riiuli peale ja võttis selle ise samast kohast. Teleri ekraan paiknes vastu kaebaja isiklike asjade kotti, mis välistas teleri ekraani juhusliku kriimustamise telerist hooletu möödumise käigus. Vahepealsel ajal oli ruum pidevalt lukustatud ning ligipääs ruumile oli ainult valvuritel, kes paigutasid kas üksi või koos kinnipeetavaga lattu voodivarustust ja kinnipeetavate asju. Voodivarustus asetses kaebaja isiklikest asjadest eemal, mis välistab võimaliku asjade kahjustamise ettevaatamatuse tõttu. Juhul kui kartseri laos oleks ajavahemikul 23.29.10.2021 toimunud intsident, mille käigus oleks kaebaja teler saanud kahjustada, oleks see vanglale teada.
2.2.Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kambris saab kuulata raadiot ning lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kaebaja sai vaadata oma kambrikaaslase televiisorit ajavahemikel 4.24.11.2021, 19.01.2022 16.02.2022 ja 9.10.03.2022, mistõttu telerist informatsiooni saamise puudumine ei ole tõene. Juhul, kui kaebaja oleks soovinud vangla kauplusest uut televiisorit osta, ei oleks vangla selleks teinud takistusi. Samuti saab kaebaja vaadata eluosakonna päevaruumis paiknevat telerit, kui tema liikumise osas ei ole kehtestatud piiranguid. Isikliku teleri puudumine kambris ei ole selline õiguste riive, mille eest võiks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja seda tuleb käsitleda kui paratamatut ebamugavust, mis tuleneb vangla elukorraldusest. Teleri puudumisega kambris ei ole kaebaja väärikust alandatud, tervist kahjustatud, vabadust võetud, kodu- või eraelu puutumatust või sõnumi saladust rikutud ega ka au või head nime teotatud. Seega ei ole kaebajale kahju tekitatud.
3.X.X. esitas 30.04.2022 halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 205 eurot või kahjustatud televiisori asendamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et andis enne kartserisse paigutamist lattu kõik oma asjad, sh televiisori. Televiisori lattu andmisel oli see heas korras. Pärast kartserist vabanemist avastas kaebaja, et televiisor on katki. Lattu visatakse kotid asjadega, madratsid ja elektritehnika. Iga päev paneb keegi sinna asju ja võtab ära. Arvatavasti selle käigus löödi televiisorit millegagi või pillati maha. Laos hoitavate asjade korrasoleku eest vastutab vangla. Kaebaja soovis ka hüvitist 100 eurot iga ilma televiisorita oldud päeva eest alates 03.12.2021 kuni kohtuotsuseni.
4.Vastustaja jäi vastuses kaebusele oma 31.03.2022. a otsuses toodud seisukohtade juurde.
5.Tartu Halduskohus jättis 30.05.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Praeguse vaidluse esemeks on teler e-Star, mille kaebaja sai endale Viru Vangla 06.10.2020. a otsuse nr 6-16/94-2 alusel. Vastustaja ostis kaebajale uue teleri e-Star, sest ei suutnud kindlaks teha, millal ja kuidas kaebaja teleri Schaub Lorenz rike tekkis. Haldusasjas nr 3-21-2749 asusid kohtud seisukohale, et vastustajal ei olnud alust RVastS § 11 lg 3 kohaldamiseks ning ei ole alust tuvastada, et kaebaja teleri Schaub Lorenz rikke võinuks põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus. Haldusasja nr 3-21-2749 menetluse lõppemise järel tegi vastustaja 12.02.2025 otsuse nr 1-9/3-25/94-3. See otsus hakkas kehtima 14.02.2025, mil see kaebajale kätte toimetati ja otsuse tagajärjeks on, et vastustaja 06.10.2020. a otsus nr 6-16/94-2 on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud ning kaebajalt on ära võetud teler e-Star ja talle tagastatud teler Schaub Lorenz, mis pärast remonti on töökorras.
