2-23-8536/30 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. aprillil 2021 üürilepingu, millega hageja andis alates 14. aprillist 2021 kostjatele kasutada korteri asukohaga XXX. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 12. aprill 2023. a. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 20. märtsil 2023. Ülesütlemise põhjuseks oli üürivõlg (tasumata oli üür ja kõrvalkulud) ning korteri mittesihipärane kasutus (tahtlik kahjustamine), mille tagajärjel kaotas korter olulise osa turuväärtusest. Hageja tasaarvestas enda nõude kostjate poolt tasutud tagatisrahaga. Kostjatel on tasumata üür märtsi 2023. a eest 540 eurot, kommunaalmaksed jaanuar – märts 2023. a eest 379 eurot 1 sent. Kostjad on eluruumi järjepidevalt ja vastutustundetult tahtlikult kahjustanud. Kostjad on kahjustanud korteri viimistlust ja sisustust. Põrandaparkett on sügavate kriimudega ja määritud, värvikahjustustega, värv mööblilt ja köögi tööpinnalt on maha kraabitud, kapiklaasid lõhutud, seinad kraabitud, seinad on ohjeldamatult täis tüübeldatud ja arvukate värvikahjustustega, pliidiplaat kahjustatud. Hageja on võtnud korteri ja selle sisustuse taastamiseks hinnapakkumuse, mille kohaselt on taastamiskulud 16 902 eurot. Korteri värskendusremondi tsükliks on 15 aastat. Lähtudes asjaolust, et korteri viimistlus ja sisustus pidi 15-aastase perioodi jooksul amortiseeruma järgneva 9 aasta vältel (korterit on ülesütlemiseni kasutatud 6 aastat), tuleb kostjatel hüvitada korteri ja sisustuse taastusremondi kulu, mis vastab 9 aastale ehk 10 141 eurot 20 senti. Kui kostjad oleksid jätkanud mõistlikult, kahju tekitamata ja finantsdistsipliini korrektselt järgides korteri edasist kasutamist, poleks hagejal tekkinud saamata jäänud tulu perioodil, mis kulus kahjustuste likvideerimisele ja uue üürniku leidmisele. Hagejal on alates 1. aprillist 2023 minimaalselt saamata jäänud tuluna kahju 540 eurot kuus uue üürniku leidmiseni. Perioodi 1. juunist 2023 kuni 12. juunini 2023 eest on saamata jäänud tulu suuruseks 1296 eurot (540 + 540 + (540 / 30 x 12)). Seejuures tuleb arvestada kahjustatud korteri taastusremondile kuluva aja ning vajaliku sisustuse leidmise ja korterisse paigaldamise ajaga. Hageja oli sunnitud kasutama lepingu ülesütlemise asjaolude väljaselgitamiseks, lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja nõude koostamiseks, kahjuhüvitise nõude koostamiseks ja esitamiseks õigusabi. Hageja on tasunud esindajale õigusabi eest 1296 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kohtutäituri kullerteenuse eest 49 eurot 56 senti. Kokku palub hageja mõista kohtuvälise õigusabiteenuse ja täituri kullerteenuse eest 1345 eurot 56 senti.

7.Hageja palub mõista kostjatelt välja kahjuhüvitise 10 141 eurot 20 senti ning saamata jäänud üüri 1296 eurot. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg-te 2–4 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise