Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1577
Haldusasi
E.T kaebus kohtu tegevusega hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tekitatud
kahju
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1577.
Jätta E.T määruskaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a määrus haldusasjas nr 3-241577 ja teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja nr 3-24-1577 menetlus.
Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.T esitas Justiitsministeeriumile 28.03.2024 kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada õigusmõistmisel tekitatud varaline ja mittevaraline kahju kokku 153 032 465,53 eurot. Justiitsministeerium jättis 22.05.2024 vastusega nr 13-5/3133-2 taotluse rahuldamata, leides, et taotleja on sisuliselt samadel asjaoludel esitanud kahju hüvitamise taotluse juba varem ning selle üle toimus kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-20-1389, milles kaebus jäeti rahuldamata.
2.E.T esitas Tartu Halduskohtule 27.05.2024 kaebuse, milles palus hüvitada kohtute, pankrotihaldurite ja Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju 153 032 465,53 eurot. Viru Maakohus ei teostanud AS
3-24-1577 Tamsalu TERKO ja AS Tamsalu VESKID pankrotiasjade menetlemisel pankrotihaldurite tegevuse üle piisavat järelevalvet ning tekitas seeläbi kahju kaebajale kui AS Tamsalu TERKO endisele juhatuse liikmele ja enamusaktsiate omanikule ning AS Tamsalu VESKID endisele juhatuse liikmele ja ainuomanikule.
3.Tartu Halduskohus tagastas 03.12.2024 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu osas, milles kaebaja taotles pankrotihaldurite tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, ning ülejäänud osas edastas haldusasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustus edasi kaebamata 21.12.2024.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2025 ja 03.02.2025 määrustega E.T kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada kaebuse alust (s.o näidata ära, milliste kohtulahenditega on kahju tekitatud ning kui suures osas taotletakse hüvitist varalise kahju ja mittevaralise kahju eest, arvestades, et Tartu Halduskohtu 03.12.2024 määrusega on kaebus osaliselt tagastatud).
5.E.T viitas oma 23.01.2025, 13.02.2025 ja 19.02.2025 seisukohtades järgmistele kohtulahenditele ja kohtute toimingutele: Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2002 määrus nr 2414/02 (nr 2-02-399); 17.09.2022 määrus nr 2-581; 10.10.2002 otsus nr 2-414/02; 19.11.2002 määrus nr 2-414/02; 22.11.2002 määrus nr 2-414/02; 21.04.2003 määrus nr 2-414/02; 06.05.2003 kiri nr 2-373/03; 13.06.2003 määrused nr 2-373/03; 22.04.2004 määrus nr 2414/02; 01.06.2004 määrus nr 2-494/04; 22.06.2004 otsus nr 2-494/04; 06.07.2004 määrus nr 2-494/04; 09.07.2004 vastus nr 6-11/5674; 19.09.2005 määrus nr 2-373/03; Viru Maakohtu 20.11.2007 määrus nr 2-03-934 (nr 2-373/03); 09.01.2009 määrus nr 2-02-399; 09.02.2009 määrus nr 2-02-399; 28.04.2009 otsus nr 2-04-526. Täiendavalt tõi kaebaja välja kohtutäiturite toimingud, millega talle on kahju tekitatud.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 19.02.2025 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel osas, milles oli taotletud pankrotihaldurite tegevuse ja Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju hüvitamist, ning HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel samuti osas, milles kaebaja taotles väidetavalt 17.01.2003 riigi poolt AS Tamsalu TERKO elevaatorite müügi lubamisega tekitatud kahju hüvitamist. Määrus jõustus edasi kaebamata 08.03.2025.