5.2.Kaebaja paigutati kartserisse 23.10.2021 ja ta vabanes sealt 04.11.2021. Vastustaja uuris kahjunõude menetluses videosalvestisi perioodil 23.10.2021 kuni 04.11.2021 ning koostas selle kohta videosalvestiste vaatluse protokolli. Vanglaametnik D. Tiirmaa 04.11.2021. a ettekandest ja 24.03.2022. a õiendist nähtub, et televiisori kartseri laost äravõtmisel avastas kaebaja televiisori ekraanil vasakul pool kriimu ning kontrollis kohe teleri seisukorda seda vooluvõrku ühendades. Televiisor töötas, kuid kriimu juures oli ekraani pilt rikutud. Seega seisnes televiisori kahjustus selles, et ekraanil oli vasakul pool kriim, mis mõjutas ka televiisori pildi kvaliteeti. 05.11.2021 tehtud piltidelt on näha, et kaebaja televiisori ekraani alumises osas vasakul pool on horisontaalne laineline joon ning televiisori sisselülitamisel on pilt ekraani vasakus osas rikutud, kuigi teler ise töötab. Vastustaja selgitas, et tegi haldusasjas nr 3-20-1596 esitatud kohtunõude täitmiseks 29.10.2021 kartseri laos kaebaja televiisorist pilte. Pildi nr 10 suurendamisel on näha, et sama kujuga kriimustus oli ekraanil samas kohas juba siis olemas. Seega pidi kriimustus olema tekkinud enne 29.10.2021 toimunud pildistamist. Videosalvestiste vaatluse protokollist nähtub, et perioodil 23.29.10.2021 on kartseri lao uks lukustatud ning seal on lühiajaliselt käinud asjade hoiustamiseks või äravõtmiseks ainult vanglaametnikud ja kartseris viibinud kinnipeetavad vanglaametniku saatel. Vangla kinnitas, et kui vanglaametnikud või teised kinnipeetavad oleksid kaebaja telerit kahjustanud, oleks selle kohta koostatud ettekanne. Kõnealusel ajavahemikul ühtegi sellist ettekannet ei koostatud. Vanglaametnik D. Tiirmaa selgitas, et kaebaja televiisor oli kartseri laos riiulile asetatud nii, et selle ekraan oli kaebaja isiklike asjade koti poole. Seega ei saanud ekraani juhuslikult muude asjadega kriipida. Kohtu hinnangul on ka kriimustuse välimus selline, et see ei saa olla tekkinud juhuslikust teise esemega kriipimisest, löögist või teleri kukkumisest. Kriimustus koosneb üles-alla kulgevatest väikestest lainetest. Kohtu arvates saab selline kriimustus olla tekitatud ainult inimese poolt teadlikult mingi terava esemega mööda ekraani laineliselt liikudes. Kohtul pole mõistlikku põhjust arvata, et perioodil 23.29.10.2021 kartseri laos käinud vanglaametnikud ja teised kinnipeetavad oleksid tahtlikult kaebaja teleri ekraani kirjeldatud viisil kahjustanud. Seega pidi kriimustus olema kaebaja televiisori ekraanil juba enne selle kartseri lattu paigutamist.
5.3.Videosalvestiste vaatluse protokollis on kirjeldatud kaebaja liikumist oma asjadega kambrist S403 kartseri lattu 23.10.2021 kell 15.1815.27. Kaebaja asetas kärule kolm kotti, madratsi ja televiisori. Alguses paigutas kaebaja televiisori kärule nii, et selle ekraan oli käru lükates tema poole, kuid mõne hetke pärast keeras televiisori ümber nii, et selle tagumine pool jäi käru lükates tema poole. Sellise paigutuse korral on kaamerast televiisori ekraani näha väga vähe ja üksnes ülemisest osast. Käru lükates sätib kaebaja veel televiisori paigutust, kuid
selliselt, et näha on ekraani vaid ülemisest osast. S-hoone teise korruse valveruumi ees seistes eemaldub kaebaja hetkeks käru juurest ning vaatleb telerit ekraani külje pealt umbes 1,5 meetri kauguselt. Seejärel kohendab kaebaja televiisorit käru peal selliselt, et teleri ekraani alumist osa ei ole näha. Kartseri lao ukse taha jõudes tõstab kaebaja esimesena kärult maha televiisori ja asetab selle ukse taha nii, et ekraan on seina suunas. Kaebaja viib teised asjad kartseri lattu ning viimasena viib lattu televiisori. Kohus nõustub vastustajaga, et 23.10.2021. a videosalvestiselt nähtuv kaebaja käitumine (televiisori asendi korduv sättimine kärul selliselt, et televiisori ekraani alumist osa poleks näha; televiisori ekraani vaatlemine eemalt külje pealt; televiisori asetamine kartseri lao ukse taha selliselt, et ekraan oleks seina poole) viitab sellele, et kaebaja oli teadlik televiisori ekraanil kriimustuse olemasolust ning püüdis kriimustust hoida valvuri ja kaamerate vaateväljast eemal. Kaebaja sellise käitumise usutavust suurendab asjaolu, et vaidlusaluse teleri e-Star oli kaebaja saanud niimoodi, et väitis, et vangla süül sai kartseri laos kahjustada tema eelmine teler Schaub Lorenz ja vangla ostis talle seetõttu omal kulul uue teleri e-Star. Kuna haldusasja nr 3-21-2749 materjalide põhjal on kohtule teada, et kaebaja ei olnud teleriga e-Star rahul, võis kaebaja seda telerit tahtlikult enne kartseri lattu paigutamist kahjustada eesmärgiga, saavutada sama mustri alusel talle vangla kulul uue ja parema televiisori ostmine (kaebaja on praeguses asjas nõudnud asenduseks telerit Samsung, Philips või LG).
