3-23-1800 T.N kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta saamata jäänud pension välja Kaebaja T.N, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.N apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.N apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses T.N ja Y-i nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.T.N esitas 31. jaanuaril 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata isa (Yi) pensioni osa väljamaksmine T.N arvelduskontole alates 1. aprillist 2019.
2.T.N esitas 15. mail 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) täiendava avalduse määrata isa pensioni osa väljamaksmine alates 1. aprillist 2019.
3.SKA märkis 14. juuni 2023. a kirjas nr 6-1/24102-1, et Y-il on kaks ülalpeetavat ja neile makstakse 50 protsenti tema pensionist. T.N-ile maksti ettenähtud pensioni osa perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest välja märtsikuus. Järgnevatel kuudel toimus maksmine jooksva kuu eest ja rakendati tulumaksuvabastust. T.N-ile on nüüdseks välja makstud Y-i ülalpeetava pensioni osa perioodi 1. jaanuar 2023 – 30. juuni 2023 eest. Pensioni osa makstakse taotlemise päevast ehk avalduse esitamisest.
4.T.N esitas halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks välja maksta saamata jäänud pension alates 1. aprillist 2019. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on õigus saada pensioni alates 1. aprillist 2019, mil isa kinnipidamisasutusse paigutati (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lg 1 ja lg 4 p 1); 2) kaebaja esitas avalduse pensioni saamiseks 31. jaanuaril 2023. Seadus ei takista kaebajal saada pensioni alates 1. aprillist 2019; 3) riik ei või kaebaja arvelt alusetult rikastuda. Riik maksis Y-i teisele lapsele pensioni. Riik rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, jättes teavitamata, et ka kaebajal on õigus riiklikule pensionile alates 1. aprillist 2019; 4) RPKS § 32 lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11, 12 ja 13.
5.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) riiklikku pensioni makstakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2; vt TrtRngKo 3-19-1768; 2) uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust pole rikutud. Kaebaja sai täisealiseks 1. novembril 2017 ehk enne isa vahi alla võtmist. Kaebaja isal oli 2019 üks alaealine laps ning täisealise lapse kohta õppimise andmed puudusid.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12. aprilli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on Y-i tütar. SKA peatas 1. aprillil 2019 Y-ile vanaduspensioni maksmise, sest ta viibis vahi all. Kaebaja esitas riikliku pensioni maksmiseks avalduse 31. jaanuaril 2023. Kaebaja vennale maksti riiklikku pensioni RPKS § 46 lg 4 punkti 1 alusel alates 1. aprillist 2019. Kaebaja sai täisealiseks enne, kui Y-ile vanaduspensioni maksmine peatati. Kaebaja õpib välisriigis, mille kohta puudub EHIS-es info; 2) kaebajal oli õigus riiklikule pensionile (RPKS § 46 lg 4); 3) kaebajal oli õigus riiklikule pensionile alates sellest hetkest, millal ta esitas SKA-le avalduse ehk 31. jaanuarist 2023 (RPKS § 31 lg 1 ja lg 2). Kaebajal ei olnud õigust saada riiklikku pensioni varasema aja eest; 4) uurimispõhimõtet pole rikutud. Kohaldamisele ei kuulu RPKS § 30 1, sest tegemist polnud vanaduspensioniga. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23 lg 4 ei kuulu kohaldamisele, sest see norm kohaldub olukorras, kus avaldus on esitatud ja kontrollitakse isiku avaldust. RPKS ja SÜS ei näe ette kohustust eelnevalt teavitada isikut RPKS § 46 lg 4 tähenduses riikliku pensioni saamise õigusest; 5) SKA-l puudus võimalus tuvastada, et kaebajal on pensioni saamise õigus. Kaebaja ei olnud
1.aprilli 2019. a seisuga alla 18-aastane ülalpeetav. EHIS ei kajastanud välisriigi kooli andmeid ja vastustaja ei saanud tuvastada, et kaebaja vastab RPKS § 20 lg 2 p-s 1 nimetatud ülalpeetava nõuetele; 2(4)
3-23-1800 6) RPKS § 32 lg 2 on põhiseaduspärane norm. Kaebajat ei koheldud tema vennast erinevalt. Kaebajale tagati abi alates hetkest, millal ta seda taotles.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustajal lasus kohustus maksta kaebajale pensioni RPKS § 46 lg 4 alusel. Kaebaja esitas maksmiseks avalduse ja pension oleks tulnud tasuda kogu perioodi eest. RPKS § 32 lg 2 ei näe ette, et pensioni makstakse alates avalduse esitamise hetkest (vt ka SÜS § 16 lg 1); 2) SKA rikkus uurimispõhimõtet. SKA-l lasus kohustus teavitada kaebajat hüvitise õiguse tekkimisest (SÜS § 23 lg 4). SKA määras pensioni kaebaja vennale; 3) kaebaja esitas SKA-le välisriigis õppimise tõendi; 4) RPKS § 32 lg 2 on põhiseadusvastane; 5) halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes SKA-lt haldusmenetluse toimiku välja nõudmata. Pensioni määramise asjaolud pole kaebajale selged; 6) vastustaja pole jaganud kaebajale selgitusi. Kaebaja esitas halduskohtule rahaliselt arvestatava nõude, mida on võimalik käsitada ka kahju hüvitamise taotlusena. Halduskohus ei ole aga seda teinud. Uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu tekitati kaebajale kahju, mis vastab oma suuruse poolest saamata jäänud pensioni suurusele.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli õigus saada riiklikku pensioni RPKS § 46 lg 4 p 2 alusel. Kaebaja pensionärist isa oli mõistetud süüdi ja teda karistati vangistusega ning kaebaja oli alla 24-aastane, kes õppis Venemaa Föderatsioonis. Vaidluse all on küsimus, kas kaebajale tuleb RPKS §-s 46 nimetatud riiklikku pensioni maksta alates 1. aprillist 2019 või avalduse esitamise ajast ehk 31. jaanuarist 2023.
