X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.10.2025 otsuse nr ERESID-707005-1 ja 10.11.2025 vaideotsusele nr 15.3-24/2852 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X.X esitas 03.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 03.10.2025 otsuse nr ERESID-707005-1, millega PPA keeldus talle e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest (dtl 40-41), ja 10.11.2025 vaideotsuse nr 15.3-24/285-2 (dtl 38-39) tühistamist ning PPA kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni lõpliku kohtuotsuseni. Kaebuses (dtl 13-16) on selgitatud, et kaebaja Eestis registreeritud äriühing egyrobo OÜ tegeleb AIagentide SaaS platvormi arendamisega, arendus on kestnud 1,5 aastat, kestab veel pool aastat ja turule sisenemine on planeeritud 2026. aasta teise kvartalisse. Kaebaja käis ärikohtumisel Eestis 2023. aasta juunis. Ettevõte täidab kõiki Eesti seadustest tulenevaid kohustusi. PPA keeldumine takistab ettevõtte juhtimist ja majandustegevust. Äriühingu tegevus toetab Eesti digimajandust ja innovatsiooni. Keeldumine ei arvesta tegelikke asjaolusid ega majanduslikku mõju. PPA otsus ei sisalda põhjendusi ning PPA ei küsinud lisainfot. Kaebaja ei saa ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta kasutada e-teenuseid ega juhtida Eesti ettevõtet.
2.Kohus jättis kaebuse 05.12.2025 käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv, esitada võõrkeelsete dokumentide tõlked eesti keelde ning põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust ja selgitada, millise esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist kaebaja soovib. Kaebaja esitatud egyrobo OÜ registrikaardilt nähtub, et äriühing asutati 2021. aastal ja äriühingul ei ole käivet ega töötajaid. Äriregistris avaldatud egyrobo OÜ 2021.-2024. aasta majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole äriühingul olnud majandustegevust asutamisest alates, sh ei nähtu 2023. aastal väidetava ärireisiga seotud kulusid. Kohus küsis kaebajalt, mis on see püsiv majandustegevus, millega kaebaja äriühing Eestis tegeleb ja kuidas äriühingu tegevus Eesti 1(4)
majanduse arengut soodustab, ning millised on need tegevused, mida kaebajal tuleb Eestis teha ja mida ilma e-residentsuseta teha ei saa.
3.Kaebaja kinnitas 11.12.2025 kohtumääruse kätte saamist. Kaebaja on tasunud riigilõivu, kuid ei ole kohtu muudele küsimustele vastanud.
4.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtunõudele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise faktilise aluse kohta nii, et selle saab kaebajale avaldada, järgnevat: - Kaebaja on Eestis seotud ühe äriühinguga, olles egyrobo OÜ juhatuse liige ja osanik. Äriühingul puuduvad töötajad. Äriühing ei ole tasunud Eesti riigile makse, sh tööjõumakse, ettevõte ei ole deklareerinud dividendi väljamakseid, muid kasumieraldisi või omakapitali väljamakseid Eestis. Äriühingul ei nähtu alates asutamisest majandustegevust, sellel puudub igasugune müügitulu. - Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 18.08.2025 korralduse nr 12.2-3/067258-1, millega kohustas egyrobo OÜ esindusõiguslikku isikut andma kirjalikku teavet ning esitama tõendid äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta. egyrobo OÜ seaduslik esindaja jättis MTA korralduse täitmata ega loonud võimalust maksuhalduril kontrollida egyrobo OÜ majandustegevuse olemasolu Eestis. egyrobo OÜ kustutati käibemaksukohustuslase registrist 10.09.2025 põhjusel, et ettevõtlustegevus Eestis ei ole tõendatud).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga (ITDS § 205 lg 2). E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse niisiis riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid mitteomava isiku õigusi või huve. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on seega õiguslikult nõrk. Kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti, poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda, et Eesti riik väljastaks või säilitaks talle väljastatud isikut tõendava dokumendi, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. Eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid, ei ole kaalukas õigushüve ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse omaniku positsioon on õiguslikult nõrk (võrreldes nt põhiõigustega; vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 8, 25.06.2025 määrus nr 3-24-2800, p 8). Samuti ei välista keeldumine kaebajal teisel viisil äritegevuse jätkamist. Välismaalasel, kes ei viibi Eestis, ei ole õigust ega ootust sellele et ta peaks saama välisriigist Eesti Vabariigis ettevõtlusega tegeleda (vt PS § 9 lg 1 ja § 31 II lause; RKPJKo 5-24-28, p-d 63 ja 64). Seega ei oma välismaalase huvi tegeleda välisriigist Eestis ettevõtlusega sellist kaalu, mida tuleks pidada oluliseks (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025 otsus nr 3-23-867, p 15).
