Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-4530
Tsiviilasi
OÜ Peipsi Grupp Holding hagi Vladimir Feltini vastu 1406 euro 6 sendi väljamõistmiseks 1406 eurot ja 6 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. aprilli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Peipsi Grupp Holding apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: OÜ Peipsi Grupp Holding (hageja), rk 11297018; lepinguline esindaja Artur Umuršadjants Vastustaja: Vladimir Feltin (kostja), ik xxxxxx; lepinguline esindaja adv Tõnu Mets
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Maakohus märkis, et nõude sissenõutavaks muutumise kindlakstegemisel tuleb tõlgendada lepingut. Maakohus sedastas, et pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ning seetõttu ei ole kohtul võimalik lähtuda lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lõigetest 1 ja 3. Maakohus tõlgendas lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt selliselt, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Maakohtu hinnangul nähtub lepingu punktidest 1-4, et kostja peamine kohustus ei olnud mitte laenuna saadud rahasumma tagastamine, vaid raha eest ostetud kauba üleandmine hagejale. Seejuures võis kostja lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt seda kaupa kasutada kalapüügiks seni, kuni ta püüab kala hageja jaoks. Praeguse hagi esemeks oleva laenuraha tagastamise nõude alus tuleneb lepingu punktist 5, mille kohaselt on kostjal raha tagastamise kohustus juhul, kui ta ei too kaupa hagejale lepingu tähtajaks ja tingimustel. Nimetatud lepingupunktis ei ole aga täpsustatud, millist tähtaega on mõeldud. Maakohtu hinnangul sisaldub lepingus lisaks lepingu punktis 7 nimetatud lepingu kolmeaastasele kehtivusajale ka lepingu punktist 4 tulenev tingimuslik tähtaeg, mille möödudes pidi kostja laenulepingu alusel saadud raha eest ostetud kauba hagejale üle andma. Lepingu p 4 sätestab kostja kohustuse anda hagejale üle kõik tema käes olev vara, kui ta ei püüa enam hageja jaoks kala. Maakohus leidis, et lepingu punktide 4, 5 ja 7 koostoimes oli kostjal kohustus tagastada hagejale laenatud raha juhul, kui ta ei andnud kostjale raha eest ostetud kaupa üle kolme aasta möödumisel lepingu sõlmimisest või juhul, kui kostja lõpetab hageja kasuks kalapüügi varem, siis pärast hageja kasuks kalapüügi lõpetamist. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas hageja kasuks kalapüügi enne lepingu kolmeaastase tähtaja möödumist, muutus hageja nõue sissenõutavaks pärast kalapüügi lõppu. Poolte väidetest nähtuv kõige hilisem ajahetk, mil kostja lõpetas kalapüügi hageja kasuks, oli 2011. a juuni (hageja enda väitel 2010. a). Arvestades vara tagastamise mõistlikuks ajaks VÕS § 82 lõigete 3 ja 7 mõttes ühte kuud, muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 31. augustil 2011. Seega on hageja nõue aegunud.
Lepingu punktis 5 on märgitud, et vastustaja peab tagastama raha, kui ta ei osta ja ei anna kaupa üle apellandi lattu lepingus märgitud tähtajaks. Ainsaks tähtajaks lepingus on 3-aastane lepingu kehtivuse tähtaeg (p 7). Nõue muutus sissenõutavaks kolme aasta möödumisel alates laenulepingu sõlmimisest. Lepingu punktide 1, 2, 3 ja 4 koostoimes tõlgendamine rajaneb sellel, et vastustaja täitis lepingu punktid 1, 2 ja 3. Lepingu punkti 3 tähendus seisnes selles, et apellandil oleks võimalik kontrollida ja tuvastada, mida vastustaja ostis laenuks võetud raha eest, võtta see vara arvele, kustutada vastustaja võlg apellandi ees ning seejärel anda vahendid kala püüdmiseks vastustaja kasutusse. Ei vasta tõele, et vastustaja käitus kohusetundlikult ning täitis kõik oma kohustused vastavalt lepingu punktidele 1, 2 ja 3. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 82 lg 3 nõude sissenõutavaks muutumise osas. VÕS § 82 lg 3 ei ole kohaldatav, kui ei ole kindlaks määratud kohustuse täitmise aega.
esile toodud, kas hüvitamisele kuuluv summa on arvestatud käibemaksuga või ilma, siis lähtub ringkonnakohus eeldusest, et summa on esitatud koos käibemaksuga.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.