19. detsember 2025 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 23. detsembril 2025)
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Eve Kikkas ja Annaliisa Vincjunaite Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) – X, sünniaeg Y, isikusamasuse tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetluses, kohtuistungil 19. detsembril 2025 Tartus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19. jaanuarini 2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning pärast tõlke valmimist koos tõlkega puudutatud isikule.
ASJAOLUD, TAOTLUSE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK
3-25-4640
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Taotluse kohaselt kavatseb PPA anda Xi üle Taani Kuningriigile. Tema kinnipidamine on vajalik põgenemisohu tõttu. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
1.1.PPA kontrollis 17. detsembril 2025 Narvas Peetri platsil meesterahvast. Isik esitas enda tuvastamiseks Ghana Vabariigi kodaniku passi, mis on väljastatud X’ile (sünniaeg Y). Passis puudusid sissekanded. Isik ei esitanud andmeid viibimisaluse kohta. Isik väitis, et tal on Prantsusmaal elamisluba. PPA tegi 18. detsembril 2025 Prantsusmaale päringu, millele laekunud vastuse kohaselt pole X’il Prantsusmaal elamisluba. Seega puudub tal Eestis viibimiseks seaduslik alus.
1.2.X saabus 18. detsembril 2025 PPA-sse vestlusele ning esitas vestluse käigus Prantsusmaal välja antud meditsiinilise kaardi ning Taani Kuningriigis tema nimele väljastatud varjupaigataotleja tunnistuse (sünniaeg Y). PPA hinnangul lahkus X Taanist ajal, mil tal oli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus pooleli. Kuna ta esitas Taani varjupaigataotleja tunnistuse, tema ütluste kohaselt oli ta Taanis varjupaigataotleja ning tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, kuulub ta suure tõenäosusega üleandmisele Taani. PPA tegi 18. detsembril 2025 Taanile päringu, kuid vastust ei ole veel saabunud.
1.3.X selgitas PPA-le, et ta saabus 29. novembril 2025 Saksamaalt lennukiga Eestisse eesmärgiga tulla oma Eesti kodanikust tüdruksõbra juurde. Neil sünnib peagi ühine laps. PPA-le teadaolevalt on Xi tüdruksõbrale määratud ajutine eestkostja, kes ei ole abielu sõlmimisega nõus.
1.4.PPA pidas Xi 18. detsembril 2025 kl 16:24 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ja toimetas ta Narva arestimajja. Tehnilistel põhjustel ei ole õnnestunud Xile sõrmejälgede päringut teha. Pärast seda, kui X esitas PPA-le Taani varjupaigataotleja tunnistuse, pidas PPA Xi 19. detsembril 2025 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras.
1.5.Xi põgenemisohule osutab asjaolu, et ta on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9), s.o Taanist. Samuti esineb põgenemisoht põhjusel, et isiku käitumise põhjal on selge, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS 68 p 6) ning Taani tagasi pöörduda – ta on sealt loata lahkunud ja Euroopas ebaseaduslikult ringi reisinud.
1.6.Vabaduses viibides ei pruugi X Taanile üleandmiseks kättesaadav olla. Ta on varem varjanud end Prantsusmaal, lahkunud loata Taanist ja reisinud õigusliku aluseta Schengeni riikides. Samuti valetas ta PPA-le, et tal on Prantsusmaa elamisluba. Muud järelevalvemeetmed ei vähendaks põgenemisohtu, sest isiku käitumine ei tekita usaldust. Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis osutaksid kinnipidamiskeskusesse paigutamise ebaproportsionaalsusele.
2.Kohus tunnistas 19. detsembri 2025. a määrusega istungi Xi õiguste kaitseks kinniseks.
3.Asjas toimus 19. detsembril 2025 istung. Kohus rahuldas 19. detsembri 2025. a määrusega PPA taotluse osaliselt ning andis PPA-le loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o. 19. jaanuarini 2026. Kohus vormistas määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 2
3-25-4640
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus täiendab käesoleva määrusega 19. detsembri 2025. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
5.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 24 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse läbiviimine vastavalt samale määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ja kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel on võimalik kinni pidada isikut, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p 22.1). Asja materjalidest nähtuvalt puudub teave, kas X on praegu rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Küll aga saab pidada PPA seni kogutud andmete põhjal tõenäoliseks, et X on Dublini III määruse kohaldamisalas. Seda kinnitab ennekõike Xi nimele väljastatud Taani varjupaigataotleja tunnistus. Dublini III määruse kohaldamist ei mõjuta asjaolu, kas Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on Taanis pooleli. Nii näiteks on vastutav liikmesriik kohustatud võtma isiku tagasi ka juhul, kui isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud või kui ta on ise taotluse tagasi võtnud (Dublini III määruse art 18 lg 1 p-d c ja d). Seepärast kohaldab kohus praeguses asjas VRKS § 361 lg 2 p 7 asemel Dublini III määrust.
