X. X. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale 05.11.2025 IV üksuse III sektsiooni lukustamise otsus
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X. X.i taotlus võtta haldusasjast nr 3-25-4070 käesoleva haldusasja juurde kaebaja 13.11.2025 seisukoht.
2.Lõpetada X. X.i kaebuse menetlus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Tallinna Halduskohtusse saabus 13.11.2025 X. X.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale 05.11.2025 IV üksuse III sektsiooni lukustamise otsus. Kaebaja viitas, et vangla jättis tema teabenõudele otsuse väljastamiseks tähtaegselt vastamata.
2.Kohus edastas Tallinna Vanglale 13.11.2025 kohtunõude, mille kohaselt tuli vanglal selgitada, kas kaebaja on vangla poole 05.11.2025 otsuse väljastamiseks pöördunud ning esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid. Kohus tegi ühtlasi ettepaneku lahendada kaebus kohtuväliselt ja esitada seda kinnitavad tõendid.
3.Kohtusse saabus 19.11.2025 Tallinna Vangla vastus kohtunõudele, milles vangla selgitas, et X. X.i taotlus 05.11.2025 IV üksuse III sektsiooni lukustamise käskkirja saamiseks registreeriti 06.11.2025. Kaebajale väljastati küsitud käskkiri 19.11.2025, mida kaebaja ka kinnitas oma allkirjaga. Vangla lisas vastusele kaebaja pöördumise, soovitud käskkirja ja kinnituse selle kättesaamise kohta.
3-25-4256
4.Kohus saatis kaebajale 20.11.2025 kohtunõude, milles küsis seisukohta menetluse lõpetamise kohta, kuivõrd vangla vastas ja esitas kaebajale küsitud 05.11.2025 otsuse (käskkirja) ning sellega oli kaebuse eesmärk saavutatud. Kohus selgitas ühtlasi, et kaebajal on võimalus taotleda kohtumenetluse jätkamist toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on tema õiguste kaitseks vajalik.
5.Kaebaja vastas kohtunõudele 20.11.2025, avaldades soovi menetlust jätkata preventiivsel eesmärgil. Menetluse lõpetamisel lõpeb tema tõhusama õiguskaitsevaheni kasutamise menetlus ning edaspidi puudub veel mõni selline tõhusam õiguskaitsevahend, mida ta saaks kasutada. Õigusvastasuse tuvastamine teabenõudele vastamise tähtaja rikkumise osas on vajalik, sest vastustaja jätab järjepidevalt ja süsteemselt tema pöördumistele vastamata. Kujunenud on olukord, kus iga teabenõude või haldusakti kättetoimetamise nõude täitmine toimub halduskohtu vahendusel. Kaebaja viitab preventiivse huvi põhjendamisel haldusasjas 3-25-4070 oma 13.11.2025 vastuse punktile 2.1 ning taotleb, et kohus võtaks selle käesoleva asja juurde. Kaebaja on 14.11.2025 esitanud juba kaks uut kaebust Tallinna Halduskohtule põhjusel, et vangla on rikkunud vastamistähtaega. Vanglale on veel esitatud nõudeid, millele ei ole tähtaegselt vastatud ning kaebaja koostab selleks kohtule veel uusi kaebusi. Kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist, kuna kohtumenetlused võtavad tunduvalt kauem aega kui teabenõudele vastamistähtaeg seaduses. Osad teabenõuded on esitatud õiguste kaitseks, osad aga jälle muul eesmärgil (nt koolis lõputöös analüüsi koostamiseks, statistilised andmed jne).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja taotlus dokumendi juurde võtmiseks haldusasjast nr 3-25-4070
6.Kaebaja palus haldusasjast nr 3-25-4070 käesoleva asja juurde võtta 13.11.2025 vastuse, mille p-s 2.1. põhjendab ta oma huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
7.Kohus on kohtute infosüsteemis kaebaja viidatud dokumendiga tutvunud ning ei pea selle juurdevõtmist käesoleva asja juurde vajalikuks. Dokumendis ei sisaldu suuremas ulatuses põhjendusi kui praeguses asjas kaebaja preventiivse huvi kohta on antud. Seetõttu jääb kaebaja taotlus dokumendi juurdevõtmiseks rahuldamata. Menetluse lõpetamine
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
9.Kaebaja on 19.11.2025 vanglalt saanud 05.11.2025 otsuse, mille väljastamise kohustamiseks ta kohtu poole pöördus. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud. Kaebaja soovis menetluse jätkamist tema teabenõudele ettenähtud aja jooksul vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, põhjendades seda preventiivse huviga.