7.E.T selgitas 24.02.2025, et ta ei ole taotlenud Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju hüvitamist ning jääb arusaamatuks, miks halduskohus tagastas kaebuse nõudes hüvitada 17.01.2003 riigi poolt elevaatorite müügi lubamisega tekitatud kahju. Kaebus on tähtaegne, sest AS Tamsalu VESKID kustutati registrist alles 28.02.2024 ning kuni selle ajani oli tegemist jätkuva kahju tekitamisega.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2025 määrusega kaebuse veelkord käiguta ning palus kaebajal selgelt ja konkreetselt vastata, kas ta nõustub halduskohtu tõlgendusega kahjunõude alusest (s.o milliste kohtulahenditega ja toimingutega on kahju tekitatud), või esitada kohtule täpne ja ammendav loetelu kohtulahenditest ja toimingutest, millega on kahju tekitatud. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kahju on tekitatud järgmiste kohtulahendite ja kohtutoimingutega: Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2002 määrus nr 2-414/02; 17.09.2022 määrus nr 2-581; 10.10.2002 otsus nr 2-414/02; 19.11.2002 määrus nr 2-414/02; 22.11.2002 määrus nr 2-414/02; 21.04.2003 määrus nr 2-414/02; 06.05.2003 kiri nr 2-373/03; 13.06.2003 määrused nr 2-373/03; 22.04.2004 määrus nr 2-414/02; 01.06.2004 määrus nr 2-494/04; 22.06.2004 otsus nr 2-494/04; 06.07.2004 määrus nr 2-494/04; 09.07.2004 vastus nr 611/5674; 19.09.2005 määrus nr 2-373/03; Viru Maakohtu 20.11.2007 määrus nr 2-03-934; 2(5)
3-24-1577 09.01.2009 määrus nr 2-02-399; 09.02.2009 määrus nr 2-02-399; 28.04.2009 otsus nr 2-04526. Kohus hoiatas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
9.E.T leidis 20.03.2025 vastuses, et õigus nõuda kohtu kaudu kahju hüvitamist tuleb põhiseaduse §-dest 25 ja 146 ning praeguses asjas on tegemist liitkaebusega HKMS § 37 lg 3 tähenduses. Kaebaja viitas uuesti Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusele nr 2-373/03 (millega hagi tagamise korras arestiti AS Tamsalu VESKID varad), 22.04.2004 määrusele nr 2-414/02 (millega pankrotihaldurite taotlusel kohaldati kaebaja suhtes ärikeeldu) ja 19.09.2005 määrusele nr 2-373/03 (millega lõpetati tsiviilasja nr 2-373/03 menetlus) ning Viru Maakohtu 09.02.2009 määrusele nr 2-02-399 (millega kaebaja suhtes kohaldatud ärikeeld tühistati). Kaebaja märkis, et need määrused ja ülejäänud halduskohtu välja toodud määrused ilmestavad, kuidas Eestis õigust mõistetakse.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult, sest kohtule on jätkuvalt ebaselge, millega on kaebajale kahju tekitatud, ning kaebaja ei ole seda kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot kaebajale tagastada.
11.E.T palub 11.04.2025 määruskaebuses (täiendatud 17.04.2025) tühistada halduskohtu 01.04.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja vastas halduskohtu 14.03.2025 määrusele 20.03.2025 ning selgitas, et ilma Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määruseta nr 2-373/03 ja 22.04.2004 määruseta nr 2-414/02 ei oleks talle kahju tekkinud. Samuti tõi kaebaja esile Lääne-Viru Maakohtu 19.09.2005 määruse nr 2373/03 ja Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 2-02-399. Seega olid kaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega kaebuse põhjusel, et see ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele ja kaebaja ei olnud halduskohtu 14.03.2025 määruses toodud tähtajaks ega ka hiljem kõrvaldanud kaebuse puudust (s.o kahju hüvitamise nõude alus oli jätkuvalt ebaselge) ning see takistas asja sisulist läbivaatamist. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse tagastamine eeldab, et samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaebus ei vasta seaduse nõuetele, 2) puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata, 3) puudused takistavad asja edasist menetlemist. Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on mõistlikult ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4) abil. Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist (nt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 11 ja 13). Samas on vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1) piiritlemine ehk kaebuse nõude (HKMS § 37) ja aluse (HKMS § 41 lg 2) väljatoomine esmajoones kaebaja enda ülesanne ning selgus vaidluse esemes on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohus ei pea hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest ning kaebaja ei või oma menetlusõigusi kuritarvitada (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16).
3(5)
3-24-1577
14.Halduskohus mõistis 14.03.2025 määruse kohaselt kaebust selliselt, et E.T soovib määruse p-s 8 loetletud 16 kohtulahendi ja 3 toiminguga (kirjad) tekitatud kahju hüvitamist ning palus kaebajal kas kinnitada halduskohtu järelduse õigsust või esitada omapoolne täpne ja ammendav loetelu kohtulahenditest ja kohtute toimingutest, millega ta endale kahju tekkimist seostab. E.T selgitas 20.03.2025 vastuses, et temalt on võetud valede, pettuste ja kohtu toimingutega ära hästi toimiv ettevõte AS Tamsalu VESKID ning kuna kaebajal ei ole enam võimalik saada tagasi ettevõtet (varad on müüdud ja äriühing registrist kustutatud), nõuab ta kompensatsiooniks sellist rahasummat, millega on võimalik üles ehitada samaväärne ettevõte. Kaebaja tõi kahju tekitanud kohtulahenditena esile eeskätt Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määruse nr 2-373/03, 22.04.2004 määruse nr 2-414/02 ja 19.09.2005 määruse nr 2-373/03 ning Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 2-02-399 (s.o halduskohtu 14.03.2025 määruse p-s 8 toodud loetelu p-d 9, 10, 11 ja 19), kuid ei esitanud mingit seisukohta halduskohtu 14.03.2025 määruses viidatud muude kohtulahendite ja toimingute osas.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ei olnud põhjendatud. Halduskohus jättis 14.03.2025 määrusega kaebuse käiguta juba neljandat korda ning nõudis kaebajalt selget seisukohta määruses loetletud kohtulahendite ja toimingute suhtes. Kaebaja jättis kohtunõudele osaliselt vastamata, viidates 20.03.2025 seisukohas üksnes neljale kohtulahendile. Sellises olukorras ei pidanud halduskohus jätma kaebust uuesti käiguta ega andma kaebajale võimalust veelkord oma kahjunõude alust täpsustada, vaid võis eeldada, et kaebaja seostabki kahju hüvitamise kaebust 20.03.2025 vastuses märgitud kohtulahenditega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse puhul tuleb vältimatult piiritleda need kohtulahendid või toimingud, millega kaebaja kahju tekkimist seostab, kuid siinsel juhul oligi võimalik käsitada kahju hüvitamise nõude alusena kaebaja viidatud nelja kohtulahendit.