6.PPA on loataotluses selgelt esile toonud, et Xi kinnipidamise eesmärk on tagada tema üleandmine Taani Kuningriigile. PPA kinnituse kohaselt tegi PPA 18. detsembril 2025 Taanile vastava päringu ning 19. detsembril 2025 tegi PPA korduva päringu, kuid vastust ei ole veel saabunud. Seega on PPA alustanud Dublini III määruse alusel menetlust, mille eesmärk on anda X üle Taani Kuningriigile kui vastutavale liikmesriigile. Asjaolu, et PPA ei ole veel Taanile Xi tagasivõtmispalvet esitanud, ei takista tema kinnipidamist. PPA eesmärki pidada Xi kinni Taanile üleandmise eesmärgil kinnitab ka PPA 19. detsembril 2025 vormistatud Xi kinnipidamise protokoll (dtl 44 ja 45). PPA pidas Xi alates 18. detsembrist 2025 kl 16:24 kinni VSS § 15 lg 1 alusel (dtl 12 ja 13). Kohtule 19. detsembril 2025 esitatud loataotluses märkis PPA, et uus kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peetakse Xi kinni VRKS § 36 2 lg 1 alusel, on vormistamisel ning esitatakse kohtule esimesel võimalusel. Nimetatud protokolli esitas PPA osalisel kujul enne kohtuistungit (dtl 39–41) ning terviklikul kujul samal päeval pärast kohtuistungit (dtl 42–45). Protokollist nähtub selgelt, et PPA peab Xi kinni VKRS § 36 1 lg 2 p 7 alusel tema üleandmiseks Dublini III määruse alusel. PPA esindaja selgitas kohtule, et Xi peetakse nimetatud alusel kinni alates 19. detsembrist 2025 kl 15:30 (dtl 42).
7.Sellise isiku kinnipidamist, kes teadaolevalt ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, kuid kelle suhtes on PPA alustanud Dublini III määruse alusel tagasivõtmise menetluse, reguleerivad Dublini III määruse art 28 lg 2 koosmõjus art 2 p-ga n ja VSS §-ga 6 8 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p-d 22.2–22.5). 3
3-25-4640
Dublini III määruse art 2 p-s n on esitatud põgenemisohu definitsioon: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid tuleb sätestada riigisiseses õiguses. Eesti õiguses on põgenemisohu kriteeriumid sätestatud VSS §-s 68.
8.PPA on tuginenud Xi põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-dele 6 ja 9. Nimetatud sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest või käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). PPA hinnangul lahkus X Taanist ilma loata ning ta on kohustatud sinna naasma, kuid tema käitumise põhjal on selge, et ta ei soovi seda teha.
8.1.Olemasoleva teabe põhjal saab pidada tõenäoliseks, et X esitas Taanis rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellele osutab ennekõike Xi nimele väljastatud Taani varjupaigataotleja tunnistus. X kinnitas kohtuistungil, et ta viibis 2024. aastal Taanis ning tegemist on talle väljastatud tunnistusega (istungi protokoll, 00:33:51–00:37:35). Vaatamata sellele, et X väitis kohtuistungil, et ta ei tea, et ta oleks Taanis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud, peab kohus tõenäoliseks, et ta seda siiski tegi, sest haldusorganil puuduks ilma rahvusvahelise kaitse taotluseta varjupaigataotleja tunnistuse väljastamiseks alus. Varjupaigataotleja tunnistuse esiküljel all paremas nurgas asuv number osutab tõenäoliselt aastale 2024 („Kortnr.:24/[...]“; dtl 20), mis langeb kokku ajaga, mil X enda sõnul Taanis viibis. X ei ole väitnud, et ta oleks esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse varem mõnes teises liikmesriigis. Samuti puudub seni kogutud teabe põhjal alus hinnanguks, et Xil oleks mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba. Ta küll väitis istungil, et ta võib Prantsusmaal elada, kuid nentis, et Prantsusmaa ei ole andnud talle elamisluba (istungi protokoll, 00:29:40–00:33:29). Prantsusmaalt 18. detsembril 2025 laekunud teabe kohaselt ei ole X seal elamisluba taotlenud ning tema kohta puuduvad sealsetes andmebaasides andmed (dtl 18). Seepärast saab pidada olemasoleva teabe põhjal tõenäoliseks, et vastutavaks liikmesriigiks Dublini III määruse tähenduses on Taani Kuningriik (art 3 lg 1, art 7 lg 2, art 12 lg 1).