7.Küll on isikul menetluslik õigus nõuda, et tema taotlust lahendaks kooskõlas ITDS-is ettenähtud nõuetega. Tegemist on küll väheintensiivse riivega juhul, kui lisaks menetluslikule õigusele ühtegi materiaalselt õigust ei kaitsta.
2(4)
Juhul, kui isikule on varem antud hüve, mis ei ole seotud põhiõiguste tagamistega, tuleb vajadusel tagada isikule minimaalne mõistlik võimalus oma tegevuse ümberkujundamiseks, vastanduvaid avalikke huve arvestades. PPA eeldavava vastustajana on avaldanud, et kaebaja äriühingul ei nähtu alates asutamisest majandustegevust. Samale järeldusele on jõudnud ka Maksu- ja Tolliamet äriühingu ettevõtlust kontrollides. Ka halduskohus on kontrollinud äriregistrist äriühingu andmeid 1, kust ei nähtu äriühingu käivet ega töötajaid. Äriühingu majandusaasta aruannetest nelja aasta kestel ei nähtu mistahes tegevust, kuna need kajastavad üksnes 2023. aastal omakapitali sissemakset. Sealjuures ei nähtu äriühingu majandustegevusega seonduvalt ärireisiga seotud kulusid, mis pidanuksid tooma kaasa mingidki muutused aruannete arvandmetes. Olukorras, kus kaebaja äriühingul puudub Eestis mistahes tuvastatav või andmetest nähtuv äritegevus, puudub kaebajal ka õiguspärane ootus, et tal oleks võimalik korraldada minimaalse vajaliku aja jooksul oma äritegevus ümber, kui tal ei ole enam e-residendi digitaalset isikutunnistust. Seetõttu on ka selles osas kaebaja õigustele tekkiv riive väheintensiivne või puudub sootuks.
8.Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut (ITDS § 205 lg 2 ja § 206 lg 3 p 2). E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 3 tulenev õiguslik alus. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 207 lg 5). Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2025 otsuse nr 3-23-867 punktis 10 selgitanud, et ITDS vastavad sätted näevad ette selge erandi haldusmenetluse üldreeglitest – õigusest tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega või haldusmenetluse toimikuga ning samuti menetluse tulemusel tehtava otsusega. PPA teatis sisaldab HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiite, samuti õiguslikku alust (vt dtl 40-41). Seega vastab vaidlustatud otsus seadusest tulenevatele nõuetele.
10.E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel on põhjendamislävend madal, tulenevalt taotleja nõrgast õiguslikust positsioonist. Selle antava hüve eesmärgiks on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning ITkeskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast (699 SE seletuskiri, lk 2). Isikutunnistuse mitte-eesmärgipärane kasutamine loob aga omakorda võimaluse seada kahtluse alla Eesti riigi ja tema väljastatavate dokumentide usaldusväärsus, sh rahvusvaheliselt. Seetõttu on põhjendatud, et riik on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel ettevaatlik ja kaitseb ennetavalt avalikku korda võimalike ähvardavate ohtude eest. Lisaks, kui Eesti digitaalse dokumendiga peaks sattuma e-teenuseid kasutama isik, kellel on kuritegelikud huvid, on Eesti riigi võimalus tema üle järelevalvet teha ja süüteomenetlust toimetada väga piiratud. Seetõttu ei pea keeldumise aluseks olev faktiline põhjendus olema iseäranis tugev (Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 9). 1
Halduskohus jagab PPA seisukohta, et kaebajale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmine ei soodustaks Eesti majanduse arengut ITDS § 205 lg 2 ja § 20 6 lg 3 p 2 mõttes. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks Eestis e-residendi digitaalse isikutunnistuse abil ettevõtlusega tegeleda. Olukorras, kus kaebaja äriühing ei ole vähemalt 4 aasta kestel Eestis tegelikult tegutsenud, ei soodusta selline tegevus või tegevusetus Eesti majanduse arengut. Kaebajat ei pidanud ka täiendavalt haldusmenetluses ära kuulama, kuna menetlus on algatatud kaebaja algatusel (st PPA keeldus isikutunnistuse väljastamisest). Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja on tuginenud ka kaebuses ja vaides (dtl 4-7) oma äriühingu majandustegevusele, mistõttu on kaebajale äriühingu majandustegevuse olemasolu või puudumine vaidluse faktilise alusena teada. Ka ärakuulamisõiguse rikkumise möönmise korral on ilmselge, et faktilised asjaolud ei kinnita kaebaja äriühingul mistahes majandustegevuse olemasolu.
11.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3 kohaldades rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal äriühingul puudub Eestis majandustegevus ja ettevõtlus, mistõttu ei saa digitaalse isikutunnistuse puudumisel kaebaja olukord halveneda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovile saada esialgset õiguskaitset vastandub avalik huvi, et e-residendi digitaalset isikutunnistust kasutataks üksnes Eesti majanduse soodustamise eesmärgil.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.