5.4.Kuna ei ole tuvastatud, et teleri e-Star kahjustuse võinuks põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus, ei ole täidetud üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest. Kui juba üks eeldus on täitmata, tingib see kahjunõude rahuldamata jätmise ning puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Seega jätab kohus hüvitamiskaebuse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.05.2025. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega esitatud hüvitamiskaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks.
6.1.Kohus järeldab, et kahjustused teleri ekraanil on tekitatud inimese poolt tahtlikult terava esemega, kuna kahjustus on laineline. Kui kohtu versiooniga nõustuda, peaks kogu kahjustuse pikkuses olema kriimustuse taga ka lohk. Kui sellist lohku pole, siis saab väita ainult mõra olemasolu. Mõra tekib aga löökide, raputamise või surve tagajärjel. Televiisorit uurides leidis kaebaja mõra, mis tekkis kindlasti löögist või kukkumisest.
6.2.Kohtu väide selle kohta, et kaebaja kahjustas telerit ise ja tegi seda meelega, on oletus. Videosalvestis oli esitatud kohtule kirjaliku tõlgendusena. Kui kohus vaataks reaalselt kaamerate salvestusi, oleks ta näinud, et koridoris liikudes lükkab kaebaja käru läbi paljude lävepakkudega uste, seejärel lifti ja tagasi koridori. Nende takistuste ületamiseks tuleb käru kergitada ja nendel hetkedel nihkuvad kärus olevad asjad ja teler. Et need maha ei kukuks, peabki kaebaja neid sättima.
6.3.Vanglal on kohustus asju lattu vastu võttes neid kontrollida ja kui on probleeme, siis ametnik kirjutab raporti.
7.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul heidab kaebaja apellatsioonkaebuses vanglale ette, justkui vangla on rikkunud reegleid, mille kohaselt on ametnikul kohustus asju lattu vastu võttes neid kontrollida ja kirjutada vajadusel ettekanne. Kaebaja ei ole nimetanud, mis reegleid on silmas peetud ja missugusele õigusaktile tuginedes on ametnik kohustatud asju lattu võttes neid kontrollima, mistõttu vastustajale jääb kaebaja etteheide arusaamatuks. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme. Kohtuotsuses on halduskohus õigesti ja vajalikus mahus erapooletult hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid, kohtuotsuse põhjenduste kujunemine on jälgitav ning loogiline. Kuna menetlus halduskohtus
on olnud äärmiselt põhjalik, kogutud on kaebuse menetlemiseks vajalikud tõendid, otsuse kujunemine on jälgitav ning põhjendatud, uusi sisulisi asjaolusid ei ole kaebaja poolt esile toodud, siis on apellatsioonkaebus põhjendamatu.
8.Kaebaja esitas täiendava seisukoha, milles märkis, et kuna Tallinna Ringkonnakohus leidis oma otsuses asjas nr 3-25-688, et vanglal ei olnud seaduslikku õigust kaebaja e-Star telerit 12.02.2025. a otsusega ära võtta, siis on kaebajal õigus nõuda hüvitist selle eest, et ta on rohkem kui aasta ilma televiisorita olnud.