8.2.Praeguses asjas puudub teave, mis võimaldaks sisustada põgenemisohtu VSS § 6 8 p-s 9 sätestatud kriteeriumi alusel. Asja materjalide põhjal on küll ilmne, et X lahkus 2024. aastal Taanist, kuid puudub teave, et ta oleks sealt lahkunud ilma loata.
8.3.Küll aga nõustub kohus PPA-ga selles, et Xi osas on täidetud VSS § 6 8 p 6 kohaldamise eeldused. Xil ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust ning seetõttu on tal kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 2). Kuna olemasoleva teabe põhjal on vastutav liikmesriik Taani, tuleks Xil suunduda Eestist Taani. Kohus ei pea tõenäoliseks, et X lahkuks vabaduses viibides vabatahtlikult Taani. Sellele osutavad mitmed asjaolud. Esiteks on X ise seisukohal, et tal tuleks Eestist lahkuda Prantsusmaale (istungi protokoll, 00:53:39–00:54:12). Kohus võtab arvesse ka Xi PPA-le antud ütluseid. PPA 18. detsembri 2025. a küsitluse protokollist nähtuvalt avaldas X PPA-le, et Prantsusmaal elavad tema kolm õde ning Saksamaal üks vend ja kaks õde. Lisaks on ta selgitanud, et lahkus 2024. aastal Taani varjupaigakeskusest Prantsusmaale, sest Taanis oli liiga külm ja tal olid seljavalud (dtl 14–16). Kuigi X ei avaldanud kohtuistungil Taani lahkumise osas vastumeelsust (istungi protokoll, 00:54:32–00:54:39), peab kohus eeltoodud teabe põhjal väga tõenäoliseks, et kui X jääks vabadusse, lahkuks ta Eestist Prantsusmaale, Saksamaale või 4
3-25-4640
mujale, kuid mitte Taani. Seepärast on PPA Xi avaldatu põhjal põhjendatult järeldanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust nõuetekohaselt täita.
8.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xi osas esineb märkimisväärne põgenemisoht (Dublini III määruse art 28 lg 2, art 2 p n ja VSS § 68 p 6).
9.Kohus nõustub PPA-ga, et Xi põgenemisohu maandamiseks ei piisa muudest järelevalvemeetmetest. Xi märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks majutusasutusse paigutamine ebatõhus meede. Võttes arvesse, et X on reisinud EL-s õigusliku aluseta, ei pea kohus ka Xi reisidokumentide hoiule võtmist piisavaks meetmeks.
10.Kohtule teadaolevad asjaolud ei osuta Xi kinnipidamise ebaproportsionaalsusele. Ta ei toonud kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks mõnda tema põhiõigust ülemääraselt (istungi protokoll, 00:57:30–01:03:52). X väljendas istungil muret oma tüdruksõbra käekäigu pärast ajal, mil ta on kinnipidamiskeskuses, kuid kohus ei pea seda väidet kaalukaks. PPA taotluses märgitu kohaselt on kohus määranud Xi tüdruksõbrale ajutise eestkostja, kellel on kohustus tüdruksõbra eest hoolt kanda ja tema õigusi kaitsta.
11.PPA taotleb, et kohus lubaks Xi kinni pidada kuni kaks kuud. Kohtu hinnangul võimaldavad Dublini III määruse art 28 lg 3 teine ja neljas lõik anda loa kuni üheks kuuks. Nimelt sätestab Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu esimene lause, et kui isik peetakse sama määruse alusel kinni, ei tohi ajavahemik vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Sama lõike neljas lõik näeb ette, et kui palve esitanud liikmesriik ei suuda vastu- või tagasivõtmispalve esitamise tähtaegadest kinni pidada, tuleb kinnipeetu vabastada. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud sätetest, et PPA-l tuleb esitada Taanile Xi tagasivõtmispalve hiljemalt ühe kuu jooksul tema Taanile üleandmise eesmärgil kinnipidamisest arvates. Vastasel juhul tuleb X vabastada (v. a juhul, kui tema kinnipidamiseks tekib vahepealsel ajal muu õiguslik alus). Kohus ei saa anda isiku kinnipidamiseks luba EL määruses ettenähtust pikemaks ajaks.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt. Kohus annab Dublini III määruse art 28 lg 2 ja art 2 p n ning VSS § 6 8 p 6 alusel loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19. jaanuarini 2026. Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus, tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (Dublini III määruse art 28 lg 3 esimene ja neljas lõik).
13.Kohus asendab avaldatavas määruses Xi nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.