3.Jätta X-i taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles heidab vanglale ette, et ta ei saa telefoni teel suhelda oma tuttavate ja lähedastega. Kaebaja märgib, et ta viibib alates 1. augustist 2025 üksikvangistuses ja peaks saama helistada kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja neljapäeviti), kuid 23. oktoobril 2025 ja 27. oktoobril 2025 talle telefoni kasutamist ei võimaldatud. Ta ei ole seega saanud tuttavate ja lähedastega suhelda kaheksa päeva ja olukorra jätkumisel võivad suhted katkeda. Lisaks ei lasta tal iseseisvalt numbreid valida ning valvurid kuulavad pealt, mida ta räägib. Kaebaja märgib, et ta tegi esialgse õiguskaitse taotluse põhjusel, et talle on arusaamatu, kas ta võib esitada kohtule keelamiskaebuse, kui kohtueelne menetlus on läbimata. Kaebaja soovib, et kohus keelaks vanglal helistamise piiramised, kõnede pealt kuulamise ja numbrite valimise piiramise.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 29. oktoobril 2025 kohtule järgmist. X-i suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid ning sellest tulenevalt saab ta helistada kahel päeval nädalas (esmaspäev ja neljapäev). Kaebaja on igapäevaselt teinud täiendavaid avaldusi graafikuväliseks helistamiseks ja üldjuhul on avaldused olnud põhjendatud ja luba helistamiseks on antud. Helistamise avaldus oli esitatud ka 23. oktoobril 2025 (üks avaldus, kell 16.30 helistamiseks) ja 27. oktoobril 2025 (kaks avaldust, kell 13.00 ja 16.30). Võimalus helistamiseks anti ning 23. oktoobril 2025 kella 16.40 paiku andis valvur X-ile telefoni soovitud kõnede teostamiseks. Kinnipeetav sai läbi luugi telefonitoru kätte ja hakkas helistama. Kui valvur soovis helistamise ajaks luugi kinni panna, lõhkus X telefonitoru kohe ära. Ta lubas edaspidi telefonitoru lõhkuma hakata, kui valvurid panevad luugi helistamise ajal kinni. 27. oktoobril 2025 helistamiseks oli luba taas antud, kuid kinnipeetav hakkas lõhkuma ja muutus agressiivseks terve päeva vältel ning telefonikõnesid ei olnud võimalik teostada. Otsused võetakse vastu ja luba antakse isiku käitumise pinnalt, aga kui isik lõhub vangla vara ja telefone, ei ole võimalik kõnesid teostada. 27. oktoobril 2025 oli X-i käitumine nii agressiivne, et kambrisse ei olnud võimalik telefoni anda. X-ile ei ole vangla poolt mingeid teistmoodi helistamise piiranguid määratud ning kinnipeetav seab ise endale helistamise piirangud, kui lõhub telefone. Vangla lisas vastuse juurde kaebaja avaldused telefonikõnde tegemiseks ning vanglaametnike ettekanded 23. oktoobril 2025 ja
27.oktoobril 2025 toimunu kohta.
3.X esitas 29. oktoobril 2025 kohtule täiendava seisukoha, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist. Ta ei ole 27. oktoobril 2025 kell 13.00 helistamiseks taotlust esitanud. Telefoni ei ole võimalik lõhkuda, sest see on kinnitatud käru külge. Lõhkuda saab telefonitoru, aga mitte telefoni. Kui kambri luuk on kinni, pole võimalik numbreid sisestada, valvurid tegelevad muude toimetustega ja telefonikõned jäävad teostamata. Teises eluosakonnas telefonikõne ajaks luuki kinni ei panda, kuigi ka seal lõhutakse vangla vara. Talle ei ole kohtu poolt seatud suhtluspiiranguid, mistõttu ei ole valvuritel õigust kuulata kõnesid pealt ja neile vahele segada. Kaebaja on rääkinud lepingulise esindajaga, kui valvur on teise telefoni kaudu kõnesse sekkunud. Kaebaja ei ole üksuse juhti ähvardanud ning ettekanded ei vasta tõele. Tartu Vangla käitumine on õigusvastane ning esialgse õiguskaitse taotlus või keelamiskaebus tuleb rahuldada ja vanglal tuleb keelata kõnede piiramine, numbrite sisestamise piiramine ning kõnede pealtkuulamine.
KOHTU SEISUKOHT
Vaidluse ese
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kuna haldusmenetluse seadus ei näe ette keelamisvaide esitamist, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav üksnes juhul, kui koos sellega on esitatud ka kaebus. Kohtu hinnangul soovib kaebaja, et kohus keelaks Tartu Vanglal kõnede piiramise, numbrite sisestamise piiramise ja kõnede pealtkuulamise. Kaebuse esitamine on ajendatud 23. oktoobril 2025 ja 27. oktoobril 2025 toimunust, mil kaebajal ei võimaldatud helistada. Kaebuse nõue ja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõud on kattuvad. Kaebaja on ka juba esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avaluses viidanud soovile esitada keelamiskaebust ning sarnast tahet on ta väljendanud ka enda täiendavas 29. oktoobri 2025. a seisukohas (dtl 22).