9.12.03.2026. a määrusega võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde Viru Vangla poolt kohtule edastatud 3 videofaili ja 4 fotot, tegi need kättesaadavaks X.X.-ile ja andis kaebajale võimaluse esitada ringkonnakohtule täiendav seisukoht.
10.19.03.2026 esitas kaebaja omapoolse täiendava seisukoha, milles märkis, et üllataval kombel pole videos eluosakonna sissepääsuustel lävepakku ja selle asemel on näha teist värvi kitsas plaat. Kaebaja ei tea, miks paigaldati hiljem plaadid lävepakkude asemele. Valvurid kasutavad videos teistsugust käru – see on palju mugavam, sealt ei kuku midagi maha. Kaebaja kasutas teist käru, mis on näha fotol "kärud.jpg".
11.Vastustaja esitas 25.03.2026 vastusena kohtu nõudele selgituse, milles märkis, et kaebaja kasutas oma asjade transportimisel kahetasapinnalist käru, mis asub fotol vasakul. Samas lükkab vastustaja ümber kaebaja spekulatsioonid, et vangla on vahepeal lävepakud likvideerinud, asendades need kitsaste põrandaplaatidega. Nii videolt kui ka fotodelt on näha, et kogu liikumistee (välja arvatud lifti osa) on kaetud helehalli ja tumehalli värvi põrandaplaatidega ning kaebaja arvab ekslikult, et fotol "vaheuste uksepiidad.jpg" on ühe ukse juurde paigaldatud mingi teine kitsas plaat. Fotolt on näha, et tegemist on tavalise põrandaplaadiga, mis on paigaldatud vangla ehitamise käigus. Asjaolu, et ühe ukse juures on plaatide suurus ja muster teistsugune, ei anna alust arvata, et seal oleks hiljem täiendavaid ehitustöid tehtud. Isegi juhul, kui minna kaasa kaebaja fantaasiaga, et lävepakk on asendatud plaadiga, siis ei oleks olnud võimalik seda vaheust sulgeda, sest lävepakk oleks ukse sulgemist seganud. Videolt ja fotolt on näha, et uks liigub vahetult põranda kohal ning lävepaku jaoks ruumi ei ole. Vanglal oleks sel juhul pidanud lävepaku eemaldamiseks vahetama välja terve ukse koos piitadega. Riigi Kinnisvara AS hooldusjuhi J. Kivendi 23.03.2026. a e-kirja kohaselt ei ole S4 ja S5 sektorisse viivaid koridori uksi vahetatud, uksed on vangla ehitamise algusest peale samad. See kinnitab, et Viru Vanglas ei ole alates vangla ehitamisest vahetatud S4 ja S5 eluosakondade uksi ning ei ole ehitanud ümber ka lävepakke. Tõenäoliselt ajab kaebaja segamini eluosakonna vaheuksed kartseri lao uksega, millel on tõepoolest olemas lävepakk ja mida on kohtule esitatud materjalidelt selgelt ka näha. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kartserilattu käruga ei siseneta ning seda kinnitab muuhulgas videovaatluse protokoll, kus on nimetatud, et kinnipeetav peatub S5 eluosakonna kartseri lao ukse taga ning tõstab esimese asjana käru pealt maha enda televiisori ning asetab selle kartseri lao ukse taha viisil, et ekraan on seina suunas. Arvatavasti on kaebajal meeles ka oma asjade käruga lükkamine üle lävepakkude vangla P-hoones, kus toimub kinnipeetavate vastuvõtmine ja saatmine teistesse vanglatesse ning nimetatud hoones on olemas lävepakkudega tuletõkkeuksed. Vastustaja kinnitab veelkord, et vangla S-hoone eluosakondade S4 ja S5 põrandaid, põrandal liikumise tingimusi ja vaheuksi ei ole võrreldes 2021. aastaga muudetud.