10.RPKS § 32 lg 1 kohaselt määratakse riiklik pension nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest arvates (RPKS § 32 lg 1). Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2 esimene lause). Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension vanaduspensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul vanaduspensioniikka jõudmise päevast arvates; 11) soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates ning 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist (RPKS § 32 lg 2 teine lause).
11.RPKS § 32 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb riikliku pensioni saamiseks täiendav tingimus, milleks on nõue esitada SKA-le pensioni avaldus, ning riiklik pension määratakse taotlemise päevast (vt ka TlnRngKo 3-18-1600, p 10). Kaebaja esitas SKA-le avalduse 31. jaanuaril 2023 ning vastavalt sellele avaldusele on kaebajale määratud RPKS § 46 lg-s 4 nimetatud riiklik pension. Kaebaja suhtes ei kohaldu RPKS § 32 lg 2 p-des 1–2 nimetatud 3(4)
3-23-1800 olukorrad. Seega ei olnud SKA-l kehtiva õiguse kohaselt kohustust määrata kaebajale riiklikku pensioni alates 1. aprillist 2019.
12.SKA pole rikkunud uurimis- ega selgitamiskohustust. SKA menetlus algas pensioniavalduse esitamisega (RPKS § 32 lg 1 ja HMS § 35 lg p 1 p 1). SKA-l ei olnud väljaspool riikliku pensioni määramise menetlust kohustust asuda enda algatusel uurima seda, kas kaebajal on õigus saada riiklikku pensioni. Riikliku pensioni saamise vastu peab huvi tundma eeskätt isik ise. Lisaks oli kaebaja 1. aprilliks 2019 täisealine ning SKA-l puudus teave selle kohta, et kaebaja kvalifitseerub RPKS § 20 lg 2 p 1 mõttes alla 24-aastaseks õppijaks. Vastupidist järeldust ei too kaasa ka SÜS § 23 lg 4, mille kohaselt kontrollib hüvitise andja seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikut hüvitise õiguse tekkimisest. Viidatud normi kohaselt pidi kontrollikohustus tulenema seadusest, kuid RPKS-st sellist kohustust vastustajale väljaspool riikliku pensioni määramise menetlust ei tulenenud.
13.Asjaolu, et halduskohus jättis toimikusse võtmata kõik haldusmenetluse materjalid, nagu nõuab HKMS § 122 lg 2 p 5, ei anna alust tühistada halduskohtu otsust. Vaidlus taandub üksnes õiguse kohaldamisele ning haldusmenetluse toimikust ei saa praegusel juhul ilmneda asjaolusid, mis tooksid kaasa SKA haldusakti tühistamise.
14.Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et saamata jäänud pension on temale tekitatud kahjuks. Samas pole ta taotlenud kaebuse muutmist. Kaebuse muutmiseks puuduks ka alus, sest kahjunõue on perspektiivitu – kaebajale tekkis kahju tema enda tegevusetuse, mitte haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu (HKMS § 49 lg 2; vt ka käesolev otsus, p-d 12 ja 13).
15.Praegune vaidlus ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Ükski asjaolu ei viita ka sellele, et kaebaja oleks PS § 28 mõttes puudust kannatav isik ja et talle tuli anda riigi abi just RPKS § 46 lg 4 näol.Ebamõistliku koormusena ei saa käsitada seda, et kaebajal kui täisealisel isikul tuli pöörduda SKA poole pensioni saamiseks. See, et teatud haavatavate isikute grupile on seadusandja näinud RPKS § 32 lg 2 p-des 1 ja 2 ette erikorra, ei tähenda, et sarnaselt tuleks kohelda ka kaebaja gruppi. Riigi vahendite säästlik kasutamine on erineva kohtlemise piisav õigustus (vrd RKPJKo 5-24-26, p-d 65–66). RPKS § 32 lg-d 1 ja 2 näevad riikliku pensioni määramiseks ette nõude esitada pensioniavaldus ning pension määratakse taotlemise päevast arvates. Tegemist on pikka aega kehtinud üldreegliga. Riiklikust pensionist huvitatud isikul on võimalus vajaduse korral viia ennast kurssi teda puudutavate õigusnormidega ja vastavalt sellele talitada. Selles küsimuses hoolsuse üles näitamata jätmist ei tule ette heita SKA-le ega õigusnormi andjale. Kaebaja oli 1. aprilliks 2019 täisealine ja tal oli võimalik esitada avaldus pensioni saamiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.1).
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.