Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 24.11.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 10.05.2011. a. Kooselust on sündinud kolm last. Hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata, kuna kostja tarvitab alkohoolseid jooke. Hageja ja kostja elavad lahus 2016. a jaanuarist alates. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega perekonnaseisuametis. Kostja vastus Kostja kohtule ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil 8.02.2017. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Leppimisaega pooled ei soovi. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama ning § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on faktiliselt lõppenud aasta tagasi. Hageja ja kostja peavad perekondlike suhete jätkumist võimatuks ega soovi aega leppimiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja oli TsMS § 181 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva otsuse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.