Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Einar Vene 17. detsember 2025, Tartu 3-25-3859 X.X.-i kaebus Tartu Vangla peale seoses telefonikõnede tegemisega Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja / määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldama ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2025. a määrus muutmata osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2025. a määrus muutmata osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Tartu Vanglal kõnede piiramine ja numbrite sisestamise piiramine ja kõnede pealtkuulamine. Kaebaja märkis, et ta viibib üksikvangistuses ja peaks saama helistada kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja neljapäeviti), kuid 23. oktoobril ja 27. oktoobril 2025 talle telefoni kasutamist ei võimaldatud. Lisaks ei lasta tal iseseisvalt numbreid valida ning valvurid kuulavad kõnesid pealt.
2.Tartu Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
2.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul ei ole HKMS §-s 45 lg 1
sätestatud keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
2.2.Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal helistada esmaspäeviti ja neljapäeviti ning ka kaebaja ei ole väitnud, et talle järjepidevalt helistamist ei võimaldata. Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest (dtl 8-17, 20) nähtub, et 23. oktoobril ja 27. oktoobril 2025 jäid kaebajal telefonikõned tegemata tema enda tegevuse tagajärjel. 23. oktoobril 2025 võimaldas vangla kaebajale tema soovitud ajal telefonikõne teha, kuid kaebaja lõhkus telefonitoru ära. 27. oktoobril 2025 oli kaebaja terve päeva vältel agressiivne ning telefonikõnesid ei olnud võimalik teostada. Seega jäid kaebajal telefonikõned tegemata temast endast tingitud põhjustel ning puudub alus arvata, et vastustaja piiraks tulevikus kaebaja telefonikõnede tegemist olukorras, kus kaebaja oma käitumisega ei ohusta vangla vara, teisi isikuid ega iseennast. Kuigi kaebaja väidab, et vanglaametnike ettekanded ei vasta tõele, puudub kohtul alus kahelda nende tõele vastavuses. Liiatigi on kaebaja agressiivset käitumist oma ettekannetes kirjeldanud mitte üks, vaid mitu erinevat vanglaametnikku ning ettekanded on põhjalikud. Lisaks ei saa kohus teha vanglale sellist definitiivset ettekirjutust, mille kohaselt ei tohiks kaebaja telefonikõnesid ühelgi juhul piirata. Vanglal on telefonikõnede võimaldamisel kaalumisruum ning kõne võimaldatakse üksikjuhtumil tehtava otsuse alusel. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta 27. oktoobril 2025 kell 13.00 helistamiseks taotlust ei esitanud, siis vangla edastatud dokumentidest nähtub tõepoolest, et tegemist ei olnud kaebaja taotlusega, kuid eelnev ei oma praegusel juhul mingit tähtsust.
2.3.Kaebaja soovib ka, et vanglaametnikel keelataks telefoninumbrite sisestamine. Kohus märgib, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 51 lg 2 reguleerib kinnipeetava helistamisvõimalust järgmiselt. Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega näeb õigusakt ette, et telefoninumbri võib kinnipeetava asemel valida ka vangla teenistuja ning kui kaebajale võimaldatakse sellisel viisil telefonikõne tegemine, siis ei ole kaebaja õigusi kuidagi riivatud ning kaebaja soovitud keelava ettekirjutuse tegemiseks puuduks alus.
2.4.Mis puudutab kaebaja kahtlust, et tema kõnesid kuulatakse pealt ning arvamust, et selline tegevus tuleb keelata, peab kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et kaebaja kirjeldatud viisil (s.o „valvur sekkus teise telefoni kaudu meie kõnesse ja segas vahele ja kommenteeris“) vanglas tema kõnesid pealt kuulataks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi saladus (VsKE § 51 lg 1) ning reaalne oht, et vangla kuulab kaebaja telefonikõnesid pealt, kohtu hinnangul puudub.
2.5.Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul puudub oht, et vangla hakkaks kaebaja telefonikõnesid õigusvastaselt piirama või kuulaks neid pealt. Lisaks ei kaasne kaebajale mingeid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi sellest, kui kaebaja asemel valib telefonikõne tegemiseks telefoninumbri vangla teenistuja. Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X.X. esitas halduskohtu 30. oktoobri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitse ja saata asi tagasihalduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja esitas taotluse tõendite kogumiseks. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus jättis välja selgitamata kõik tähtsust omavad asjaolud. Halduskohtu määrus on vastuoluline. Kohus ei ole kaebajale kohaldanud suhtluspiirangut, et 2
vanglal oleks õigus numbreid valida, kõnesid piirata ning kõnesid pealt kuulata. Telefon on tugevasti kinnitatud metall elementidega käru külge ja selle lõhkumine on võimatu. Kaebaja märkis, et 1. novembri 2025. a seisuga sai ta viimati teha tavapärase kõne 21. oktoobril 2025.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esitatud keelamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 1 kohaselt lubatav ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Samuti on halduskohus põhjendatult jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegusel juhul on täitmata HKMS §-s 45 lg 1 sätestatud keelamiskaebuse eeldused.
7.Kaebaja väitis kaebuses, et vangla peab temale võimaldama helistamist esmaspäeviti ja neljapäeviti, kuid 23. oktoobril ja 27. oktoobril 2025 ta helistata ei saanud. Halduskohus on Tartu Vangla esitatud materjalidele viidates põhjendatult leidnud, et 23. ja 27. oktoobril 2025 jäid telefonikõned tegemata kaebajast endast tingitud põhjustel, kuna ühel juhul lõhkus kaebaja telefonitoru ning teisel juhul oli ta kogu päeva vältel agressiivne. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vangla esitatud vastus ega vanglaametnike ettekanded alust järeldada, et vastustaja piiraks edaspidi kaebaja telefonikõnesid juhul, kui kaebaja käitumine ei ohusta vangla vara, teisi isikuid ega kaebajat ennast. Kaebaja on ise enda käitumisega tekitanud olukorra, mil talle ei olnud võimalik anda telefoni kõnede tegemiseks.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglaametnikel ei ole keelatud telefoninumbrite sisestamine, kuna VsKE § 51 lg 2 kohaselt võib telefoninumbri valida kas kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Samuti ei ole alust kahelda halduskohtu järeldustes seoses kaebaja kahtlustega tema telefonikõnede pealtkuulamist puudutavas osas. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ka osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata.
9.Kuna halduskohus tagastas põhjendatult kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitatud tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Nõutud tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
10.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2025. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.