16.Ehkki halduskohus ei saanud kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, ei ole siiski alust määruskaebust rahuldada, sest esinevad HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud alused haldusasja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-414/02 (hilisem nr 2-02-399) ärikeelu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist on kaebaja varem taotlenud haldusasjas nr 3-091504, kuid tema hüvitamiskaebus on jõustunud kohtuotsustega (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15) jäetud rahuldamata. Ärikeelu kohaldamisega seonduvalt (s.o LääneViru Maakohtu 22.04.2004 määruse nr 2-414/02 ja Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 202-399 osas, millega vastavalt ärikeeldu kohaldati ja see tühistati) on seetõttu tegemist korduva kaebusega (HKMS § 43 lg 1 p 1) ning asja menetlus tuleb selles osas HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
17.Tsiviilasjas nr 2-373/03 (hilisem nr 2-03-934) hagi tagamise abinõude kohaldamisse puutuvalt (AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite hagi AS Tamsalu VESKID vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning tehingutega AS Tamsalu TERKO omandist välja läinud vara väljamõistmiseks pankrotivarasse) tehtud Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusega (hagi tagamine) ja 19.09.2005 määrusega (tsiviilasja menetluse lõpetamine, millega ühtlasi tühistati hagi tagamise abinõud) seoses on kaebaja varem esitanud hüvitamiskaebuse haldusasjas nr 309-2305, mis tagastati Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbivaatamatult. Samuti on kaebaja mh tsiviilasjas nr 2-373/03 hagi tagamisega seonduvalt taotlenud kahju hüvitamist haldusasjas nr 3-11-2128, milles kohtud on tema kaebuse tagastanud perspektiivituse tõttu. Kaebuse tagastamine ei võta küll õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2), kuid asja menetlus tuleb hagi tagamisega seonduvas osas lõpetada HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata, sest selles osas ei ole hüvitamiskaebus ilmselgelt tähtaegne ja tähtaja ennistamiseks puudub alus. HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 4(5)
3-24-1577 kohaselt saab hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Mõlemad tähtajad olid 27.05.2024 kaebuse esitamise hetkeks ammu möödunud ja seejuures ei saanud kahju väidetav põhjustamine olla kaebajale teadmata, kuna ta oli samasisulise kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördunud juba 15.10.2009. Hüvitamiskaebuse tähtaegsuse seisukohalt ei oma tähtsust, et kaebaja oli enne halduskohtusse pöördumist esitanud 28.03.2024 kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ning esitas kaebuse 30 päeva jooksul pärast Justiitsministeeriumi 22.05.2024 vastuse saamist, sest taotlus oli esitatud tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saa kaebust tähtaegseks lugeda ka HKMS § 47 lg 2 ja RVastS § 18 lg 2 alusel.
18.Eelneva põhjal jääb E.T määruskaebus rahuldamata, ent ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 01.04.2025 määruse, millega kaebus tagastati, ning teeb uue määruse, millega lõpetab HKMS § 152 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel haldusasja menetluse. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.
19.Kuna ringkonnakohus lõpetab asja menetluse, siis tuleb ühtlasi jagada ka menetluskulud (HKMS § 109 lg 4). Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Kaebuselt on 24.02.2025 tasutud riigilõiv 1050 eurot, kuid puuduvad andmed muude menetluskulude kandmise kohta. Kuigi kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, millise suurusega kahju tekkimist ta konkreetsete kohtulahenditega seostab, siis arvestades hüvitisenõude suurust tervikuna (153 032 465,53 eurot), võib eeldada, et nii ärikeelu kui ka hagi tagamise abinõude kohaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue ei oleks väiksem kui 35 000 eurot ning järelikult kuuluks ka kummalgi alusel eraldi kahju hüvitamise nõude esitamise korral tasumisele riigilõiv 1050 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tuleks haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel (s.o kaebetähtaja rikkumise tõttu) lõpetamise korral tasutud riigilõiv tagastada. Seevastu HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel (s.o korduva kaebuse) menetluse lõpetamise korral ei näe HKMS § 104 lg 5 riigilõivu tagastamist ette. Kuna asja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele, sest sama suur riigilõiv tulnuks tasuda ka hüvitamisnõude sellelt osalt, mille puhul ei ole seaduses nähtud menetluse lõpetamise korral ette riigilõivu tagastamist. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda.
20.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.