12.26.03.2026 esitas kaebaja täiendavad selgitused, milles leidis, et ehituspraktika põhjal paigaldatakse plaadid esiukse juurde ja uks paigaldatakse esimesena. Järgides laoukse näidet, kus lävepakk on nähtav, on märgata, et lävi on tehtud teisest metallist kui uks. Seetõttu ei ole vaja kogu ust muuta, et läve lahti võtta. Seega ei tõesta vangla väited, et uksi ei muudetud
seda, et lävepakke ei eemaldatud. Vangla tunnistab, et P-hoones on uksed lävepakuga. Loogika põhjal on raske ette kujutada, et ehituse käigus paigaldati erinevatele hoonetele erinevad uksed, kuskile lävega ja kuskile mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab uurimisprintsiibist tulenevalt käesoleva asja materjalide juurde vastustaja 25.03.2026. a selgituse lisana ringkonnakohtule esitatud Riigi Kinnisvara AS-i hooldusjuhi 23.03.2026. a e-kirja.
14.Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus kaebaja ja vastustaja seisukohti ning muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis tingiks otsuse tühistamise. Ka ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme, mis võiks anda alust asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmiseks. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samu väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses ja kaebaja täiendavates seisukohtades väidetule peab ringkonnakohus seetõttu vajalikuks märkida üksnes järgmist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja arutlus sellest, et teleriekraani kriimustuse taga peaks olema ka lohk ja kui seda pole, on tegemist mõraga, mis saab tekkida üksnes löögi või kukkumise tagajärjel, alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
15.1.Nagu ka halduskohus oma otsuses põhjendatult märkis, on asja materjalide juures olevatelt fotodelt näha, et teleri e-Star ekraani vasakul pool all ääres on selline kriimustus, mida võib iseloomustada kui lainelist joont, mis on sinna ilmselt teadlikult tõmmatud. Selleks, et pidada kriimustust kellegi poolt teadlikult tekitatuks, ei pea selle all olema lohku ja seda, et teleri ekraanil oleks kriimustuse taga ka lohk, ei näita asja juures olemasolevad fotod. Samuti ei ole fotodelt tuvastatav, et tegemist oleks ekraani mõraga, mis on tekkinud löögist ekraani pihta või sellest, et teler kukkus laos maha. Kui tegemist oleks löögi või teleri kukkumisega, siis suure tõenäosusega ei oleks teler e-Star 04.11. 2021 selle kontrollimisel üldse töötanud, kuid see lülitus sisse ja on näha, et teleri pilt on kriimustuse kohal rikutud. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt halduskohtu seisukohaga, et sellise kriimustuse tekitamine vangla süül perioodil 23.-29.10.2021 ei ole eluliselt usutav ja pigem oli see kriimustus seal olemas juba siis, kui kaebaja ise 23.10.2021 teleri lattu viis, arvestades kaebaja käitumist, mis nähtub 23.10. ja 04.11.2021. a videosalvestise vaatluse protokollist.
15.2.Vastustaja selgitas 04.03.2026. a vastuses ringkonnakohtule, et videosalvestised perioodi 23.10-04.11.2021 kohta ei ole säilinud, kuna vangla videosalvestiste mahud on väga suured ja neid pole võimalik määramata ajaks säilitada. Vangla säilitab salvestisi üksnes siis, kui vangla enda hinnangul nähtub sellelt ilmselge õigusrikkumine või kui mõni kinnipeetav esitab põhjendatud taotluse konkreetse salvestise säilitamiseks. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Seega, kuigi kohus ei saa videosalvestise vaatlusprotokolli säilinud salvestise järgi kontrollida, ei ole ka ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et selle kirjelduses oleks salvestiselt nähtunut kajastatud kindlasti kuidagi teisiti või kallutatult.
16.Lähtudes videosalvestise protokollis kirjeldatust kuupäevade 23.10 ja 04.11.2021 osas, millest nähtub kaebaja enda tavapärasest erinev käitumine, nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et eeltoodu viitab pigem sellele, et kaebaja oli teadlik teleri ekraanil
olevast kriimustusest juba siis, kui ta teleri kartseri lattu viis. Asja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et kõnealune kriimustus tekkis kindlasti kartseri laos kas löögi või teleri kukkumise tagajärjel ja seega on tegemist vangla õigusvastase käitumise ja kaebajale kahju tekitamisega. Kuna analoogne vaidlus oli kaebaja ja vangla vahel ka seoses kaebajal varasemalt olnud teleriga Schaub Lorenz, mille osas asjas nr 3-21-2749 leiti, et vangla õigusvastast tegevust ei esinenud, siis on ka ringkonnakohtu jaoks usutav, et käesoleva vaidluse alustamise eesmärk oli kaebaja jaoks samuti pigem see, et saavutada endale vangla kulul uuesti veel parema ja kaebajale sobivama teleri ostmine, kuna kaebaja ei olnud teleriga e-Star rahul.
