N.X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastata 11.03.2026 teabenõudele
Menetlusosalised
Kaebaja – N.X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Illimar Erich Tender
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada N.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale läbivaatamatult.
Võtta menetlusse N.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta N.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Avaldada jõustunud määrus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
N.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 26.03.2026 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 11.03.2026 teabenõudele. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja teabenõude, et saada vangla IV üksuse juhi ametisse nimetamise käskkiri. Vangla ei ole teabenõuet täitnud. Käskkiri mõjutab kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebajal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2026 määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ning küsis menetlusabi taotluse lahendamiseks kaebajalt selgitusi tema õiguste ja
3-26-892 vabaduste rikkumise kohta. Sama määrusega küsis halduskohus Tallinna Vanglalt selgitusi ja haldusmenetluse materjale.
3.Tallinna Vangla esitas 07.04.2026 vastuse lisana oma 06.04.2026 vastuse kaebaja 11.03.2026 teabenõudele, millega väljastati kaebajale ka teabenõudes nimetatud käskkiri.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 07.04.2026 määrusega asja menetluse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning otsustas jõustunud kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 3). Menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest vastustaja on kaebaja teabenõude täitnud. Seega on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Arvestades kohtuasja menetluslikku seisu, ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja ei ole vastanud tähtaegselt (s.o hiljemalt 06.04.2026) kohtu 30.03.2026 määrusele. Kaebaja võib olla kaotanud huvi kaebuse menetlemise vastu. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas teabenõudega soovitud käskkirja sisu mõjutab tema õigusi ja vabadusi ning sellist riivet ei saa mõistlikult järeldada avaliku teenistuse seaduse § 26 lg-s 1 toodud loetelust või vangistusseaduse § 154 lg-st 2, ei ole menetluse jätkamine vajalik ka vangla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse lõpetamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Menetlusabi taotluse sisulise lahendamise korral tuleks see jätta rahuldamata, kuna kaebajale asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg-d 1–3).
5.N.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 07.04.2026 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see ei kaitse tõhusalt kodanike õigusi saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. Menetluse lõpetamise asemel pidanuks jätkama menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebaja ei pea kohtule põhjendama, miks ta küsis vanglalt teabenõudes märgitud teavet. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust selgitada, miks on menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vanglateenistus jätab pidevalt teabenõuetele vastamata ja teabenõuete täitmine toimub sisuliselt halduskohtu vahendusel. Kaebaja on vangla omavoli ohver. Selliselt muutub AvTS § 18 lg 1 sisutuks. Seega on kaebajal menetluse jätkamiseks preventiivne huvi. Kaebaja menetlusabi taotlus on alusetult jäetud läbi vaatamata. Halduskohus ei põhjendanud, miks asendatakse avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse saamisel muu hulgas seda, kas määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud ning kui isikul puudub määruskaebuse esitamise õigus, tuleb määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. HKMS § 203 lg-st 1 tulenevalt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
7.Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ei saa esitada määruskaebust ning määrus ei takista selles osas ka edasist menetlust (vt ka HKMS § 119 lg 1 2(4)
3-26-892 ja § 175 lg 6; Riigikohtu 20.09.2024 määrus nr 3-21-1243, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2026 määrus nr 3-25-3069, p 4). Selles osas tuleb määruskaebus tagastada.
8.Ringkonnakohus selgitab siiski, et halduskohus otsustas omal algatusel asendada avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (vt HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). Kui kaebaja soovib, et halduskohtu 07.04.2026 määrus avaldatakse pärast jõustumist arvutivõrgus kärpimata kujul või kaebaja andmeid varjatakse ulatuslikumalt, on tal võimalik esitada halduskohtule põhjendatud taotlus (HKMS § 175 lg 3). Kuna määruskaebuses on kaebaja üksnes väga üldsõnaliselt viidanud 07.04.2026 määruse põhjendamispuudustele, ei käsita ringkonnakohus määruskaebust HKMS § 175 lg-s 3 nimetatud taotlusena, mis tuleks edastada lahendamiseks halduskohtule. II
9.Määruskaebus halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
12.Kaebuse eesmärk oli see, et Tallinna Vangla vastaks kaebaja 11.03.2026 teabenõudele ja esitaks kaebajale teabenõudes nimetatud käskkirja. Vangla on teabenõudele vastanud ja edastanud talle taotletud käskkirja. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ja esines HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus rikkus menetlusnormi, sest ei andnud kaebajale võimalust selgitada, kas ja millistel põhjustel ta taotleb HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist. See eksimus ei too siinse vaidluse asjaoludel siiski kaasa määruskaebuse rahuldamist. Kaebaja on esitanud põhjendused määruskaebuses ning nende põhjal on selge, et jätkutuvastuskaebuse menetlemiseks ei ole alust.
14.Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole lubatud pelgalt haldusakti või toimingu objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajal menetluse jätkamiseks preventiivne huvi. Preventiivne huvi tähendab, et peab olema põhjust arvata, et vastustaja võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma kaebaja õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25).
15.Kaebaja 11.03.2026 avaldus (dtl 8) on käsitatav teabenõudena AvTS § 6 tähenduses. Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates registreerimisele järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg-d 1 ja 3). Täpsustamist vajava või aeganõudvama teabenõude täitmise korral võib vastamistähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani, kuid sellest peab koos põhjendustega teabenõudjale viie tööpäeva jooksul 3(4)
3-26-892 teavitama (AvTS § 19). Asja materjalide kohaselt täitis Tallinna Vangla kaebaja 11.03.2026 teabenõude alles 06.04.2026 ning puuduvad andmed, et vastamistähtaega oleks pikendatud.
16.Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud muid konkreetseid juhtumeid, mil Tallinna Vangla on jätnud kaebaja teabenõuded (tähtaegselt) täitmata. Kohtute infosüsteemist nähtub siiski, et kaebaja on esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi seoses sellega, et ta on pöördunud Tallinna Vangla poole, kuid vangla ei ole talle (tähtaegselt) vastanud. Haldusasjades nr 3-25-4260 ja nr 3-25-4256 sai kaebaja vastuse teabenõudele hilinemisega. Samas näiteks haldusasjades nr 3-25-4070 ja nr 3-25-4255 ei käsitanud Tallinna Vangla kaebaja pöördumisi teabenõudena, vaid selgitustaotlusena ning seetõttu ei pruukinud vangla olla vastamisega viivituses. Neil asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus arvata, et Tallinna Vangla süstemaatiliselt vastab kaebaja teabenõuetele hilinemisega või jätab neile sootuks vastamata. Ka siinses haldusasjas on kaebaja saanud vastuse oma 11.03.2026 teabenõudele. Praeguse haldusasja raames õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks ka selget preventiivset mõju võimalikes tulevastes asjades, sest iga juhtum tuleb eraldi läbi vaadata ja lahendada vastavalt selle asjaoludele. Lisaks ei ole teabenõudele vastamise kohustuse rikkumise kõrvaldamine üldjuhul võimatu või ebamõistlikult raske, sh on kaebajal võimalik esitada vaie Andmekaitse Inspektsioonile või kohustamiskaebus halduskohtusse (vt AvTS §-d 46 ja 51). Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
17.Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Siinses haldusasjas ei toeta menetluse jätkamist ka menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei ole jõutud.
18.Eelneva põhjal oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kokkuvõttes õige. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
19.Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus jõustunud määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.