10.Riigikohus on 23.05.2025 määruses nr 3-24-797 (p 25) selgitanud, et preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema 2(4)
3-25-4256 võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12) selgitanud ka seda, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
11.Kohus möönab, et kaebaja taotlus dokumendi või vangla valduses oleva teabe saamiseks on käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 tähenduses. Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates registreerimisele järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg 1 ja 3). Täpsustamist vajava või aeganõudvama teabenõude täitmise korral võib vastamistähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani, kuid ka sellest peab koos põhjendustega teabenõudjale viie tööpäeva jooksul teavitama (AvTS § 19). Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale teabenõude 05.11.2025, mille vangla registreeris 06.11.2025. Seega lasus vanglal kohustus vastata teabenõudele 13.11.2025, kuid vangla vastas kaebajale 19.11.2025.1 Kuivõrd kaebaja viitas oma 20.11.2025 avalduses vangla süstemaatilisele praktikale vastata hilinemisega alles peale kohtu poole pöördumist, kontrollis kohus kohtute infosüsteemist kaebaja lähiajal esitatud kaebusi ning leidis, et kaebaja on alates 07.11.2025 esitanud halduskohtule kokku 4 kaebust (k.a käesolev haldusasi), mis seonduvad sellega, et kaebaja on pöördunud vangla poole, kuid väidetavalt ei ole vangla vastanud. Neist kahel juhul (haldusasjad nr 3-25-4070 ja 3-25-4255) ei käsitlenud vangla kaebaja pöördumisi teabenõuetena ning seda silmas pidades ei pruukinud vangla olla vastamisega viivituses. Haldusasjas 3-25-4260 sai kaebaja vastuse teabenõudele hilinemisega. Eelneva põhjal ei ole veel alust väita, et kaebaja teabenõuetele vastamisega hilinemine oleks süstemaatiline ja et sellises olukorras oleks põhjendatud ja vajalik jätkata kaebuse menetlemist, minnes üle tuvastamiskaebusele. Teabenõudele vastamise kohustuse rikkumise kõrvaldamine ei ole üldjuhul võimatu ega ka raske. Seda on võimalik teha nii teabevaldaja enese järelkontrolli tulemusel, kui ka esitades vastava vaide Andmekaitse Inspektsioonile või kohustamiskaebuse halduskohtusse (vt AvTS §-d 46 ja 51). Kohtul puudub alus kahelda, et vangla täidab reeglina teabenõuetele vastamise kohustust. Ka praegusel juhul on kaebaja vastuse teabenõudele saanud. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest, nagu ka eelnevalt viidatud kohtus registreeritud kaebaja kaebuste puhul ilmnes, võib olla tekkinud eriarvamus selles, kas tegemist on teabenõude või mõne muu pöördumisega, mille seaduses sätestatud vastamistähtajad on erinevad. Iga juhtum tuleb seega eraldi läbi vaadata ja lahendada vastavalt selle asjaoludele. Seega ei saa praeguse haldusasja raames õigusvastasuse tuvastamine omada ka selget preventiivset mõju võimalikes tulevastes asjades ega ole kaebaja õiguste kaitse vaates vajalik ega tõhus. Õigusvastasuse tuvastamine on vaid deklaratiivne õiguskaitsevahend, see ei muuda olemasolevat õiguslikku olustikku, vaid teeb üksnes siduvalt kindlaks juba olemasolevad asjaolud. Jätkutuvastuskaebusele üleminek poleks antud juhul kooskõlas ka menetlusökonoomika eesmärgiga, kuivõrd kohus ei ole kaebust menetluse võtnud ega asunud seda sisuliselt lahendama. Kohus märgib täiendavalt, et teabenõudele vastuse saamine ei peaks tavapäraselt käima läbi kohtu, mis on aja- ja ressursimahukaim viis, millele ka kaebaja ise viitab oma 20.11.2025 1
Tallinna Vangla 19.11.2025 vastus kohtunõudele ja selle lisad
3(4)
3-25-4256 avalduses. Mõistlik oleks, kui sellised küsimused leiaksid esmajoones lahenduse poolte endi vahel, vajadusel vastamiskohustust meelde tuletades. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks vangla poole pöördunud meeldetuletusega teabenõudele vastamistähtaja saabumise osas, vaid kaebaja on pöördunud koheselt ilma vastamistähtaja lõppu (13.11.2025) ära ootamata kohtu poole. Kui teabenõudele tähtaegse vastamise kohustust siiski rikutakse ja see on pidev, on võimalik ka haldusorgani juhtkonna tähelepanu sellele pöörata, kes saab kontrollida oma töötajate tegevust ning vajadusel üle vaadata oma asutuse töökorralduse.
12.Kuivõrd antud juhul puudub alus menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.
13.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
14.Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, mistõttu ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
15.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.