2
3-25-3859 Keelamiskaebuse võib kinnipeetav esitada halduskohtule ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-2887, p 6). Kaebuse tagastamine
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. X on esitanud kohtule keelamiskaebuse. Ta palub, et kohus keelaks Tartu Vanglal tema kõnede piiramise, numbrite sisestamise piiramise ja kõnede pealtkuulamise. Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3-171398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (vt Riigikohtu
18.veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-211366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli 2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).
7.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal helistada esmaspäeviti ja neljapäeviti ning ka kaebaja ei ole väitnud, et talle järjepidevalt helistamist ei võimaldata. Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest (dtl 8-17, 20) nähtub, et 23. oktoobril 2025 ja 27. oktoobril 2025 jäid kaebajal telefonikõned tegemata tema enda tegevuse tagajärjel. 23. oktoobril 2025 võimaldas vangla kaebajale tema soovitud ajal telefonikõne teha, kuid kaebaja lõhkus telefonitoru ära. 27. oktoobril 2025 oli kaebaja terve päeva vältel agressiivne ning telefonikõnesid ei olnud võimalik teostada. Seega jäid kaebajal telefonikõned tegemata temast endast tingitud põhjustel ning puudub alus arvata, et vastustaja piiraks tulevikus kaebaja telefonikõnede tegemist olukorras, kus kaebaja oma käitumisega ei ohusta vangla vara, teisi isikuid ega iseennast. Kuigi kaebaja väidab, et vanglaametnike ettekanded ei vasta tõele, puudub kohtul alus kahelda nende tõele vastavuses. Liiatigi on kaebaja agressiivset käitumist oma ettekannetes kirjeldanud mitte üks, vaid mitu erinevat vanglaametnikku ning ettekanded on põhjalikud. Lisaks ei saa kohus teha vanglale sellist definitiivset ettekirjutust, mille kohaselt ei tohiks kaebaja telefonikõnesid ühelgi juhul piirata. Vanglal on telefonikõnede võimaldamisel kaalumisruum ning kõne võimaldatakse üksikjuhtumil tehtava otsuse alusel. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta 27. oktoobril 2025 kell 13.00 helistamiseks taotlust ei esitanud, siis vangla edastatud dokumentidest nähtub tõepoolest, et tegemist ei olnud kaebaja taotlusega, kuid eelnev ei oma praegusel juhul mingit tähtsust.
8.Kaebaja soovib ka, et vanglaametnikel keelataks telefoninumbrite sisestamine. Kohus märgib, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 51 lg 2 reguleerib kinnipeetava helistamisvõimalust järgmiselt. Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud 3
3-25-3859 teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega näeb õigusakt ette, et telefoninumbri võib kinnipeetava asemel valida ka vangla teenistuja ning kui kaebajale võimaldatakse sellisel viisil telefonikõne tegemine, siis ei ole kaebaja õigusi kuidagi riivatud ning kaebaja soovitud keelava ettekirjutuse tegemiseks puuduks alus.
9.Mis puudutab kaebaja kahtlust, et tema kõnesid kuulatakse pealt ning arvamust, et selline tegevus tuleb keelata, peab kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et kaebaja kirjeldatud viisil (s.o „valvur sekkus teise telefoni kaudu meie kõnesse ja segas vahele ja kommenteeris“) vanglas tema kõnesid pealt kuulataks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi saladus (VsKE § 51 lg 1) ning reaalne oht, et vangla kuulab kaebaja telefonikõnesid pealt, kohtu hinnangul puudub. Kinnipeetava telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis ning vangistusseaduse 2. peatüki 3 1. jaos sätestatud alustel ja korras.
10.Eeltoodut arvesse võttes ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused praegusel juhul täidetud. Seega ei ole keelamiskaebus lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
11.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud abinõud kattuvad keelamiskaebuse nõuetega. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul puudub oht, et vangla hakkaks kaebaja telefonikõnesid õigusvastaselt piirama või kuulaks neid pealt. Lisaks ei kaasne kaebajale mingeid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi sellest, kui kaebaja asemel valib telefonikõne tegemiseks telefoninumbri vangla teenistuja. Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ega jäta taotlust riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks käiguta. Muud menetluslikud otsustused
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tõendite (kõnede väljavõtted, videosalvestised) kogumiseks ning kohus jätab tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja on esitanud 29. oktoobril 2025 kohtule pöördumise, mille on pealkirjastanud vastuväitena kohtu tegevusele. Arvestades pöördumise sisu - kaebaja soovis pöördumises menetlusdokumentide e-toimikus nähtavaks tegemist - ei käsita kohus pöördumist vastuväitena HKMS § 90 mõistes. Tegemist on oma olemuselt menetlusliku taotlusega ning dokumendid on kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud. 4
3-25-3859
14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.