16.1.Mis puudutab kaebaja väiteid, et videosalvestise vaatluse protokollis toodud kirjeldus selle kohta, kuidas ta 23.10 koos teiste asjadega telerit lattu viies seda pidevalt sätib nii, et selle ekraan ei oleks kaamerate ega valvuri vaateväljas, on põhjustatud sellest, et ta pidi koridoris ja lifti sisenedes lükkama asjadega käru üle paljude lävepakkudega uste, siis need on ümber lükatud vastustaja poolt ringkonnakohtule edastatud fotode ja videofailidega, mis näitavad sama teekonda, so kaebaja teekonda kambrist nr S403 kuni kartseri laoni. Kõnealustelt fotodelt ja videotest on näha, et elukambri nr S403 ja kartseri lao vahelistes koridorides olnud metallist vaheustel puuduvad lävepakud ja ka lifti põrand on koridoripõrandaga samas tasapinnas. Seega ei ole eluliselt usutav kaebaja selgitus, et ta sättis kärul pidevalt telerit vaid seepärast, et takistuste (lävepakud, lifti sisenemine) ületamiseks pidi ta käru kogu aeg kergitama ja sel hetkel asjad kärul nihkusid.
16.2.Seda, et Viru Vanglas ei ole S4 ja S5 sektoritesse viivaid koridoriuksi alates vangla ehitamisest vahetatud, kinnitab ka RKAS-i haldusjuhi vastus (e-kiri) Viru Vangla küsimusele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda haldusjuhi vastuse õigsuses. Seega jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et vangla võis muuta ka üksnes lävepakke, so need mõnedelt ustelt eemaldada ja selle käigus ei pidanud eemaldama või muutma kogu ust. Ka see, et kaebaja kasutas 23.10.2021 asjade lattu viimiseks teistsugust käru, kui nähtub esitatud videomaterjalidest, ei anna alust halduskohtu otsuses toodud seisukohtades kahtlemiseks, sest ka nn kahetasandilisel kärul on olemas kõrgemad ääred, mis takistavad asjade kärult maha libisemist. Nagu nähtub videosalvestise vaatluse protokollis toodud kirjeldusest, kaebaja lihtsalt ei sättinud kärul telerit või muid asju nende maha kukkumise vältimiseks, vaid paigutas telerit korduvalt kärus ümber nii, et selle ekraan ei jääks valvuri ja kaamerate vaatevälja. Seega ei olnud kaebaja teekond oma kambrist kartseri lao juurde selline, nagu ta apellatsioonkaebuses üritab väita näitamaks, et tema tegevus 23.10 asju lattu viies oli täiesti tavapärane. Eeltoodu vähendab ka nende kaebaja väidete elulist usutavust, et tema telerit eStar on kahjustatud just ajal, kui see oli vangla kartseri laos ja seega on Viru Vangla talle kahju tekitanud.
17.Kaebaja väide, et vanglal oli kohustus asju lattu võttes need üle kontrollida, on asjakohatu, sest VangS, VSKE ega ka ükski muu vangistuse täideviimist reguleeriv õigusakt vanglale sellist kohustust ei pane. Pealegi ei viinud ega ka paigutanud kinnipeetava asju kartseri lattu vanglatöötaja, vaid seda tegi kaebaja ise.
18.Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2026. a määrusele asjas nr 3-25-688 ei ole asjakohane, sest sellega ei tuvastata kuidagi Viru Vangla 12.02.2025. a otsuse õigusvastasust ega tühistata seda. Tallinna Ringkonnakohus muudab määrusega küll halduskohtu 25.04.2025. a määruse põhjendusi, kuid muutmata jääb halduskohtu määruse resolutsioon, millega tagastati X.X.-i kaebus vangla 12.02.2025. a otsuse tühistamiseks. Seega on Viru Vangla 12.02.2025. a otsus, millega varasem 06.10.2020. a otsus tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks ja täideti tagasi, jätkuvalt kehtiv haldusakt.
19.Eeltoodu alusel jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a otsus muutmata.
20.Kuna kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel ja menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis puudub vajadus menetluskulude jagamiseks apellatsioonimenetluses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.